2-19-18793/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18793

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus Tsiviilasi Selver AS-i hagi Fülle OÜ, M S vastu ettevõtte ülemineku tuvastamise ja rahalise kohustuse täitmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Selver AS (registrikood 10379733) Hageja lepinguline esindaja: Liis Miller (isikukood xxxx; e-post liis.miller@kaubamaja.ee) Kostja I: Fülle OÜ (registrikood 14565214) Kostja I seaduslik esindaja: H S (isikukood xxxx) Kostja II: M S (isikukood xxxx; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hageja Selver AS ja kostja Fülle OÜ 27.01.2020 taotlus M S (isikukood xxxx) kaasamiseks tsiviilasja nr 2-19-18793 menetlusse kostjana II.

2. Kaasata tsiviilasja nr 2-19-18793 menetlusse kostjana II M S (isikukood xxxx).

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-18793 menetlus, Selver AS-i hagi Fülle OÜ, M S vastu ettevõtte ülemineku tuvastamise ja rahalise kohustuse täitmise nõudes, seoses kompromissi sõlmimisega poolte vahel ning kinnitada alljärgnev kompromiss: 3.1. Selver AS loobub kõigist hagiavalduses esitatud nõuetest Fülle OÜ vastu. 3.2. M S kinnitab, et tema võtab füüsilise isikuna kohustuse (10.07.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-19-3549 D OÜ-lt Selver AS-i kasuks välja mõistetud üürilepingust tulenev põhivõlgnevus 27 053,31 eurot, leppetrahv 14 730,45 eurot, viivis 15 608,54 eurot ja alates 08.03.2019 edasine viivis arvestusega 0,2% päevas ning menetluskulud 1200 eurot) tervikuna üle ning astub M OÜ kui D OÜ õigusjärglase asemele. Selver AS kinnitab võlausaldajana oma nõustumist kohustuste eelkirjeldatud üleminekul.

2

3.3. Selver AS avaldab ja kinnitab, et eeldusel, et kompromissi täidetakse kokkulepitud tingimustel, on Selver AS nõus kohustust vähendama selliselt, et loobub leppetrahvidest, viivistest ning menetluskuludest ja vähendab üürilepingutest tulenevat põhivõlgnevust selliselt, et kohustatud isiku poolt kuulub tasumisele 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot (edaspidi põhikohustus). 3.4. M S kohustub põhikohustuse täitma 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitamisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks Selver AS arveldusarvele nr xxxx Xxxx, selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-18739“ 833 (kaheksasada kolmkümmend kolm) eurot.

Seejuures esimese makse esimese kuu eest summas 841 (kaheksasada nelikümmend üks) eurot kohustub M S tegema hiljemalt 30. jaanuariks 2020. 3.5. Tasumisega viivitamise korral on Selver AS-il õigus tasumata summalt nõuda viivist arvestusega 0,2% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 3.6. Juhul, kui M S kompromissi nõuetekohaselt ei täida ja on põhikohustuse igakuise maksega viivituses rohkem kui 5 päeva, on Selver AS-il õigus nõuda põhikohustuse täitmist iga osamakse kohta eraldi täitemenetluse kaudu. 3.7. Juhul, kui M S on põhikohustuse osamaksetega viivituses enam kui kolmel korral, on Selver AS-il õigus loobuda kompromissi punktis 3.3. toodud kohustuse vähendamise kokkuleppest, lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks ning nõuda M Slt kohustuse täitmist (põhivõlgnevus 27 053,31 eurot, leppetrahv 14 730,45 eurot, viivis 15 608,54 eurot ja alates 08.03.2019 edasine viivis arvestusega 0,2% päevas ning menetluskulud 1200 eurot), rakendades seejuures üürilepingutest tulenevale põhivõlgnevusele ja leppetrahvile viivist 0,2% päevas alates 08.03.2019 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 3.8.

Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et neil puuduvad üksteise vastu kohtumenetluse esemeks oleva nõude osas mistahes muud varalised või mittevaralised nõuded või pretensioonid. Pooled võivad reguleeritava õigussuhtega seonduvaid nõudeid esitada vaid kompromissist tulenevalt. 3.9. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-18739 jäävad poolte endi kanda. 3.10. Kompromiss jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt. 3.11. Kompromissi saab muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped lepingu muutmiseks ei ole pooltele siduvad. 3.12.

M S avaldab ja kinnitab, et kompromiss on temaga läbi räägitud ja temal on olnud võimalus mõjutada selle sisu, sh tähtaegu ja kohustuste suurust; kompromiss

3

on tema poolt sõlmitud vabatahtlikult ning ta peab kompromissis sisalduvaid kohustusi mõistlikeks. 3.13. Kompromissi tingimusteks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei ole kompromissis otseselt sätestatud. Samuti ei oma kompromissi suhtes tähendust poolte varasem käitumine.

4. Tagastada hagejale pool riigilõivu, s.o 600 eurot, kandes selle Selver AS arveldusarvele nr xxxx. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse kohta jõustumismärke tegemist kohtuinfosüsteemi.

5. Rahuldada poolte taotlus jõustunud kohtumääruses isikuandmete asendamiseks tähemärkidega.

6. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Selver AS-i hagi Fülle OÜ vastu ettevõtte ülemineku tuvastamise ja rahalise kohustuse täitmise nõudes.

27.01.2020 esitasid pooled taotluse M S kaasamiseks menetlusse kostjana. Taotluse kohaselt on menetlusosalised pidanud omavahel kohtuväliselt läbirääkimisi ning jõudnud otsusele sõlmida kompromissleping. Võttes arvesse olukorra õiguslikku keerukust, hagis esile toodud peresidemeid ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg-s 2 sätestatut, on kompromisslepingu sõlmimise huvides vajalik menetlusse kaasata ka M S, kui endise D OÜ juhatuse liige, kes kompromisslepingu kohaselt kohustub menetlusosaliste kokkuleppe alusel rahalise kohustuse Selver AS ees õigeaegselt ja nõuetekohaselt täitma. Kuivõrd nimetatud isik käesolevalt tsiviilasja nr 2-19-18739 menetlusosaliseks ei ole, kuid tsiviilasja lõpetamiseks ja hageja huvide kaitseks on vajalik kompromisslepingu kohtulik kinnitamine, palub hageja nimetatud isik kostjana II menetlusse kaasata.

Ühes taotlusega kaasata menetlusse kostja M S, esitasid pooled kohtule kinnitamiseks ka kompromissi. Hageja palub, et vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 kohus tagastaks hagejale pool tema poolt tasutud riigilõivust ja kannaks vastava summa Selver AS arveldusarvele.

Seejuures lähtudes TsMS § 462 lg-st 2 paluvad pooled jõustunud kohtumääruses andmesubjektide nimed asendada tähemärkidega ning mitte avaldada isikukoode, sünniaegu, eposti aadresse ega muid poolte isikuandmeid.

Määruse põhjendused TsMS § 208 lg 2 kohaselt juhul, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. TsMS § 208 lg 3 kohaselt pärast kostja kaasamist peab hageja esitama kohtule kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

4

Kohus peab poolte esitatud taotlust põhjendatuks ja eeltoodust tulenevalt kaasab menetlusse kostjana II M S.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 600 eurot, kandes selle Selver AS arveldusarvele nr xxxx.

Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani.

Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 462 lg 2 järgi andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab poolte taotluse ja asendab jõustunud kohtumääruses andmesubjektide nimed tähemärkidega ning ei avalikusta isikukoode, sünniaegu, e-posti aadresse ega muid poolte isikuandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik