1-19-9508/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9508 (19259000200) Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kriminaala si S.P süüdistustes KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 4231, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Rene Kroll süüdistustes KarS § 213 lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 8 § 2 -
Legislator headnote
AI generated1-19-9508/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9508 (19259000200) Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kriminaala si S.P süüdistustes KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 4231, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Rene Kroll süüdistustes KarS § 213 lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 8 § 2 -
lg 3 järgi, Gunnar Kekkonen süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, D.L süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8 järgi, Marek Järvala süüdistustes KarS § 121 lg 1,
§ 4231
järgi, Janar Lillepuu süüdistustes KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 1 järgi, H.N süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 424 lg 1 järgi, Rait Õiso süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 § 22 lg 3 järgi ning Indrek Väljakivi -
süüdistustes KarS § 4231
, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad S.P, isikukood XXX, xxxx; elukoht
xxxx xxxx; emakeel xxxx xxxx varem kriminaalkorras ; ; ;
karistatud 3- -l korral, l korral; väärteokorras karistatud 4
kahtlustatavana kinni peetud 21.10.-22.10.2018, 12.12.-
13.12.2018, tõkend vahistamine kohaldatud alates 28.03.2019, vabastatud elektroonilise valve alla 16.07.2019
RENE KROLL, isikukood 39004155219, xxxx, elukoht xxxx xxxx; emakeel xxxx Xxxx OY, varem ;
; töökoht
kriminaalkorras karistatud 2-l korral; väärteokorras karistatud 10-
l korral; tõkendit ei ole kohaldatud
GUNNAR KEKKONEN, isikukood 37503045223, xxxx, elukoht xxxx, xxxx; emakeel xxxx Xxxx
; töökoht OÜ ,
varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras karistatud 6-
l korral; tõkendit ei ole kohaldatud
D.L , isikukood XXX, xxxx, elukoht
xxxx, xxxx, emakeel xxxx Xxxx OY, varem
, töökoht
kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud
MAREK JÄRVALA, isikukood 39403075234, xxxx, elukoht xxxx xxxx; emakeel xxxx Xxxx OY, ;
, töökoht
varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral; väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
JANAR LILLEPUU, isikukood 39310155212, xxxx, elukoht xxxx xxxx; emakeel xxxx Xxxx ; ; ; töökoht OÜ
varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras karistatud 10-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 03.09.2018, 24.03.-
26.03.2019; tõkendit ei ole kohaldatud
H.N , isikukood XXX, xxxx,
elukoht xxxx xxxx; emakeel xxxx xxxx; varem ; ;
kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 19.03.-20.03.2019; tõkendit ei ole kohaldatud
RAIT ÕISO, isikukood 39505254716, xxxx; elukoht xxxx;
xxxx; emakeel xxxx Xxxx OY; varem
; töökoht
kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras
karistatud 8-l korral; kahtlustatavana kinni peetud
20.02.2019; vahistatud 22.02.2019; vabastatud
elektroonilise valve alla Viru Maakohtu 20.03.2019 määrusega alates 05.04.2019 kuni 05.08.2019
INDREK VÄLJAKIVI, isikukood 39801195212, xxxx;
elukoht xxxx xxxx; emakeel xxxx Xxxx ;
; töökoht OÜ,
varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral; väärteokorras karistatud 14-
l korral; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:
Tunnistada S.P süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks
5 (viis) kuud vangistust.
Tunnistada S.P süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks
121 lg 2 p 3
7 (seitse) kuud vangistust.
Tunnistada S.P süüdi KarS § 183 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Tunnistada S.P süüdi KarS §
1 järgi ja mõista talle karistuseks üheksa
9 ( ) kuud vangistust.
Tunnistada S.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista talle karistuseks
1 (üks) aasta vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.-22.10.2018, 12.12.-13.12.2018, 28.03.-16.07.2019, s.o kokku 3 kuud 22 päeva, S.P jääb kanda
2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 8 (kaheks) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui
S.P ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. -
Määrata S.P katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse
S.P-le kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
TÕKEND
S.P-le kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Tunnistada RENE KROLL süüdi KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
Tunnistada RENE KROLL
199 lg 2 p 8 - süüdi KarS § § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks
8 (kaheksa) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui
Rene Kroll ei pane
2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Määrata Rene Kroll katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Rene Krolli heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.03.2021.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Rene Krolli käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab
Rene Krollile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
Tunnistada GUNNAR KEKKONEN
süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära summas 800 (kaheksasada) eurot.
KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus igakuiselt vähemalt 80 eurot. t
Rahalise karistuse osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr
EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga 99920400000487 ja selgitusega:
„Gunnar Kekkonen, 1-19-9508, rahalise karistuse osamakse“. Kui osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tunnistada D.L süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks)
121 lg 2 p 3 aasta vangistust.
Tunnistada D.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistuseks
10 (kümme) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui
D.L ei pane
1 ( ) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja joo ühe ksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. -
Määrata D.L katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada käitumiskont D.L-i rolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse
D.L-ile kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
Tunnistada
MAREK JÄRVALA süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära summas 600 (kuussada) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 60 eurot.
Rahalise karistuse osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr
EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga 99920400000490 ja selgitusega: „Marek Järvala, 1-19-9508, rahalise karistuse osamakse“. Kui osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tunnistada MAREK JÄRVALA süüdi KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Marek Järvala ei pane 1 ( ) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kur ühe itegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. -
Määrata Marek Järvala katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s
1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab Marek Järvalale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
KarS § 64 lg 5 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.
Tunnistada JANAR LILLEPUU süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks
266 lg 2 p 1
8 (kaheksa) kuud vangistust.
Tunnistada JANAR LILLEPUU süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks
121 lg 2 p 3
10 (kümme) kuud vangistust.
Tunnistada JANAR LILLEPUU süüdi KarS §
274 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks
1 ( ) aasta vangistust. üks
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2018, 24.06.-26.03.2019, s.o
4 päeva karistusaja hulka, Janar Lillepuul jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud
26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Lillepuu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Määrata Janar Lillepuu katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p
2 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 21
alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab
Janar Lillepuule määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
Tunnistada H.N süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks
121 lg 2 p 3
10 (kümme) kuud vangistust.
Tunnistada H.N süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks
183 lg 1
1 (üks) aasta vangistust.
Tunnistada H.N süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks
424 lg 1
6 (kuus kuud vangistust. )
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangist uses viibitud aeg 19.03.-20.03.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka, H.N jääb kanda 1 (üks) aasta (kolm) kuud
28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui
H.N ei pane 1 ( ) aasta 8 (kaheksa) kuu ühe pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. -
Määrata H.N tseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt ka määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada
H.N käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada
H.N käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab
H.N-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
Tunnistada RAIT ÕISO süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 kümme
0 ( ) kuud vangistust.
Tunnistada RAIT ÕISO süüdi KarS § 1
20 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
Tunnistada RAIT ÕISO süüdi KarS §
199 lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks
9 (üheksa) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.02.-05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva karistusaja hulka, Rait Õisol jääb kanda 8 aheksa)
14 (neliteist) p (k kuud äeva vangistust.
KarS § 76 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 (üheksa) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5
(viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Rait Õisole mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg.
Tunnistada INDREK VÄLJAKIVI süüdi KarS §
4231 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
Tunnistada INDREK VÄLJAKIVI süüdi KarS § 199 lg 2 p
9 järgi ja mõista karistuseks 7,8,
8 (kaheksa) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
9 (üheksa) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 15.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 7 (seitse) kuud vangistust võrra ja mõista Indrek Väljakivile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus (neljasaja kaheksa kümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata kakskümmend
20 ( ) kuud.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Indrek Väljakivi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ; xxxx
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MENETLUSKULUD
KrMS
§ 180 lg 3 alusel jätta S.P-lt, Rene Krollilt, Gunnar Kekkonenilt, D.L-ilt
, Marek Järvala
lt, Janar Lillepuult, H.N-ilt ning Indrek Väljakivilt välja mõistmisele kuuluvast sundrahast 66 eurot riigi kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.P-lt, Rene Krollilt, Gunnar
Kekkonenilt, D.L ilt, Marek Järvalalt, Janar Lillepuult, H.N-ilt ning Indrek Väljakivilt menetluskuluna sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista S.P lt menetluskuluna ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.P lt menetluskuluna kaitsjatasu 1368 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot v.adv. Margus Viira poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada S.P tasuda menetluskulud kokku 2574 (kaks
tuhat viissada seitsekümmend neli) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 214,50 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb S.P tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR või
BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004219 ning selgitusega: „S.P -19-9508 , 1 , menetluskulude osamakse“.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rene Krollilt menetluskuluna kaitsjatasu 436,08
(nelisada kolmkümmend kuus eurot ja 8 senti) eurot v.adv. Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Rene Krollil tasuda menetluskulud kokku 1246, ( tuhat kakssada neli üks kümmend kuus eurot ja 8 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 103,84 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb Rene Krollil tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB
PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR
BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004222 ning selgitusega: „Rene Kroll, 1-19-9508, menetluskulude osamakse“.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Gunnar Kekkonenilt välja mõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 182,80 eurot riigi kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Gunnar Kekkonenilt menetluskuluna kaitsjatasu
100 (ükssada) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Gunnar Kekkonenil tasuda menetluskulud kokku 910 (üheksasada kümme) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb Gunnar Kekkonenil tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004235 ning selgitusega: „Gunnar Kekkonen, 1- -9508, mene tluskulude osamakse“.
KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista D.L-ilt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu (
61 kuuskümmend üks) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 589,20 (viissada kaheksakümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot v.adv. Robert Sprengki poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada D.L tasuda menetluskulud kokku 1460,20 ( tuhat nelisada kuus üks kümmend eurot ja 20 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 123,70 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 121,50 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb D.L tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB
PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR
BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004251 ning selgitusega: „D.L , 1-19-9508, menetluskulude osamakse“.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Marek Järvalalt välja mõistmisele kuuluvast kaitsjatasust
128,40 eurot riigi kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marek Järvalalt menetluskuluna kaitsjatasu
290,40 (kakssada üheksakümmend eurot ja 40 senti)
eurot v.adv. Argo Küünemäe poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Marek Järvalal tasuda menetluskulud kokku 1100,40 (üks tuhat ükssada eurot ja 40 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91,70 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb
Marek Järvalal tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR
BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004264 ning selgitusega: „Marek Järvala 9508, menetluskulude osamakse“. , 1- -
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Janar Lillepuult menetluskuluna kaitsjatasu
229,60 (kakssada
kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot v.adv. Aivar Ennoki poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Janar Lille tasuda menetluskulud puul
kokku 1039,60 (üks tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 93,60 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 86 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb Janar Lillepuul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR
BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004280 ning selgitusega: „Janar Lillepuu, 1 19 - -9508, menetluskulude osamakse“.
KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista H.N-ilt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu (viis kümmend) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu
330,60 (kolmsada kolmkümmend eurot ja 60 senti) eurot v.adv. Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada H.N tasuda menetluskulud kokku 1190,60 (üks tuhat üks üheksakümmend eurot ja sada
60 senti) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 119,06 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb H.N tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR
BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004293 ning selgitusega: „H.N , 1-19-9508, menetluskulude osamakse“.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Rait Õisolt välja mõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 174 eurot riigi kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rait Õisolt menetluskuluna kaitsjatasu
850,20 (kaheksasada viiskümmend eurot ja 20 senti) eurot v.adv. Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Rait Õisolt menetluskuluna sundraha
876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Rait Õisol tasuda menetluskulud kokku 1726,20 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kuus eurot ja 20 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 143,85 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb
Rait Õisol tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB
PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004316 ning selgitusega: „Rait Õiso, 1-19-9508, menetluskulude osamakse“.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Indrek Väljakivilt menetluskuluna kaitsjatasu kokku 531,04 (viissada kolmkümmend üks eurot ja 4 senti) eurot v.adv. Karine Nersesjani ja v.adv. abi D.L-i poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse.
Menetluskulud kokku 1341,04 (üks tuhat kolmsada nelikümmend üks eurot ja 4 senti) tuleb
Indrek Väljakivil tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004329 ning selgitusega: „Indrek Väljakivi, 1- -
19 9508, menetluskulud“.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
TSIVIILHAGID
Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja solidaarvastutuse korras S.P-lt : , Rait Õisolt ja Indrek Väljakivilt O Ji kasuks 2900 eurot (a/a xxxx); (kaks tuhat üheksasada) M A kasuks eurot (a/a xxxx AS Xxxx);
225 (kakssada kakskümmend viis) M M kasuks (a/a xxxx AS Xxxx); i
755 (seitsesada viiskümmend viis) eurot solidaarvastutuse korras D.L-ilt ja Rene Krollilt: T M kasuks 200 (kakssada) eurot (a/a xxxx AS Xxxx); ’e
solidaarvastutuse korras Rene Krollilt koos aga (kriminaalasi nr 19740000128, nr
R Õ 1-19-9947):
K B kasuks 3418,16 (kolm tuhat nelisada kaheksateist eurot ja 16 senti) eurot (a/a xxxx Xxxx).
VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gunnar Kekkonenilt ja D.L ilt solidaarvastutuse korras J K kasuks eurot (a/a xxxx
827 (kaheksasada kakskümmend seitse) AS Xxxx).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsus edastada kannatanutele O J, M A, M M, T M, K B.
ASITÕENDID
KarS § 831
lg 1 alusel konfiskeerida S.P-lt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja KrMS § 126 g 3 p 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel jagada tsiviilhagide katteks.
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel metallist kurikas, 500 eurone suveniirraha, DNA puuteproovid (7 pakendit), suitsukoni, tabaluku korpus ja tabaluku aas – mis asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis
– hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefon xxxx tagastada S.P-le – ning s xxxx, registreerimisnumbriga xxxx (VIN-kood xxxx tagastada õiduauto – ) J Kile (i kukood xxxx). si
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde alljärgnevad kriminaaltoimikus asuvad asitõendid:
- CD Xxxx kaupluse turvakaamera salvestuseg a
- CD kaupluse Xxx turvakaamera salvestusega
- CD Xxxx esinduse turvakaamera salvestusega
- CD Xxxx
OÜ turvakaamera salvestusega - -d CD kõnesalvestistega häirekeskusele
- CD Xxxx AS turvakaamera salvestustega
- CD telefon
ikõne salvestusega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
SÜÜDISTUSED
S süüdistatakse selles, et tema 02.09.2018 kella 23:45 paiku tungis akende lõhkumise teel koos Janar Lillepuuga omavoliliselt eluruumi valdaja J S tahte vastaselt sisse xxxx.
Seega S.P , tungides omavoliliselt ebaseaduslikult valdja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi, pani toime j . KarS § 266 lg 2 p 1 ärgi kvalifitseeritava kuriteo
Veel süüdistatakse S.P selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, 02.09.2018 kella 23:50 paiku xxxx tungis kallale J Sle, keda lõi korduvalt pesapallikurikaga, millega tekitas J S list valu ja tervisekahjustusi. le füüsi Seega S.P, kahjustades korduvalt teise inimese tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
S.P süüdistatakse veel selles, et tema, omandas eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilist ainet amfetamiini, valdas narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil ja tegeles narkootilise aine edasiandmisega varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt müüs 18.03.2019 kella 04.00 paiku xxxx maja juures H.N-ile 0,6 grammi amfetamiini. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg
1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
„Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja amfetamiini puhul on suureks koguseks 1,3 grammi.
Seega S.P, käideldes ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet, pani toime
ava kuriteo. KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseerit
S.P süüdistatakse veel selles, et tema 01.09.2018 kella 23:28 paiku xxxx asuvas xxxx tankla ees, juhtis B- xxxx registreerimisnumbriga xxxx,
kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning tagurdamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses, mille tagajärjel tagurdas otsa pargitud sõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt.
Samuti tema 23.09.2018 kella 04:21 paiku xxxx juures, juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST
seerianumbriga ARDM-0068 lõplik mõõtetulemus 0,19 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus). Sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuete vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 3 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10 mg ühe liitri kohta või rohkem.
Samuti tema süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi toimepaneva isikuna, 27.09.2018 kella 01:31 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Näpi alevikus Pärnu –
– Sõmeru maantee 184. Rakvere -dal kilomeetril, juhtis B- xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria kategooria mootorsõidukit
mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt 01.09.2018 ja 23.09.2018 LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. Sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuete vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus.
Samuti tema süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta
mootorsõiduki juhtimisi toime paneva isikuna, 21.10.2018 kella 22:09 paiku xxxx maja juures, juhtis B- xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata kategooria mootorsõidukit vastava kategooria m
ootorsõiduki juhtimise õigust.
Samuti tema süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi toime paneva isikuna, juhtis 28.03.2019 kella 01.40 paiku xxxx asuvast parklast mööda tänava poole juhtis mootorsõid xxxx ukit xxxx registreerimisnumbriga xxxxx
, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
Seega S.P , juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 tseeritava kuriteo. järgi kvalifi
S.P atakse ka süüdist selles, et tema koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaitamisel, kes sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga S.P ja I. Väljakivi varguse toimepanemise koha lähedusse ja ootas S.P ja Indrek Väljakivi seal kuni viimased varastatud esemetega auto juurde naasesid, misjärel lahkuti koos sündmuskohalt koos varastatud esemetega alljärgnevalt:
- tungis ajavahemikul 29.11.2018 kell 19:00 kuni 30.11.2018 kell 08:15 koos Indrek
Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel kinnistule pargitud sõidukisse xxxx xxxx reg. nr xxxx ning varastas sõidukist M Mi rahakoti, milles oli sularaha summas 725 eurot, M Mi nimele väljastatud ID i nimele Põhjakeskuse
-kaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid ning M M kink M Mile summas 775 eurot; ekaart 30 euro väärtuses. Vargusega on tekitatud kahju
- tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx xxxx reg. nr maja ette pargitud sõidukisse xxxx O Jile kuuluva rahakoti Guess, milles oli sularaha summas 2000 ning varastas sõidukist
eurot, Xxxx
- ja krediitkaardi, O J -kaardi, OÜ deebet i nimele väljastatud juhiluba, ID
väikelaeva juhitunnistuse, veoautode digi-kaardi, veoauto kutsetunnistuse, Armani
päikeseprillid väärtusega 150 eurot ning Rayban päikeseprillid väärtusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud kahju O Jile summas 2850 eurot;
- varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx xxxx reg. nr xxxx ning
maja ette pargitud sõidukisse
varastas sõidukist
R Vle kuuluva rahakoti, milles oli R V - nimele väljastatud juhiluba, ID kaart, säästukaart, veoauto kutsetunnistus, veoauto xxxx, Xxxx deebetkaart, Xxxx pangakonto number ning tõstukijuhi kutsetunnistus. Vargusega on tekitatud kahju R Vle summas 60 eurot;
- varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 01:00 kuni kell 06:45 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx M Ale kuuluva asuvasse garaaži ning varastas garaažist akuraadio Makita, GPS seadme Xxxx, mootorratturi kindad ning sõiduauto võtme. Vargusega on tekitatud kahju M Ale summas 225 eurot.
Seega S.P , varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasaju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9
Rene Krolli süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos R
Õaga kasutasid eelnevalt 2017. aasta detsembrikuus Soome Vabariigis varastatud xxxx kodaniku K Ble kuuluvat krediitkaarti nr xxxx, sisestades ebaseaduslikult saadud krediitkaardi PIN-
koodi kaardimakseterminali ning ostes võõra krediitkaardiga alljärgnevad esemed:
- 18.12.2017 AS Xxxx xxxx imeikoodiga xxxx
kauplusest (Põhjakeskus) mobiiltelefoni summas 849 eurot;
- 18.12.2017 Xxxx kauplusest kaupa summas 3.75 eurot;
- 18.12.2017 Xxxx kaupa summas 379 eurot;
- 18.12.2017 Xxxx xxxx imei koodiga xxxx
AS (Põhjakeskus) kauplusest mobiiltelefoni summas 729.99 eurot;
- 18.12.2017 kauplusest Xxxx xxxx summas 728 eurot ; (Põhjakeskus) mobiiltelefoni
- 19.12.2017 Xxxx xxxx imei koodiga xxxx
AS kauplusest (Põhjakeskus) mobiiltelefoni summas 629 eurot;
- 02.01.2018 Xxxx kauplusest kaupa summas 69.42 eurot;
- 02.01.2018 Xxxx kauplusest kaupa summas 30 eurot. Kannatanule tekitati varaline kahju kokku 3418.16 eurot. Seega Rene Kroll, olles isik, keda on varem karistatud varguste toimepanemise eest, tekitades isikute grupis teisele isikule varalist kahju arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime järgi KarS § 213 lg 2 p 1, 4 kvalifitseeritava kuriteo.
Veel süüdistatakse Rene Krolli selles, et tema aitas kaasa D.L ile 19.06.2018 peale südaööd (väärtusega 1600 eurot)
xxxx kinnistult T Mele kuuluva murutraktori xxxx vargusele, mis seisnes selles, et ta sõidutas endale kuuluva sõiduautoga, millel haakes järelkäru D.L i xxxx kinnistu juurde ning peale D.L-i poolt varguse toime panemist, viis ta endale kuuluva sõiduautoga varastatud murutraktori koos D.L-iga xxxx kinnistu juurest xxxx.
Seega Rene Kroll, osutades tahtlikult kaasabi sissetungimisega võõra vallasaja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime jär KarS § 199 lg 2 p 8 § 22 lg 3 -
gi kvalifitseeritava kuriteo.
Gunnar Kekkoneni xxxx talu süüdistatakse selles, et tema 08.04.2018 kella 15:45 paiku territooriumil koos D.L iga lõi t korduvalt käte ja jalgadega pea J K
- ja kehapiirkonda ning vastu jalgu, põhjustades sellega üüsilist valu ja tervisekahjustuse – J Kle f ninajuurel 0,5
cm pikkune marrastusala, laubal 3x3 cm punase värvusega pindmiste horisontaalselt kulgevate marrastuste ala, vasakul pool kaelal hulgi täppverevalumid, paremal küünarliigesel
2 cm pikkune pindmine marrast
us, vasaku jala sääremarja minimaalne turse, üksikud kuni 2 mm pikkused marrastused seljal. Seega Gunnar Kekkonen, teisele isikule füüsilise valu ja tervisekahjustamise põhjustamisega, pani toime
KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
L-i xxxx süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 07.04.2018 , Marek Järvala
elukohas tungis kallale K K
K. Kle roiete piirkonda,
le, lõi jalaga vähemalt 5 korda põhjustades le füüsilist valu ning tervisekahjustuse rindkere pehmete kudede põrutuse
K. K - .
Samut selles, et tema 08.04.2018 kella 15:45 paiku xxxx i
süüdistatakse D.L i
territooriumil koos Gunnar Kekkoneniga lõi t korduvalt käte ja jalgadega pea J K
- ja kehapiirkonda ning vastu jalgu, põhjustades sellega le füüsilist valu ja tervisekahjustuse J K -
ninajuurel 0,5 cm pikkune marrastusala, laubal 3x3 cm punase värvusega pindmiste horisontaalselt kulgevate marrastuste ala, vasakul pool kaelal hulgi täppverevalumid, paremal küünarliigesel 2 cm pikkune pindmine marrastus, vasaku jala sääremarja minimaa lne turse, üksikud kuni 2 mm pikkused marrastused seljal.
Samuti selles, et tema 09.04.2018 kella 15:00 paiku xxxx K K süüdistatakse D.L i
elukohas xxxx maja ees kallas maapinnal magavale K K saabaste peale süütevedelikku ja süütas põlema, tekitad
– II järgu termilise põletuse parema reie es K. Kle tervisekahjustuse
piirkonnas. Seega D.L , teisele isikule korduva füüsilise valu ja tervisekahjustamise põhjustamisega, pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 3
Lisaks süüd
istatakse D.L-i selles, et tema Rene Krolli kaasaaitamisel, kes sõidutas oma autoga D.L-i xxxx kinnistule ja viis koos varastatud murutraktoriga D.L-i sündmuskohalt ära, 19.06.2018 peale südaööd tungis tabalukkude lõhkumise teel xxxx kinnistu T Mele kuuluva murutraktori xxxx l asuvasse kuuri ja garaaži ning varastas garaažist maksumusega 1600 eurot.
Seega D.L , võttes sissetungimisega ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime järgi kva Kar
S § 199 lg 2 p 8 lifitseeritava kuriteo.
Marek Järvalat xxxx, oma elukohas tungis süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 07.04.2018 kallale K K
K. K le, lõi ühe korra lahtise käega diivanil istuvale le näkku ning seejärel hüppas
põlvedega peale tabades põlvedega rindkere piirkonda, põhjustades
K. K
K. Kt
K. Kle füüsilist valu ning tervisekahjustuse – rindkere pehmete kudede põrutuse.
Seega Marek Järvala, teisele isikule füüsilise valu ja tervisekahjustamise põhjustamisega, pani toime
kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava
Marek Järvalat süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, keda on 13.11.2017 karistatud Harju
Maakohtu poolt KarS § 4231
alusel, juhtis taas 31.05.2019 kella 21:00 paiku xxxx tänaval mootorsõidukit riikliku registreerimismärgiga xxxx xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet.
Seega Marek Järvala, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Janar Lillepuud süüdistatakse selles, et tema 02.09.2018 kella 23:45 paiku tungis akende lõhkumise teel koos S.P ga omavoliliselt eluruumi valdaja J S tahte vastaselt sisse xxxx. Seega Janar Lillepuu, tungides omavoliliselt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi, pani toime
KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Veel süüdistatakse Janar Lillepuud selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, 02.09.2018 kella 23:50 paiku xxxx tungis kallale J Sle, keda lõi korduvalt pesapallikurikaga, millega tekitas J S
le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega Janar Lillepuu, kahjustades korduvalt teise inimese tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Veel süüdistatakse Janar Lillepuud selles, et tema 24.03.2019 ajavahemikul kell 10.45-12.40
LääneVirumaal Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a Rakvere politseijaoskonna arestimaja kainenemiskambris kasutas vägivalda võimuesindajate vastu. Nimelt olles joobes, ei allunud ta korraldustele ning osutas füüsilist vastupanu teenistuskohustusi täitvatele politseiametnikele T G ja A R, kes olid tulnud temalt riideid ära võtma, kuna isik püüdis end korduvalt kambri akna trellide külge üles puua. Riiete seljast äravõtmise käigus hammustas Janar Lillepuu T G vasaku käe pöidlast ja lõi jalaga vastu tema parema jala põlve, põhjustades sellega valu. Samaaegselt ähvardas Janar Lillepuu politseiametnikke ja nende perekonnaliikmeid tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Seega Janar Lillepuu, kasutades vägivalda võimuesindaja vastu, seoses nende ametikohustuste täitmisega, pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 274 lg 1
H.N süüdistatakse selles, et tema:
- koos aga 26.07.2018 kella 02.50 ajal xxxx asuvas Xxxx tanklas tungis kallale S V R Õ ile,
lõi
kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustus – e pindmise peavigastuse;
- samut 09.06.2019 ajavahemikul kell i selles, et tema KarS § 121 lg 2 p 3 tähendatud isikuna,
19.00-19.48 xxxx - bussijaama juures ähvardas alaealisel K E E pea lõhki lüüa, kui viimane xxxx katusel oli ning pärast seda, kui K. E.E tuli katuselt alla lõi kannatanule ühe korra -
rusikaga näkku paremale suu piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o suu ülahuules seespool ca 0,5 cm haava. Seega H.N, kahjustades korduvalt teiste inimeste tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 fitseeritava kuriteo. järgi kvali
Samuti H.N selles, et tema, olles alkoholjoobes ja omamata süüdistatakse
mootorsõiduki juhtimisõigust 27.10.2018 kella 01.15 paiku xxxxx maja juures juhtis mooto xxxx reg.nr. xxxx Alcotest 7110EST rsõidukit . Tõendusliku alkomeetriga Dräger
seerianumbriga ARBK-0025 tuvastati H.N
väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 0,85 mg/l kohta ning vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p-le 1 loetakse H.N alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega H.N, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
H.N atakse veel selles, et tema omandas 18.03.2019 ajavahemikul kell t süüdist 04.00-05.00 paiku xxxx maja juures S.P lt väikeses koguses s.o korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Hoidis narkootilist ainet amfetamiini enda juures ja
18.03.2019 ajavahemikul kell 13.00-16.00 xxxx tarvitas seda ise ja andis narkootilist ainet amfetamiini edasi M-L S, S A ja K T.
„Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega s seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamisek või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
„Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja amfetamiini puhul on suureks koguseks 1,3 grammi.
Seega H.N , käideldes edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult väikese s koguses narkootilist ainet, pani toime
KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Rait Õisot xxxx kinnistul asuvas süüdistatakse selles, et tema 03.11.2018 kella 09:00 paiku kortermajas korteris nr xxxx tungis kallale K K
K. Kile ile, lõi vähemalt kolm korda rusikaga
näkku, põhjustades ile füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustused – K.K parema kulmu piirkonnas hematoomi ja ninaluude kinnise murru. Samuti selles, et tema KarS § 121 lg 2 p 3 tähendatud isikuna, 20.02.2019 kella 21.30 paiku viskas välisukse juurest võetud betoonist prügikastiga katki K M ja K M korteri akna xxxx, kusjuures talle oli teada, et perekond koos lastega viibib korteris ning aknast sisse visatud prügikast tabas köögis viibinud R R (sünd xxxx) vastu paremat jalga, tekitades kannatanule tervisekahjustuseverevalumid parema sääre eesmisel pinnal. Seega Rait Õiso, kahjustades korduvalt teiste inimese tervist, pani toime
KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse Rait Õisot selles, et tema 20.02.2019 kella 21:40 paiku xxxx ajal kui K M helistab U R telefonile xxxx rdab K M tapminsega, lubades , Rait Õiso vastab kõnele ja ähva tal saianoaga südame välja lõigata ja pea maha lõigata. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest eelnevalt oli R.Õiso sisenenud kannatanu korterisse ning peale korterist väljumist viskas läbi korteri köögiakna betoonist prügikasti ja vigastas sellega korteri köögis viibinud R R. Seega Rait Õiso, ähvardades K M tapmisega, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.
Rait Õisot süüdistatakse veel selles, et tema aitas kaasa S.P le ja Indrek Väljakivile varguste toimepanemisele, mis seisnes selles, et ta sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga S.P ja I. Väljakivi varguste toimepanemise kohtade lähedusse ja ootas S.P ja Indrek Väljakivi seal kuni viimased varastatud esemetega auto juurde naasesid, misjärel lahkuti koos sündmuskohalt koos varastatud esemetega alljärgnevalt:
- ajavahemikul 29.11.2018 kell 19:00 kuni 30.11.2018 kell 08:15 tungisid S.P ja
Indrek xxxx
Väljakivi Rait Õiso kaasaitamisel kinnistule pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx M Mi rahakoti, milles oli sularaha summas 725 eurot, M M ning varastanud sõidukist i
nimele väljastatud ID-kaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid ning M Mi nimele
Põhjakeskuse kinkekaart 30 euro väärtuses. Vargusega on tekitatud kahju M Mile summas
775 eurot;
- 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 tungisid S.P Ja Indrek Väljakivi
Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel pargitud sõidukisse xxxx maja ette xxxx reg.nr xxxx O Jile kuuluva rahakoti Guess, milles oli sularaha ning varastanud sõidukist
summas 2000 eurot, Xxxx
- ja krediitkaardi, O J OÜ deebet i nimele väljastatud juhiluba, ID- kaardi, väikelaeva juhitunnistuse, veoautode digi-kaardi, veoauto kutsetunnistuse, Armani päikeseprillid väärtusega 150 eurot ning Rayban päikeseprillid väärtusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud kahju O Jile summas 2850 eurot;
- 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 tungisid S.P Ja Indrek Väljakivi
Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel maja ette pargitud sõidukisse xxxx
xxxx reg. nr xxxx R Vle kuuluva rahakoti, milles oli R V nimele ning varastasid sõidukist
väljas kaart, säästukaart, veoauto kutsetunni tatud juhiluba, ID stus, veoauto xxxx, Xxxx
deebetkaart, Xxxx pangakonto number ning tõstukijuhi kutsetunnistus. Vargusega on tekitatud kahju R Vle summas 60 eurot;
- 03.12.2018 ajavahemikul kell 01:00 kuni kell 06:45 tungisid S.P ja Indrek Väljakivi Rait Õiso kaa asuvasse garaaži ning saaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx varastas garaažist M Ale kuuluva akuraadio Makita, GPS seadme Xxxx, mootorratturi kindad ning sõiduauto võtme. Vargusega on tekitatud kahju M Ale summas 225 eurot. Seega Rait Õiso, osutades tahtlikult kaasabi isikute grupi süstemaatilisele võõraste vallasajade sissetungimisega äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 § 22 lg 3 -
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Indrek Väljakivi süüdistatakse selles, et tema, olles 05.01.2018 karistatud Lääne prefektuuri
Paide politseijaoskonna poolt väärteokorras Liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis taas omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust
- 13.04.2018 kella 12.50 paiku Saue vallas Harju maakonnas Halliku-Laagri-
Hüüru tee
1. kilomeetril mootorsõidukit , rikkudes sellega süstemaatiliselt
xxxx reg.nr. xxxx Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet.
- 14.04.2018 kella 0.50 paiku Tallinna linnas Sõle tänava ja Paldiski mnt ristmikul mootorsõidukit , rikkudes sellega süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 xxxx reg.nr. xxxx nõuet. Seega Indrek Väljakivi, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Indrek Väljakivi süüdistatakse ka selles, et tema koos S.P ga Rait Õiso kaasaitamisel, kes sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga S.P ja I. Väljakivi varguse toimepanemise koha lähedusse ja ootas S.P ja Indrek Väljakivi seal kuni viimased varastatud esemetega auto juurde naasesid, misjärel lahkuti koos sündmuskohalt koos varastatud esemetega alljärgnevalt:
- tungis ajavahemikul 29.11.2018 kell 19:00 kuni 30.11.2018 kell 08:15 koos S.P-ga
Rait Õiso kaasaaitamisel kinnistule pargitud sõidukisse xxxx xxxx reg. nr xxxx ning varastanud sõidukist M Mi rahakoti, milles oli sularaha summas 725 eurot, M Mi nimele väljastatud ID i nimele Põhjakeskuse
-kaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid ning M M kinkekaart 30 euro väärtuses. Vargusega on tekitatud kahju M Mile summas 775 eurot;
- tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos S.P ga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx xxxx reg. nr maja ette pargitud sõidukisse
xxxx O J ning varastanud sõidukist ´ile kuuluva rahakoti Guess, milles oli sularaha summas
2000 eurot, Xxxx
- ja krediitkaardi, O J OÜ deebet i nimele väljastatud juhiluba, ID-kaardi, väikelaeva juhitunnistuse, veoautode digi-kaardi, veoauto kutsetunnistuse, Armani
päikeseprillid väärtusega 150 eurot ning Rayban päikeseprillid väärtusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud kahju O Jile summas 2850 eurot;
- ungis 03.12.2018
varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, t ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos S.P ga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx xxxx reg. nr xxxx ning
maja ette pargitud sõidukisse varastasid sõidukist nimele vä R Vle kuuluva rahakoti, milles oli R V ljastatud juhiluba, ID- kaart, säästukaart, veoauto kutsetunnistus, veoauto xxxx, Xxxx deebetkaart, Xxxx pangakonto number ning tõstukijuhi kutsetunnistus. Vargusega on tekitatud kahju R Vle summas 60 eurot;
- paneva isikuna, tungis 03.12.2018
varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toime ajavahemikul kell 01:00 kuni kell 06:45 koos S.P ga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx M Ale kuuluva asuvasse garaaži ning varastas garaažist akuraadio Makita, GPS seadme Xxxx, mootorratturi kindad ning sõiduauto võtme. Vargusega on tekitatud kahju M Ale summas 225 eurot. Seega Indrek Väljakivi, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasaju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on 02.10.2019 S.P-le mõistetavaks ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 5 kuud vangistust, KarS § 121 ristuseks
lg 2 p 3 järgi 7 kuud vangistust, KarS § 183 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 423 järgi
9 kuud vangistust ning
1 aasta vangistust. alusel KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi KarS § 64 lg 1 suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista S.P liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.-22.10.2018; 12.- 13.12.2018; 28.03.2019 kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud, vabastatud elektroonilise valve alla 16.07.2019, s.o 3 kuud 22 päeva, S.P jääb kanda 2 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada S.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg
-s 1 toodud
kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx 2) ilmuma ;
kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva täitmise ja elatusvahendite kohta; loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauem aks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - 6) , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool
Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 2
1 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid KarS §
.
75 lg 2 p 8 alusel kohustada S.P osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on 04.10.2019 Rene Krollile
uud vangistust ning mõistetavaks karistuseks KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta 4 k KarS § 199 lg 2 p 9 § 22 lg 3 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Rene - Krolli liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat.
Katseajaks allutada Rene Kroll kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises -
elukohas
xxxx; 2) ilmuma kri – minaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Rene Krolli heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt
31.03.2021. KarS § lg p alusel kohustada Rene Krolli osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on 10.10.2019 Gunnar
Kekkonenile
mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi rahaline karistus
80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 800 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus igakuiselt vähemalt 80 eurot.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohas 11.10.2019 elt on D.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista D.L i liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 2 kuud. Katseajaks allutada D.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg lnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – -s 1 toodud kontrol
xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada D.L i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on 29.11.2019 Marek
Järvalale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi rahaline karistus 60 miinimum
-
päevamäära, s.o 600 eurot. KarS § 64 lg 3 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt ja määrata KarS § 66 lg 1 alusel rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus igakuiselt vähemalt 60 eurot kuus. Kokkuleppe kohaselt on Marek Järvalale mõistetavaks karistuse KarS § 4231 järgi 6 kuud vangistust. KarS
§ 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta
2 kuud. Katseajaks allutada Marek Järvala kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud -
alalises elukohas xxxx – ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, - töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on 06.11.2019 Janar Lillepuule
mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 8 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista Jana Lillepuu liitkaristuseks 1 aastat
6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 03.09.2018 ja 24.03.-26.03.2019, s.o 4 päeva, Janar Lillepuul jääb kanda 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada Janar Lillepuu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg
1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu -s määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel xxxx;
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva , töö või õppimiskoha vahetamiseks; loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS
§ 75 lg 2 p 21
alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Lillepuud osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 13.11.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust, KarS § 183 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista H.N liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. K a eelvangistusaeg 19.03.-20.03.2019, arS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulk s.o 2 päeva, H.N jääb kanda 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 8 kuud. Katseajaks allutada H.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg
1 toodud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – -s 1)
xxxx 2) ilmum ; a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territoorium
ilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada H.N
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS §
75 lg 2 p 21
alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri sõlmitud k vahel 27.01.2020 okkuleppe kohaselt on Rait Õisole mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistust, KarS § 120 lg 1
10 kuud järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 § 22 lg 3 järgi -
9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista Rait Õiso liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 20.02.-05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva, R.Õisol jääb kanda 8 kuud 14 päeva vangistust. KarS §
7 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru
-de 76 lg
Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata jäänud karistuse osa o 9 kuud 9 päeva vangistust võrra ja mõista Rait Õiso liitkaristuseks , s.
1 aasta 5 kuud 2
3 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on 14.11.2019 Indrek Väljakivile mõistetavaks karistuseks KarS § 4231 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p
7,8,9 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista Indrek Väljakivi liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 15.06.2017 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõistetud kandmata karistuse 7 kuud vangistust võrra ning mõista I. Väljakivi liitkaristuseks 1 aasta
4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 20 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada
Indrek Väljakivi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud -
alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhoold – aja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Süüdistatavad S.P, Rene Kroll, Gunnar Kekkonen, D.L, Marek Järvala, Janar
Lillepuu, H.N, Rait Õiso ning Indrek Väljakivi on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad S.P
, Rene Kroll, Gunnar Kekkonen, D.L, Marek Järvala, Janar Lillepuu, H.N , Rait Õiso ning Indrek Väljakivi n kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet o
ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.P tuleb süüdi mõista KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 423 1, § 199 lg 2
p 7,8,9 järgi, Rene Kroll KarS § 213 lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 8 § 2 ärgi, Gunnar -
2 lg 3 j Kekkonen KarS § 121 lg 1 järgi, D.L KarS § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8 järgi, Marek Järvala KarS § 121 lg 1, § 4231 järgi, Janar Lillepuu KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 1 järgi, H.N KarS § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 424 lg 1 järgi, Rait Õiso KarS
§ 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 § 22 lg 3 järgi - ja Indrek Väljakivi KarS § 423 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. ed
Tsiviilhagid
Kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja süüdistatavatelt väljamõistmisele resolutsioonis sätestatud korras.
Asitõendid
KarS § 831
lg 1 alusel konfiskeerida S.P-lt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja KrMS § 126 g 3 p 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel jagada tsiviilhagide katteks.
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel metallist kurikas, 500 eurone suveniirraha, DNA puuteproovid (7 pakendit), suitsukoni, tabaluku korpus ja tabaluku aas mis asuvad Rakvere – PJ asitõendite hoiuruumis
– hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefon – xxxx tagastada S.P-le ning sõiduauto xxxx, registreerimisnumbriga xxxx (VIN-kood xxxx tagastada ) J – Kile (isikukood xxxx ).
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus asuvad asitõendid: CD Xxxx kaupluse turvakaamera salvestusega, CD kaupluse Xxxx turvakaamera salvestusega, CD Xxxx esinduse turvakaamera salvestusega, CD Xxxx -d Xxxx OÜ turvakaamera salvestusega, kõnesalvestistega häirekeskusele, CD CD AS turvakaamera salvestustega, CD telefon ikõne salvestusega.
Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate S.P, Rene Krolli, Gunnar Kekkoneni,
D.L-i , Marek Järvala, Janar Lillepuu, H.N ning Indrek Väljakivi menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul alates 01.01.2020 on 876 eurot. Kuivõrd kokkulepped sõlmiti süüdistatavatega enne 01.01.2020, mil sundraha teise astme kuriteo puhul oli 810 eurot ning süüdistatavatest mitteoleneval põhjustel toimub kokkulepete kinnitamine uue sundraha määra ajal, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha eelmise aasta määra ületavas määras, s.o summas
66 eurot, nda ning jätta riigi ka süüdistatavatelt välja mõistmisele kuulub sundraha summas
810 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on S.P menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 396 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 1368 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada
S.P tasuda menetluskulud kokku 2574 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 214,50 eurot.
Käesolevas menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kriminaalasjas on Rene Krolli
kaitsjatasu 436,08 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Rene
Krollil tasuda menetluskulud kokku 1246,08 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 103,84 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 Gunnar Kekkoneni
alusel kaitsjatasu 282,80 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust summas 182,80 eurot riigi kanda ning Gunnar Kekkonenil tasuda
võimaldada
menetluskulud kokku 910 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on D.L i menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 589,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada D.L tasuda menetluskulud kokku 1460,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 123,70 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 121,50 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on Marek Järvala menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 418,80 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust summas 128,40 eurot riigi kanda ning võimaldada Marek Järvalal tasuda menetluskulud kokku 1100,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91,70 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Janar Lillepuu
kaitsjatasu 229,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Rene
Krollil tasuda menetluskulud kokku 1039,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 93,60 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 86 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on H.N menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 330,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada H.N tasuda menetluskulud kokku 1190,60 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 119,06 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on Rait Õiso § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, menetluskuluks KrMS
mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1024,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust summas
174 eurot riigi kanda ning tasuda menetluskulud kokku 1726,20 eurot võimaldada Rait Õisol
ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 143,85 eurot.
Käesolevas kriminaalasjas on Indrel Väljakivi menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 531,04 eurot. Menetluskulud kokku 1341,04 eurot kuuluvad tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro Kohtunik