1-18-6617/34 · 1-18-6617/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6617 Kohtunik Hel

i Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.M , isikukood XXX, xxxx, xxxx, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 21.08.2018 19.08.2020 ja lõpp Kaitsja v.-

adv. Kaido Kooga määratud korras

RESOLUTSIOON

Vabastada R.M temale Viru Maakohtu 22.08.2018 otsusega nr 1-18-6617 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata R.M-ile katseaeg kuni 19.08.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada R.M-i katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada R.M-i 75 lg 2 p- katseajal järgima KarS § des 2,4 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest.

Määrata R.M

kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada R.M karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt adibüroo K. Kooga Advoka (asukoht Rakvere 5A, 41531 Jõhvi) kasuks (ükssada 102,36 kaks eurot ja 36 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratud korras 17,06 eurot) eurot v.-adv. Kaido Kooga süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. R.M-i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 102,36 kaks eurot ja 36 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Kaido Kooga poolt (ükssada osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada R.M-il tasuda kaitsjatasu summas 102,36 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 25,59 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99918700042623 R.M , 1-18-6617 Kui kaitsjatasu , kaitsjatasu osamakse“. osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.12.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava R.M-i id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 22.08.2018 otsusega nr 1-18-6617 tunnistati R.M

süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 10 kuud vangistust. 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 03.08.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks

3 1 aasta 11 kuud 29 p R.M-i karistuse kandmise algust äeva vangistust. arvestatakse alates 21.08.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest kaks karistust on arhiveeritud. Kolm viimast kuritegu on olnud keh isik alised väärkohtlemised. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuriteod on toime pandud joobeseisundis. Kinnipeetav on vanglas omandanud riigikeele A2-taseme sotsiaalprogrammi Eluviisitree ja läbinud ning. Isik on töötanud majandustöödel koristajana. Alates 16.09.2019 on isik paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda ning a

lates 26.09.2019 töötab majandustöödel toidujagajana. ta

Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning enam kui 6 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Enne vangistust elas R.M oma 2-toalises korteris aadressil xxxx. Isik üksinda soovib vabanedes elama asuda samale aadressile, kus tal on ka kehtiv sissekirjutus. Praegusel hetkel elab korteris kinnipeetava S. Peale vabanemist hakkab kinnipeet oma sõber A av korteris . Korteris on o isik toime elama üksinda lemas kõik eluks vajalik. Oma elukohas on pannud vägivallakuriteo endise elukaaslase suhtes, kellega väidetavalt suhtleb siiani. Samuti on kuriteo toime pannud oma endise elukaaslase korteris aadressil xxxx. Kinnipeetava ta vanemad elavad pojale kuuluvast korterist paar maja eemal. Riigikeelest saab kinnipeetav mingil määral aru, kuid eelistab rääkida vene ke õpetas eles. Isik on keskharidusega. Ta l xxxx humanitaarharu 1999. aastal

xxxx tehnikavaldkonna erialal, , jätkates õpinguid mis jäid pooleli. Isik ppinud xxxx ning omandanud ehituspuusepa I kutsekvalifikatsiooni. on õ Kinnipeetav s

uhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Isik töötas Xxxx - xxxx alates 07.05.2018. Varasemalt on - Xxxx ja AS- OÜ töötanud muuhulgas OÜ s ta s s Xxxx. s alkoholi tarbimine, kuid enne vangistust sai vabaduses Toimetulekut mõjuta ta majanduslikult hakkama. R.M soovib vabanemise korral asuda tööle ettevõtte

sse Xxxx

teel, sest viimane ei OÜ. Ametnikul ei õnnestunud vestelda tööandjaga telefoni vastanud telefonikõnedele. Juhul, kui ei õnnestu tööle asuda võimalik kinnipeetaval , siis on tal ennast registreerida Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassa poolt pakutavate teenu -raha andmetel on isikul tasumata ste näol. K nõudeid 11.11.2019 seisuga 186,09 eurot.

Kinnipeetava M, isa G M M. Isik on lahutatud ja päritoluperekonda kuuluvad ema M ja õde J tal on poeg M M. Alaealise poja ema elab koos pojaga xxxx. Väidetavalt suheldakse telefoni teel, kuid kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et G M sõnul ei luba lapse ema lapsega suhelda. Suhted lähedaste pereliikmetega on head ning toetavad. Kinnipeetav on korduvalt toime pann oma endise elukaaslase R K suhtes, kellega koos ei ela. ud vägivallakuritegusid Praegune kuritegu on toime pandud elukaaslase ema suhtes. Vestluses on isik oma püüdnud käitumist vabandada sellega, et teda provotseeriti. Isiku sõnul mõjutatav. ei ole

ta

Kriminaalset suhtlusringkonda ei nähtu. Kuriteod on isik toime pannud , olles üksinda alkoholijoobes. isik alkoholi 20.08.2018. Sõltuvust ei ole diagnoositud. Viimati tarbis Senimaani pole isik suutnud alkoholi tarbimisest loobuda ega sellega seonduvaid probleeme teadvustada. Alkoholi vastast kodeeringut proovis isik 26- nul olla aastaselt ja suutis enda sõ kaine umbes 2 aastat. Kinnipeetav tunnistab, et joobes olles toime pandud tegusid ei mäleta üldse ja joobes olles ei suuda oma käitumist mitte kuidagi kontrollida. Enda sõnul tekivad kontrollimatud olukorrad isegi lahjat alkoholi tarbides. Narkootikumide proovimist alustas isik keskkoolis. Viimati suitsetas isik kanepit 2018. a suvel. Sõltuvust ei ole diagnoositud.

4 Kinnipeetav põeb kroon Igapäevases käitumises vägivalla ilist haigust ja saab ravi. puuduvad ilmingud. Provokatiivses olukorras ja alkoholijoobes isik võib käituda agressiivselt. Isikul on realistlikud eesmärgid toetada oma vanemaid ja minna tagasi tööle. Kinnipeetav ei poolda kuritegevust, kuid samas on toime pannud korduva lt kuritegusid, mida osaliselt õigustab. Ametnikega suhtleb isik korrektselt ja viisakalt. Isikule oli määratud käitumiskontroll ajavahemikus 16.05.2018-15.05.2019, kuid ta pani k e kuriteo. äitumiskontrolli ajal toime uu Vanglas pole subkultuurseid hoiakuid ilmnenud. Taasühiskonnastavates tegevustes on kinnipeetav , olles valmis . toimepanemise nõus osalema koostööks Üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosu 31% s sama aja jooksul on 47 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise %. tõenäosust, tingimisi ennetähtaegset ei toeta Viru Vangla kinnipeetava R.M-i vabastamist.

Juhul, kui kohus otsustab R.M-i tingimisi enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o Katseajaks on otstarbekas määrata 19.08.2020. isikule KarS § 75 lg 2 p sätes -des 2,4 tatud kohustused.

R.M kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on ming suurimaks probleemiks on alkohol. il määral sellega nõus, et tema Probleemsed olukorrad tekkisid ka siis, kui ta oli tarvitanud lahjat alkoholi. Probleemid tekkisid sellepäras l ei ole garanteeritud töökohta t, et isiklik elu ei laabunud. Ta Xxxx -s, OÜ aga ta teab, et teda

suhtleb oma endise elukaaslase R K, helistades võetakse sinna tööle. Ta viimasele keskmiselt tegeleb üks kord kahe nädala jooksul selleks, et saada teada, millega ta ja kuidas lapsed hakkama saavad.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 R.M-i tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R.M-i ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Kaido Kooga leidis kohtuistungil, et R.M i ennetähtaegne - vangistusest vabastamine on põhjendatud. rõhutas seda Kaitsja , et R.M on esimest korda vangistuses. S niks, et mitte panna ee võiks olla tema jaoks küllaldaseks õppetun tulevikus toime uusi kuritegusid. Kõik need asjaolud, mis iseloomustavad R.M i - vangistuses, on positiivsed. Riigikohus ka loeb ikkagi kõige tähtsamaks eelduseks isiku ennetähtaegse as ta on käitunud vangistuses. Kaitsja l l vabastamisel just seda, kuid eidis, et vabaduses on tal olemas kõik võimalused seaduskuulekaks eluks, tal on olemas oma eluruum, ta on kindel, et saab kohe tööle ja tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik, sisuliselt tal ei ole võlgnevusi. Kuigi Viru Vangla, andes sellise positiivse iseloomustuse, leidis siiski, et ei toeta isiku dis kaitsja enne tähtaega vabastamist, lei , et selline seisukoht ei ole põhjendatud. Selles arvamuses on viidatud isiku ohtlikkuse tasemele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, kuid iseloomustusest tegelikult ei selgu, millistest asjaoludest lähtudes loetakse R.M kõrgohtlikuks ja leitakse, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. abastades R.M i enne tähtaega, on positiivne see, et ta jääb - V kriminaalhooldaja järelevalve alla. Uue kuriteo toimepanemine toob kaasa kindlasti uue reaalse vangistuse, kuid olles katseajal, harjudes uuesti eluga vabas ühiskonnas, on tema poolt uute kuritegud Kaitsja palus R.M-i vangistusest e toimepanemise risk väiksem. tingimisi enne tähtaega vabastada.

5

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja tema kaitsja Vangla R.M-i

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav kannab karistust teise astme liit kuritegude 1 aasta 11 kuu pikkusest eest ning on käesolevaks ajaks talle mõistetud 29 päeva vangistusest ära kandnud rohkem kui , seega on täidetud tingimisi enne tähtaega poole vabastamise formaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on R.M-il 3 kehtivat kriminaalkaristust, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane . , millele viitab see, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning alates 16.09.2019 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Isik on

töötanud majandustöödel koristajana ning alates 26.09.2019 töötab ta majandustöödel toidujagajana. Lisaks on isik vangistuses omandanud riigikeele A2- seme. ta Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kuna kuriteod on toime pandud joobeseisundis, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole ning ta o sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. n läbinud Eeltoodust võib järeldada, et isik on motiveeritud edaspidi hoiduma alkoholi tarvitamisest. Ka k

innipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ning toetavad ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on oma korter, kuhu ta asub elama. Suhted lähedaste pereliikmetega on head ja toetavad. Kinnipeetava vabanemisjärgsed eesmärgid asuda tööle ja toetada oma vanemaid, on - realistlikud ja saavutatavad. Peale vabanemist loodab isik sse saada tagasi tööle oma endise t Xxxx -s öökohta OÜ . Kui isikul ei õnnestu endisesse töökohta tööle asuda, siis on tal võimalik võtta ennast arvele Töötukassas Eesti , et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol.

Kohus leiab, et R.M-ile tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja, mis on enam kui 1 aasta 5 kuud, jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus määrab katseaja ja käitumiskontrolli kuni

R.M-ile

tema 19.08.2020 karistusaja lõpuni, s.o alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib lg 2 p-des 2,4 kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud 102,36 ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 102,36 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. b kohus R.M-il KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimalda

6 tasuda kaitsjatasu ositi 4 kuu jooksul selliselt, et alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda 25,59 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, , 75; 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik