4-19-5956/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

-19-5956 Väärteoasi nr. 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2020.a. Tallinn kohtumaja a Väärteoasja number 4-19-5956 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi J.N

väärteoasi LS§ 201 lg 2;§ 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.N isikukood: XXX, elukoht xxx.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asja arutamisest oli ta teadlik,

taotles asjaarutamist ilma tema osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseip ja Piirivalveameti Põhja refektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Raul Annuka.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.N

v

äärteoasjas 2315,19,007642 LS§ 201 lg 2;§ 224 lg 2 järgi ja mõista

KarS § 63 lg 1 alusel päeva. karistuseks arest 25

Aresti kandmise kohaks on

Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1 ja karistuse kandmise alguseks lugeda

27.01.2020.a., mil J.N on kohustatud ilmuma arestimajja (karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev).

N kinnipidamiskeskusesse mitteilmumisel imetatud kuupäeval kohaldada J.N suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest

Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades ngkonnakohtule ri

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele . kohtus tutvumiseks kättesaadav

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei- Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

patrulligrupi IV patrullpolitseinik xxx poolt on 08.11.2019 koostatud väärteoprotokoll nr: 20191108474901 selle kohta, et J.N 08.11.2019 21:19 asukohaga xxx, Tallinn,

Harju maakond juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,4 mg/l±0,05 mg/l. mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki Samuti juhtis ta juhti . misõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

Oma sellise tegevusega paani J.N 2;

toime LS§ 201 lg § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusaluse isik J.N kohtuistungile ei ilmunud. Kohus arutas väärteoasja

J.N osavõtuta, sest viimasele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Menetlusalune isik sai kohtuistugi toimumisest teadlik, mida kinnitas ka oma KIS süsteemist väljamin ’ ev kiri, et J.N it on isiklikult teavitatud kohtuistungi toimumisest

06.12.2019. l Samuti on talle samal kuupäeva edastatud ka kirjalikult kutse KIS süsteemist aadressile xxx rd 06.01.2020 toimuvale kohtuistungile J.N ei ilmunud, Kuivõ

teavitas kohus teda korduvalt telefoni teel, kuid J.N vastas, et ei soovi oma väärteoasja arutamisel osaleda ning ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist.

Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.

Kohtuvälise menetleja esinda J.N-i käitumist ja asus seisukohale, et arvestades ning tuginedes karistusregistrile, tuleb teda karistada arestiga. Karistusregistri kohaselt on isik teod pannud toime samal vabastati arestimajast. päeval kui ta eelmist karistuse täitmiselt

Eel -ga, mida isik mise aasta kevadel oli määratud arest 15 päeva, seda oli asendatud ÜKT tegema ei asunud ja see asendati uuesti arestiga, mida isik täitis samal kuupäeval kui ta pani toime uue rikkumise. Tema t ti ainult eod on läinud raskemaks, eelmisel korral sai ares juhtimisõiguse puudumise eest, sel korral on lisandunud alkoholi piirmäära ületamine. Seega leiab kohtuväline menetleja, et eelmine karistus 15 päeva aresti näol ei ole mõju avaldanud ja taotleb tema karistamist 25 päevase arestiga.

Kohus, hi inud neid kogumis nnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüs leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud järgnevate materjalidega:

 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga;

 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega;

 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga;

 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga;

 tunnistaja xxx iga 08.11.2019, kus ta selgitab, et 08.11.2019 ülekuulamise protokoll

olles patrulltoimkonnas koos kiirreageerijate xxx, xxx ja xxx kella 21.19 paiku märkasid suunas sõitmas sõiduautot xxx juures suunaga xxx xxx reg. nr-ga xxx, mille

sõidustiil oli ebakindel. Nad andsid sõidukile peatumismärguande sinise ja punase vilkuriga. Sõiduk peatus kell 21: kõrval ja nägid läbi sõiduki tagumiste

20 xxx

klaaside, kuidas juht hüppas tagumisele paremale istmele. Vesteldes juhiga, kes hüppas tagumisele istmele oli tunda tema suust alkoholilõhna. Nad võtsid isiku sõidukist välja, kelleks osutus J.N ja kontrollides isiku alkoholijoovet

indikaatorvahendiga kell

21:20 „Passiivses" režiimis näitas indikaatorvahend tulemust

„alkohol". Kontrollides isiku andmeid läbi politseiandmebaasi oli näha, et isikul puudub ka juhtimisõigus. Isikul oli seljas must jope valgete kirjadega, hallid dressipüksid. Sõidukis oli veel kaks isikut, kõrvalistuja koha peal xxx ja taga vasakul kohal xxx. Kohale kutsutud Ida-Harju patrull 3687, kes tegeles juhiga edasi ja kontrollis isiku alkoholijoovet uuesti indikaatorvahendiga kell 21:39. mille tulemus oli 0,46, mg/l.

 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et J.N kehtivaid juhilubasid ei ole.

 J.N ise on selgitanud, et juhtis sõidukit, olles eelnevalt joonud 2 õlut. Sõiduki juhtimist põhjendas ta abikaasa palvega minna apteeki. Kuigi abikaasa palus sõiduks kasutada taksot, arvas ta, et oma autoga saab kiiremini seda enam, et tundis ennast kainena. Kahetseb juhtunut.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. J.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalust mõjutada J.N-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei arvesta

J.N-i kahetsust kergendava asjaoluna ning loeb selle paljasõnaliseks, kuivõrd isik on d toime pannud

. Karistusregistrist liiklusalaseid väärtegusi süstemaatiliselt ja jätkuvalt

nähtuvalt on tal 6 kehtivat väärteokaristust ning vaatamata sellele, et talle on antud ka võimalus oma tegudest järeldusi teha läbi üldkasuliku töö, et ole ta järeldusi teinud ning ei asunud vabatahtlikult Karistusena m karistust täitma. ääratud rahatrahvid on tasumata mistõttu ei ole otstarbekas kaaluda rahatrahvi määramist.

Kohus märgib, et poolt toimepandud väärteod on muutunud massiliseks ning J.N-i need on ohtlikud nii juhile endale, kui kaasliiklejatele. Kui ilma juhtimisõiguseta alkohoolses joobes inimene teeb roolis vea, siis olla traagilised ning kohtu hinnangul on võivad tagajärjed

selli

le eriti ohtlikud. ste väärtegude koosmõju ühiskonna Nende kahe teo koosmõjul on isik ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele ning nimetatu on üldteada asjaolu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.N-i tuleb karistada arestiga. Menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahvid, Viimasest ka üldkasuliku töö kohaldamine ei ole talle mõju avaldanud.

omakorda järeldab kohus, et järeldusi J.N pole eelmisest rikkumisest endale

teinud,

jätkates uute väärtegude toimepanemisega ning seetõttu on õigustatud tema karistamine arestiga . sanktsiooni keskmisest rangemas määras

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; LS§ 201 lg 2;§ 224 lg 2, Väärteomenetluse seadustiku § 111 113 sätetest. -

Piret Liivo kohtunik