1-18-3231/61 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1- - 18 3231 Kohtukoosseis Julia Katško skaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava v

Kriminaalasi

H.V

süüdistuses KarS § 157 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.oktoobri 2019 otsus Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Natalia Lebed ja kannatanu

XX Süüdistatav H.V(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Margus Viira Prokurör Natalia Lebed

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu otsus 11. oktoobrist 2019 H.V õigeksmõistmise ja KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmise osas.

Teha uus millega: o t s u s,

1. Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1

alusel 30. juuli 2018 ja 17. augusti 2018 osategudes.

2. Mõista H.V õigeks KrMS § 301 alusel

selles, et ta avas internetiportaalis

za.printerest.com endale H.V -nimelise

konto ning nimetatud kontole aadressile ZZZ

laadis üles ja hoidis seal vähemalt kuni

18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste

aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga “XXX“.

3. Tunnistada H.V süüdi KarS § 157 1 (§ 1573

lg 1) järgi ning mõista H.V-le karistuseks 6 (kuue) kuu pikkune vangistus.

4. lg 4 alusel lugeda karistusest KrMS § 102

kantuks seoses statsionaarse

2

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga 6. oktoobr 2017 määruse alusel raviasutuses viibitud aeg 11. detsember 2017 kuni 5. jaanuar 2018, s.o 26 päeva.

5. -

Jätta KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud ära kandmata vangistus e 5 kuud ja 4 päeva

täitmisele pööramata, tingimusel, et Andres

Sau ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

6. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 28. jaanuarist 2020.

7.

Lähenemiskeeld: KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada

lähenemiskeeldu:

- Kannatanu suhtes ja keelata H.V XX

läheneda XX-le isiklikult ja avalikes

kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit,

mitte läheneda tööpaigale (AAA) ja elupaigale (UUU) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, kirja ja

elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning

muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu.

- Kannatanu EE suhtes ja keelata H.V

läheneda EE-le isiklikult ja avalikes

kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit,

mitte läheneda tööpaigale (KKK) ja elupaigale (PPP) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, kirja ja

elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning

muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu.

- Lähenemiskeeldu ja suhtes XX EE

kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Mõista H.V-lt Eesti Vabariigi kasuks

välja osa osa kaitsjatasust, s.o 432 (nXda

kolmkümmend kaks) eurot ning osa

ekspertiisikulust s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

9. Ülejäänud osa kaitsjatasust, s.o summas 1000

(tuhat) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ning ekspertiisikulust, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) eurot jätta riigi kanda.

3

10. Mõista H.V-lt Eesti Vabariigi kasuks

välja:

sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; 11. KrMS § 180 lg 3 alusel peab H.V temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1548

(üks tuhat viissada nelikümmend kaheksa) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. 12. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.

13. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja

Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB pangas,

arveldusarvele nr EE502200221014193355

SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK

pangas. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt.

15. Määrata Advokaadibüroole Viira ja Partnerid

vandeadvokaat Margus Viira poolt H.V-le

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 226.80 eurot. Apellatsioonime

netluse kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mi

kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu

otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni

esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaad

vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD J

A MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019 otsusega mõisteti H.V KarS § 157 3 järgi õigeks. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti menetluskulud riigi kanda. Kannatanu taotlus EE sõidukulude ja saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks jäeti läbi vaa

tamata.

4

H.V oli antud kohtu alla vaatamata korduvatele palvetele süüdistatuna selles, et kannatanutega kontakti mitte otsida, H.V korduvalt ning alates 6. juulist 2017 on erinevatelt numbritelt helistanud ning saatnud SMS-e, e-kirju -le ning tema EE tütrele XX-

le, täpsemalt:

- 24.08.2017 kella 15.04 paiku helistas numbrilt KKKKKKKK XX töötelefonile nr TTTTTTTT, küsides, kas vastaja on XX ja kas viimane töötab Q ning lisades, et vastaja ei ole oma häälega X, vastuseks palus tal mitte rohkem helistada; XX

- 29.08.2017 kella 02.54 paiku saatis numbrilt OOOOOOOO SMS- numbrile

i XX TTTTTTTT sõnumiga, et „ Tuleb teil nüüd päeval magada kui me teile seda lubame“ ning samal ööl kell 03:53“ Ei maga sul on ka helistada vaja“;

- 29.08.2017 kella 05.11 paiku saatis numbrilt YYYYYYYY SMS- numbrile i XX TTTTTTTT sõnumiga, et „ Sinul ka silmad loojas aga osa tööd veel tegemata Tööle

ruttu“, samuti üritas alates 24.08.2017 saada XX-ga kontakti, helistades ja saates

SMS-

numbrile TTTTTTTT numbritelt SSSSSSSS KKKKKKKK e XX , ,

VVVVVVVV,KKKKKKKK ning alates 12.07.2017 teinud numbrilt

ÜÜÜÜÜÜÜÜ

süstemaatiliselt kõnesid ning saatnud SMS-e (16.08.2017- 04.09.2017 113 SMS-i),

kuid kuna

-id kohale ei XX oli nimetatud numbrid blokeerinud, siis kõned ja SMS jõudnud. Samuti on H.V helistanud ja saatnud korduvalt SMS-e numbrilt

ÜÜÜÜÜÜÜÜ XX ema EE numbrile WWWWWWW, teatades muuhulgas 13.07.2017 kell 13.27 saadetud

SMS- X peab varsti hakkama oma keedetud suppi helpima sest is, et „ Tere proua Andres pidi homme viima uue avalduse politseisse nende helistamiste pärast Huvitav mis seekord edasi saab ootame põnevusega“, 15.07.2017 kell 12:07 „ Tere proua Sinu tüdrukul läheb järgmisel nädalal elu jälle tuliseks ja ikka nende helistamiste pärast sest Andres tegi jälle avalduse kuhu vaja“, 24.07.2017 kell 23.14 „Huvitav kas sina võtad ka osa sellest X poolt väljamõeldud helistamise mängust Vahet pole niigi olete üks suur punt Mitu korda siis täna on plaanis helistada Aga on üks asi mida te keegi ka

kõige tahtmise juures muuta ei saa ja see on üks foto mehe riiulil Foto“, samuti on

korduvalt helistanud VVVVVVVV YYYYYYYY KKKKKKKK ja EE´le numbritelt , , SSSSSSSS

ning seda ka öisel ajal.

Samuti avas internetiportaalis za.printerest.com endale H.V -nimelise konto

ning nimetatud kontole aadressile

ZZZ laadis üles ja hoidis seal vähemalt kuni

18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga “XXX“. Saatis enda e-aadressilt 22. augustil 2017 kell 4:43 PM e-aadressile XXX AAA XX järgmise kirja:” Helistasin Teile et kuulda Teie arvamust mõne mind huvitava küsimuse kohta, aga Te kahjuks ei vastanud minu kõnedele ja tagasi ka ei helistanud Ilmselt olen mingil põhjusel sattunud Teie musta nimekirja ja nähes minu telefonide numbreid Te lihtsalt ei vasta Aga paistab et teate minu numbreid lausa une pealt. On muidugi Teie otsustada kellega räägite kellega mitte ja ma palun vabandust et Teid tülitasin kui Te aga siiski peate võimalikuks minule helistada, siis pole mul selle vastu midagi. Kena päeva Teile Andres."

5

Samuti olles 07.09.2017 kuulatud kahtlustatavana üle KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemises ja XX EE suhtes, jätkuvalt 30.09.2017 kell 15:37 saatis numbrilt VVVVVVVV numbrile WWWWWWW SMS- EE i sisuga: „ Tere

proua Polegi juba ammu suhelnud Küllap tead juba millise alatu teoga su plika hakkama sai aga nüüd tehakse talle sama alatult tagasi sest ühel mobiilil mille kas siis tema voi mõni tema joobar vanamehe postkasti sokutas on sõrmejäljed peal ja tal X on vaja toestada et ta pole kaamel Nii vist öeldi aga me ei saa kuidagi aru mis inimene ta on Juba 27 aastat vana ja pole tal ei meest ega lapsi pole perekonda pole oma korterit pole korralikku haridust ega töökohta Midagi pole mis enamikul temavanustel naistel juba ammu olemas on Seeeest on küll palju tigedust ja lausa verejanu aga kuhu ta nii jõuab Aga eks ta ise teab Aga vanamees tegi õieti et oma telefonid välja lülitas ja ilmselt naudib rahu ja vaikust Praegu kõik Tervita plijasi ka“.

Samuti süüdistatakse H.V selles, et ta saatis 30.07.2018 kell 23.17 numbrilt +372VVVVVVVV numbrile WWWWWWW SMS-i sisuga: "Tere proua Meil on sulle EE uudis ja sa void oma X rõõmustada sest tema ponnistused ei jooksnud tühja ja kohus toimub 28ja 29 augustil Liivalaia kohtumajas ruum 203 algusega kell 10 Keegi pole veel kutset saanud aga meie juba teame sest meil on seal käsi sees On aga võimalik et nendel päevadel midagi ei toimu sest ga võib toimuda autoõnnetus ja ta satub X- haiglasse Seda võimalust näitas minu tuttav pendliproua Narvast oma pendliga Jumala pärast see ei ole mingi ähvardus aga lihtsalt lähituleviku ennustus ja me keegi ei soovi

midagi sellist Oleme veendunud et ka vana Andres X-le halba ei soovi Aga olge ettevaatlikud;"

Samuti tema 17.08.2018 kell 22.12 saatis numbrilt +372VVVVVVVV EE numbrile

WWWWWWW SMS-i sisuga: "Tere proua Koigepealt annan edasi meie inimese vabanduse tema eksituse pärast ja uus aadress on nüüd Lubja 4 aga kindlasti olete juba kutsed kätte saanud Teie superkurjategijat pole juba paar päeva näha olnud Üks

meie seltskonna abielupaar oli teda näinud eelmisel laupäeval Helsingi kesklinnas Forumi juures ühes lõbusa seltskonnaga kus kõneldi vene ja ukraina keeles Meie paaril olid omad tegemised ja mis edasi sai nad ei tea Olin sel nädalal jälle Narvas ja muidugi

ka pendliproua juures ja tema ennustatud õnnetus on ikka jõus Teil ju öeldakse et õnnetus ei hüüa tulles ja seda ei soovi le küll mitte keegi meie hulgast ja kindlasti ka X- teie superkurjategija mitte. Aga olgu X

ettevaatlik ikkagi Praegu head õhtut." Selliste teg ja , millega pani toime teise isikuga udega H.V hirmutas ja häiris XX EE järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt

tema eraellu sekkumise, mille tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsusega mõisteti H.V õigeks. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

Vaidlus on selles, kes on süüdistuses märgitud kuupäevadel korduvalt erinevatelt

numbritelt helistanud ning saatnud SMS-e ja e-kirju - -le. EE le ning tema tütrele XX Kuigi kannatanute ütluste kohaselt on neile korduvalt helistanud ja sõnumeid ning ekirju saatnud isikuks H.V, ei ole see kohtulikul uurimisel leidnud ümberlükkamatult

kinnitust. Kannatanute ütluste kohaselt nad üksnes eeldavad, et neile helistanud ja

6

sõnumeid ning e-kirju saatnud isikuks on H.V ning sellisel arvamusel on nad

kõnede, sõnumite ja e kirjade sisu alusel, samuti seetõttu, et kõned, sõnumid ja e - - kirjad järgnesid eelnevatele t ütlusi elefonivestlustele. H.V kinnitab kannatanu

XX tema ja

- , et XX tutvumise asjaolude kohta. H.V ütluste kohaselt oli ta tänulik XX le sai osta mobiiltelefoni kaheaastase järelmaksuga ja kutsus teda tänutäheks telefoni

teel kohvikusse. Kui sell XX est keeldus, siis rohkem H.V temaga ühendust ei

võtnud. Süüdistatav on nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisel eitanud sõnumite saatmist - ja -le. XX le EE

Seda kinnitavad ka kannatanu

EE ütlused, millistest nähtuvalt ütles H.V talle telefonivestluse käigus, et ta ei ole kannatanutele sõnumeid saatnud. H.V ütluste kohaselt ei oska ta sõnumeid saata ja seetõttu eelistab suhtlemist telefoni teel. H.V ütlusi kinnitavad tunnistaja ütlused. ütluste kohaselt on tema alaline elukoht H.V BB

BB juures.

BB ütluste kohaselt kasutab H.V küll arvutit, kuid küsib sageli abi. BB kinnitusel oskab H.V saata kirja e-posti teel, aga manust kirjale lisada ei oska. H.V oskab kasutada nuputelefoni, kuid ei ole kunagi saatnud tunnistajale ega saanud tunnistajalt sõnumeid. Tunnistaja ei ole ka kunagi näinud H.V sõnumeid saatmas ja kinnitas H.V ütlusi, milliste kohaselt eelistab H.V suhelda inimestega telefoni teel. H.V ütluste kohaselt kasutab ta alates umbes 2002. aastast telefoninumbrit

KKKKKKK OOOOOOOO , ühel korral kasutas ta ka numbrit . Sideettevõtjalt saadud

andmete protokolli (1 kd tl 64) kohaselt ei toimunud sellelt telefoninumbrilt ajavahemikul 06.07.2017 kuni 05.09.2017 ühtegi kõnet ega saadetud ühtegi SMS-i XX

abonentnumbrile ega abonentnumbrile WWWWWWW. H.V TTTTTTTT EE

ütluste kohaselt helistas ta EE-le peale seda, kui talle juunis 2016 helistas ja XX sõimas teda perverdiks. H.V ei osanud selgitada, miks süüd X ja

EE istavad teda

selles, et ta neid pidevate telefonikõnede ja sõnumite saatmisega ahistas. XX foto leidmist oma elukohast selgitas H.V, et sai

XX pildi internetist ühe tuttava abil, kes sisestas

a palju pilte

XX perekonnanime Google otsingusse ja sealt tuli välja väg XX

kohta. Piltide hulgas oli üks pilt, mille all oli nimi XX ja see inimene, keda pildil oli kujutatud, oli väga sarnane ühe isikuga, keda H.V tundis 45 aastat tagasi. H.V

raamis pildi mälestuseks oma kunagisest tuttavast. H.V kinnitusel saatis ta

XX- le sünnipäeva õnnesoovi, mille sisestas tema palvel üks inimene, kes oli tema

juurde tulnud aaloe järele. Ka kinnitas H.V, et on saatnud 22.08.17 e-kirja

XX

aadressile XXX, kuid väidab, et kiri ei ole saadetud käesolevas kriminaalasjas kannatanuks olevale - , vaid nimelisele Q reklaamikonsultandile. Seda teab XX le XX ta, sest Q ilmuvad töötajate pildid ja aadressid. Saadetud kirjale H.V vastust ei saanud ja rohkem nimetatud isikuga suhelnud ei ole. Prokuröri hinnangul kinnitab H.V süüd tema elukohas läbiotsimisel erinevate SIM- kaartide ja SIM-kaartide ümbriste leidmine ning asjaolu, et osadelt SIM kaartidega

seotud numbritelt on kannatanutele helistatud ja saadetud kannatanuid häirivaid

sõnumeid. Samuti leiab prokurör, et H.V süüd kinnitab tuvastatud asjaolu, et kannatanuid häirivad kõned ja sõnumid on saadetud masti levialas Telia AS SOSTAR

14, kust on toimunud kõned H.V enda telefoninumbrilt . Läbiotsimisel KKKKKKK leitud erinevate SIM-kaartide ja SIM-kaartide ümbriste osas selgitas H.V, et leidis

septembris 2017 koju tulles postkastist räbaldunud ümbriku kõnekaartidega, mille võttis endaga koju kaasa ja pani selle riiuli servale, kust see järgmisel päeval teostatud läbiotsimisel leiti. H.V kinnitusel läbiotsimisel leitud esemed talle ei kuulu. H.V

7

ütlustest nähtuvalt on tema postkasti ka hiljem pandud talle mittekuuluvaid esemeid

(neli vana mobiiltelefoni), millised ta ära viskas. H.V ütluste kohaselt olid läbiotsimisel äravõetud esemed tema valduses vähem kui ööpäeva ning ta ei ole neid kasutanud. Tõendeid, mis lükkaksid H.V sellised ütlused ümber, kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd H.V elukoht asub kortermajade piirkonnas, siis kohus nõustub kaitsja

ja süüdistatavaga, et nimetatud mastide asukohast ja levipiirkonnast võisid teha kõnesid ja saata sõnumeid väga suur arv tuvastamata isikuid. Prokuröri hinnangul ei ole H.V ütlused usaldusväärsed. Kohus sellega ei nõustu. H.V

on järjepidevalt, so nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisel eitanud sõnumite saatmist - ja -le. XX le EE

Samuti on ta järjepidevalt kinnitanud, et ei oskagi sõnumeid saata. Kohus leiab, et

süüdistatava sellised ütlused on eluliselt usutavad, sest tegemist on süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajal 77 aastase isikuga, kellel tõepoolest võivad - puududa oskused kasutada telefoni sõnumite saatmiseks. Ka kinnitavad süüdistatava

selliseid ütlusi tunnistaja ütlused, milliseid kohus käsitles eelnevalt. Eeltoo BB dust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses.

Ka selgus kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus, et Põhja Prefektuur menetles kriminaalasja nr 18730000374 H.V ja BB suhtes KarS § 1573 ja § 178 lg 1 tunnustel

muuhulgas - ja -

XX le EE le ilma saatja nimeta sõnumite saatmise kohta. XX ütluste

kohaselt jätkus sõnumite saatmine alates maist 2018 kuni oktoobrini 2018.a.

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse ja kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise määruse põhistusest nähtuvalt lõpetati kriminaalasja menetlus H.V

osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel 17.04.2019.a. Selles kriminaalasjas on teostatud infotehnoloogia ekspertiis, millisega tuvastati, et H.V nimelise konto logides ei ole

seost lühisõnumite saatmiseks kasutatud kõnekaartide laadimisega, lühisõnumite saatmise programmiga, Pinterest lehekülje ega X ja nimega. EE

H.V eitas ka süüdistust internetiportaalis za.printerest.com endale H.V-

nimelise konto avamises ning nimetatud kontole aadressile

ZZZ üleslaadimises ja

hoidmises vähemalt kuni 18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval fotot, pildiallkirjaga “ “. Selles osas loobus prokurör süüdistusest XX XXX

ning vastavalt KrMS § 301 teeb kohus juhul, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

Kohus nõustus kaitsjaga selles, et kohtus esitatud tõendid tõendavad küll

kannatanutele korduvalt neid häiriva sisuga sõnumite saatmist ning telefonikõnesid, kuid puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt kinnitaks H.V seotust süüdistuses märgitud

tegude toimepanemisega. Riigikohtu praktika on seisukohal, et juhul, kui tõendite

uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste

kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada

otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 7 leidis kohus, et H.V tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Prokurör taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja H.V

süüdimõistmist ja karistamist KarS § 157 1 § KarS § 157 - 3

lg 1) järgi. Karistuseks

8

tao astaval tleb prokurör vangistust 6 kuud, milline jääks v t KarS § 73 lg 1 tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ taotleb prokurör kohaldada kohtuotsusega kannatanute ja

XX EE isikuõiguste kaitseks nende vastu toimepandud kuriteos süüdistatavale H.V-le lähenemiskeeldu 3 aastaks:

-

Kohaldada lähenemiskeeldu XX suhtes ja keelata H.V läheneda XX- le

isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, mitte läheneda tööpaigale (AAA) ja elupaigale (UUU, Tallinn) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu.

- emiskeeldu Kohaldada lähen EE suhtes ja keelata H.V läheneda EE-le

isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, mitte läheneda tööpaigale ( ) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata KKK) ja elupaigale (PPP ühendust võtta telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Prokurör leiab, et kohus hindas tõendeid ühekülgselt, mis viis kogumis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Oma seisukohti põhjendab prokurör alljärgnevalt. Kohtuga ei saa nõustuda, et puuduvad süüdistust kinnitavad tõendid. Alates 2015.ast kuni tänaseni kasutab H.V abonentnumbrit KKKKKKKK. Vajadusel vahetab ta

lühikeseks ajaks kõnekaarte, näiteks 2018. a augustis kasutas ta paar nädalat

kõnekaarti numbriga 00000000, mida ta ka ise kohtuistungil kinnitas, keeldudes seejuures vastamast prokuröri küsimusele, miks ta kasutas teise numbriga kõnekaarti.

H.V väitis esialgu, et peale 07.04.2016 ei ole ta kordagi XX- helistanud ega le sõnumeid saatnud, kuid vastates edasi kaitsja küsimustele teatas ta, et 24.06.2017

saatis -

- XX le sünnipäevaõnnitluse e kirja teel. H.V väidab, et tema korteris 07.09.2017 teostatud läbiotsimise käigus leitud erinevad SIM-kaardid ja SIM-kaartide

ümbrised leidis ta oma postkastist ümbrikust üks päeva varem, tõi koju, ümbrik oli katkine, õhuke mobiil vaevalt mahtus sealt läbi, aga ümbrik oli juba kärisenud, võttis ümbriku lahti ja viskas minema, aga tikutopsid kaardiga jättis endale, pani riiuliservale.

H.V väidab, et oskab arvutis ainult kaarte mängida, öeldes, et üks tuttav toksis

Google otsingusse sisse X nime, otsing andis tulemuseks pildi, mis meenutas XX kunagist tuttavat. Kohtualuse ütlustest nähtub, et tema korteris käivad tuttavad, kes tema sõnade järgi aitavad tal saata e al väidab H.V, et tema korteris -kirju, samal aj ei ole keegi käinud. Kohtualune väidab, et viimati helistas ta EE-le 2016. aastal, kuna tahtis teada, miks tema tütar nii kibestunud on. Kohtualune rõhutas korduvalt, et ei ole kunagi kellelegi sõnumeid saatnud, kuid samal ajal tema ütlustest nähtub, et ta tunneb päris hästi iseloomu, analüüsib tema käitumist ja psühholoogiat, isegi jagas oma XX

mõtteid sellel teemal menetlejaga, kellele saatis e-kirja (antud kiri avaldatud kohtuistungil prokuröri poolt - kohtu loal ette loetud ja salvestatud). 28.12.2017 ja 05.01.2018 psühhiaatriakliinikus läbiviidud intervjuude käigus rääkis H.V

, et septembris 2017 oli tema postkasti pandud ümbrik, milles olid telefon ja

tikutoos SIMkaartidega. Järgmisel päeval oli politsei tema kodus teostanud läbiotsimise. Nädal hiljem oli tema postkastis taas ümbrik telefoniga. H.V oli selle ära visanud, aga umbes kuu pärast oli jälle üks telefon postkasti pandud, selle oli ta

9

igaks juhuks viinud hoiule tuttava juurde. Intervjuust nähtub, et kokku kolmel korral oli keegi pannud tema postkasti telefonid, esimene kord päev enne läbiotsimist ja veel

kaks korda peale läbiotsimist. Tekib küsimus, miks H.V 07.09.2017 peale läbiotsimise protokolliga tutvumist ja selle allkirjastamist ei teinud protokollis märkuseid selle kohta, et päev enne läbiotsimist leidis ta oma postkastist ümbriku, milles telefon ja tikutops koos SIM-kaartidega. Samuti jääb arusaamatuks, miks H.V vaikis ega rääkinud politseile, et peale läbiotsimist leidis ta veel kahel korral oma postkastist kaks telefoni ning, miks ta ühe ära viskas, teise aga hoiule andis. Seega on kohtualuse poolt kohtus antud vastuolulisi ütlusi kannatanutele viimaste sõnumite saatmise aja osas, samuti ei ole tema ütlused selle kohta, et tema postkasti oli kolmel korral keegi pannud

telefonid ja SIM-kaardid, eluliselt usutavad, mis annab aluse taotleda kohtualuse ütluste välja jätmist kogutud tõendite loetelust. Läbiotsimise teostamise eesmärk on

leida tõendid, mis viitavad kuriteo toimepanemisele. Läbiotsimise teostamine on

võimalik alles siis, kui selleks on piisavad alused ja loomulikult on läbiotsimise teostamise kuupäevast teadlikud vaid prokurör, kohtunik ja menetleja.

Kohus nõustus süüdistatavaga, leides, et kuna H.V elukoht asub kortermajade piirkonnas, võis mastide asukohast ja levipiirkonnast teha kõnesid ja saata sõnumeid suur hulk tuvastamata isikuid. Kohus jättis tähelepanuta, et 07.09.2017 läbiotsimise

teostamise aluseks olid sideettevõtjalt saadud andmed (protokoll koostatud 06.09.2017). Protokollist nähtub, et ajavahemikul 06.07.2017 kuni 05.09.2017 kasutas

H.V abonentnumbrit KKKKKKKK, sama numbrit kasutab ta ka praegu (kinnitas kohtuistungil), aga antud numbrilt ei toimunud ühtegi kõnet ega saadetud SMS-

i XX

numbrile ega tema ema

mbrile. On tuvastatud abonentnumbrid (sh ka nr EE nu VVVVVVVV, kõnekaarti antud numbriga läbiotsimisel ei tuvastatud) ja mobiiltelefoni IMEI-kood nr XXXXXXXXXXXXXXXXX - , millistelt oli tehtud kõnesid ja saadetud SMS e süüdistuses nimetatud ajal. Samuti nähtub protokollist, et enamus kõnedest ja SMS- idest on tehtud masti Telia AS SOSTR 14 (sh ka H.V-le kuuluvalt numbrilt KKKKKKKK)

levialas. SMS- - 29.08.2017 id olid saadetud läbiotsimisel leitud mobiiltelefonilt XX le

erinevatel kellaaegadel: 01:25, 05:11, 08:51, 02:54, 03:53, kasutades erinevate

numbritega kõnekaarte. Muuhulgas helistati X ja -le ka numbrilt VVVVVVVV EE kuupäevadel 26.08.2017, 24.0 Mõnda kaarti, näiteks 8.2017, 27.08.2017, 29.08.2017. kaarti numbriga X ega - miseks ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ, ei kasutatud üldse EE le kõnede tege

ja SMS- XXXXXXXXXXX ide saatmiseks. Ühte kaarti numbriga kasutati väga

intensiivselt igapäevaselt ajavahemikul 16.08-04.09.2017 erinevatel kellaaegadel, kokku saadeti sellelt numbrilt - 113 SMS- XX le i. Peale sideettevõtjalt saadud andmete analüüsimist teostati 07.09.2017 läbiotsimine H.V elukohas aadressil

KKK, Tallinn asuvas korteris. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära kaks Super SIM kaardi ümbrist ilma SIM - - kaardita ja tikutopsis viis paberitega ümbritsetud SIM-kaarti. H.V arvuti kuvaril oli taustapildiks foto kannatanu XX-st, samuti olid kannatanu XX-st raamitud pildid riiulitel.

Leiti kaks Super SIM- KKKKKKKKK kaardi ümbrist ilma SIMkaardita, ühel kaardi nr ,

teisel nr (antud kaarte kasutati SMS-i saatmisel ja helistamisel - UUUUUUUU XX le (side. protokoll). Läbiotsimisel leitud ja äravõetud SIM-kaartide abonentnumbrite kohta

tehti järelepärimised. 12.09.2017 Telia AS i vastusest nähtub, et äravõetud SIM - - kaartide abonentnumbreid kasutati kannatanutele helistamiseks ja SMS-i saatmiseks. Läbiotsimisprotokolli lisaks olevatel fotodel nr 22-23 on fikseeritud, et laua peal asusid paberid ja kalender, paberite alt leiti ja pildistati lehte, millele olid käsitsi kirjutatud XX

10

kontaktandmed. Kapi riiulil oli kokku seitse tikutopsi (fotod nr 27-28), ühe tikutopsi sees

olid kõnekaardid. Asitõendi vaatlusprotokollist (08.09.2017) nähtub, et vaadeldi mobiiltelefoni SWISSONE IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX - , valget värvi SIM

kaart. Teised viis SIM-kaarti olid rohelist värvi tikutopsi sees, kirjaklambritega kinnitatud pabertükkide vahel, mis olid ära nummerdatud. Kust ilmusid riiulile veel kuus tikutopsi? Kas jälle keegi tundmatu oli need pannud H.V postkasti ja H.V võttis need kaasa? Ei ole usutav.

Süüdistusakt H.V süüdistusasjas saadeti süüdistatavale posti teel 16.04.2018.

Kohtule kinnitas H.V , et sai süüdistusakti kätte. Kutsed istungile olid samuti

saadetud nii kannatanutele kui ka süüdistatavale. Peale süüdistatava poolt

süüdistusakti ja kutse kättesaamist, sai 30.07.2018 ja 17.08.2018 ähvardava EE

sisuga sõnumid, mille sisust nähtub muuhulgas, et sõnumite saatja oli hästi informeeritud kohtuistungite kuupäevast ja asukohast. Nimelt saabus 30.07.2018 kell 23.17 numbrilt +VVVVVVVVVVVV numbrile XXXXXXX EE SMS sisuga: „Tere proua Meil on sulle uudis ja sa X võid oma rõõmustada sest tema ponnistused ei jooksnud tühja ja kohus toimub 28 ja 29 augustil Liivalaia kohtumajas ruum 203 algusega kell 10 Keegi pole veel kutset saanud aga meie juba teame sest meil on seal käsi sees On aga võimalik et nendel päevadel ga voib juhtuda autoõ midagi ei toimu sest X- nnetus

ja ta satub haiglasse Seda võimalust näitas minu tuttav pendliproua Narvast oma pendliga Jumala pärast see ei ole mingi ähvardus aga lihtsalt lähituleviku ennustus ja me keegi ei soovi midagi sellist Oleme veendunud et ka vana Andres X-le halba ei soovi Aga olge ettevaatlikud“. 17.08.2018 kell 22.12 saabus numbrilt +372 VVVVVVVV EE numbrile XXXXXXX SMS sisuga: „Tere proua Kõigepealt annan edasi meie inimese vabanduse tema eksituse pärast ja uus aadress on nüüd Lubja 4 aga kindlasti olete juba kutsed kätte saanud

Teie superkurjategijat pole juba paar nädalat näha olnud Üks meie seltskonna abielupaar oli teda näinud eelmisel laupäeval Helsingi kesklinnas Forumi juures ühes

lõbusa seltskonnaga kus kõneldi vene ja ukraina keeles Meie paaril olid omad

tegemised ja mis edasi sai nad ei tea Olin sel nädalal jälle Narvas ja muidugi ka pendliproua juures ja tema ennustatud onnetus on ikka jous Teil ju öeldakse et õnnetus ei hüüa tulles ja seda ei soovi le küll mit X- te keegi meie hulgast ja kindlasti ka teie superkurjategija mitte. Aga olgu X ettevaatlik ikkagi Praegu head õhtut“.

Seoses täiendava süüdistuse esitamisega on kindlaks tehtud, et ähvardava sisuga sõnumid olid saadetud 30.07.2018 ja 17.08.2018 EE-le abonentnumbrilt VVVVVVVV. On tuvastatud ka kasutatud mobiiltelefoni IMEI-kood, kuid teised kaardid antud IMEI- koodiga telefonil kasutusel ei olnud. SMS-id olid saadetud Telia AS mastide (SOSTR 13, SOSTR 14) levialas, mis asuvad H.V elukoha

XXX läheduses. Sama kõnekaarti

numbriga VVVVVVVV ja kasutades telefoni sama IMEI-koodiga, mis oli leitud

läbiotsimisel, kasutati 24.08.2017, 25.08.2017, 26.08.2017, kui helistati EE-le ja saadeti SMS-id - XX le. Kannatanute X ja

evalt kontakti otsinud EE ütlustest nähtub, et H.V on nendega pid ja sellega neis hirmu tekitanud ja neid häirinud (XX- 24.08.2017 kuni 03.09.2017, le EE-

le 13.07.17,15.07.17, 24.07.2017, 30.07.18,17.08.18). Samuti saatis H.V 22.08.2017 enda meiliaadressilt AAA meiliaadressile kirja. Kohtus on XX tõendamist

11

leidnud, et kannatanu teatas korduvalt H.V-le , et suhtlemine temaga on XX soovimatu. Kannatanu ütlused selle kohta, et SMS id olid saadetud tihtipeale öösiti on -

tõendamist leidnud ka sideettevõtjalt saadud andmetega. Kannatanu XX andis

politseile kõnede kuupäevadega väljatrüki ja sõnumite tekstid ning selgitas, et sõnumite sisu viitas sellele, et sõnumid saatis just H.V. H.V tegevus oli väga häiriv, sõnumites mõnitas ta nii kannatanut kui tema perekonda, uuris igasugu infot XX

kohta. Kannatanu

XX käis psühholoogi ja psühhiaatri juures, raske oli tööle keskenduda, tekkisid ärevushäired. Kui 30.07.2018 tuli emale le sõnum, ei tahtnud EE-

ema sellest esialgu rääkida, sõnumid olid imelikud ja häirivad, sõnumite koostaja

räägib kolmandas isikus endast ja justkui teaks, millal ja kus toimub kohtuistung.

Viimane sõnum 17.08.2018 oli ähvardava iseloomuga. 17.08.2018 emale saadetud

sõnumite kohta ütles , et tundis hirmu, kuna sõnumis olid välja toodud istungite XX kuupäevad, kannatanu nimi, autoõnnetus. Kannatanu

EE märkis, et esimest korda helistas H.V talle 2016 augustis, rääkis, et X

meenutab talle tema noorpõlve armastust, ja küsis, miks laps on nii kibestunud. EE

vastas selgelt, et ei soovi, et H.V talle helistaks, samuti teatas vähemalt kolmel korral, et ei soovi temalt sõnumeid saada. Kannatanu esitas menetluse käigus kõik

sõnumid, mis H.V talle saatnud oli. Sõnumite sisu häiris teda, osa neist olid

ähvardava sisuga. Sõnumeid sai ta isegi peale kannatanuna ülekuulamist. Enne

esimest istungit sai kannatanu samuti sõnumeid 30.07.2018, sõnumid häirisid teda väga ja tekitasid temas hirmu.

H.V ise helistas - EE le vähemalt kahel korral. Esimesel korral tutvustas end nimeliselt, teisel korral peale sõnumite saamist. Telefoni vestlusel väitis H.V, et ei ole sõnumeid saatnud, aga kui kõne oli lõppenud, saabus kohe järgmine sõnum. Kuna sinnamaani ei olnud EE-le sõnumeid saadetud, tegi kannatanu järelduse, et sõnumeid saatis sama isik, kes tutvustas ennast esimesel telefonivestlusel. Andrese nimi käib pidevalt sõnumitest läbi ja X nimi samuti. kinnitas, et 30.07.2018 ja 17.08.2018 sai EE

ta sõnumeid, milles ähvardati, et tütar võib olla ei jõua istungile, temaga juhtub - autoõnnetus ja ta satub haiglasse. Sõnum tuli EE isiklikule numbrile ja oli saadetud tema poolt varem blokeeritud numbrilt VVVVVVVV, millelt oli ka varasemalt sõnumeid saadetud.

Kohus leidis, et süüdistatava ütlused on eluliselt usutavad, sest tegemist oli

süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajal 77-aastase isikuga, kellel

tõepoolest võivad puududa oskused kasutada telefoni sõnumite saatmiseks. See järeldus ei vasta tõele, kuna kohtuliku uurimise käigus ja kohtule esitatud kirjalikest tõendistest nähtuvalt, oskab H.V vahetada kõnekaarte ja ta teadvalt ei kasutanud

enda kasutuses olevat mobiiltelefoni sõnumite saatmiseks, oskab koostada

elektronkirju ja saadab neid menetleja meiliaadressile. Tunnistaja

BB (süüdistatava kasupoeg) ütlustest nähtub, et ta õpib Tartus ja käis nädalavahetusel H.V külas ning kinnitab, et H.V kasutab oma lauaarvutit, oskab sellelt saata e-kirju, oskab

kasutada nuputelefoni, kasutab internetipanka, loeb internetis ajalehti. 01.10.2019 enne kohtuliku uurimise lõpetamist ja vaidluste alustamist edastas kannatanu EE meili

teel prokurörile saadetud sõnumi, 30.09.2019 kannatanu mobiiltelefonile XXXXXXX millest nähtub, et sõnumite saatja tunneb huvi kannatanu XX vastu ja kommenteerib kohtumenetluse käiku. Kohus ei rahuldanud prokuröri taotlust väljaprinditud sõnumite

12

uue tõendina vastu võtmist, kuid lubas ette lugeda sõnumite sisu, mis on fikseeritud

audiosalvestuses. Kuna kinnises istungisaalis viibisid ainult menetlusosalised, oli

ilmselge, et H.V jätkas kontaktide otsimist kannatanuga, kasutades erinevaid kõnekaarte.

Sõnumite saatmiseks on olemas erinevad viisid, sõnumeid on võimalik saata

kasutades mobiiltelefoni, on võimalus kasutada arvutiprogramme. Kriminaalmenetluse nr 18730000374 raames teostatud infotehnoloogia ekspertiisi abil on kindlaks tehtud ainult see, et H.V ei kasutanud sõnumite saatmiseks arvutiprogrammi, mis on tõesti

eluliselt usutav, arvestades seda, et H.V puuduvad vastavaid oskused.

Infotehnoloogia eksperdi arvamus ei välista sõnumite saatmist nö tavalisel moel.

Leian, et kannatanute ütlused ja kirjalikud tõendid kinnitavad üheselt, et H.V käitumine kannatanute suhtes oli ahistav 2017 juulist septembrini ning muutus järjest

intensiivsemaks. H.V otsis järjepidevalt ja sihipäraselt kontakti kannatanutega. Kannatanute ütluste kohaselt häiris H.V käitumine neid ja nad kartsid isegi oma elu pärast. Kannatanu ei julgenud tööpäeva lõppedes kusagile üksinda minna, H.V XX tahtlik tegevus oli korduv ja järjepidev kannatanu eraellu sekkumine ning oluliselt häiris kannatanut, tekitas hirmutunnet ning vaimset pinget. Samuti oli süüdistatava tegevus kannatanute tahtevastane. H.V-le öeldi sõnaselgelt, et selline teguviis on sobimatu, korduvalt paluti see lõpetada, kuid süüdistatav seda ei teinud, mis tõendab samuti, et süüdistatava tegevus oli muutunud kannatanutele oluliselt häirivaks ja oli kannatanu tahte vastane. Kuriteo koosseis, teise isiku korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälitamine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui see eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, on

kriminaliseeritud alates 6. juulist 2017. Süüdistatava tegevus mõjus kannatanule

emotsionaalselt kurnavalt, põhjustas stressi ja hirmutunnet, sest ei olnud võimalik

prognoosida millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu võib ahistavalt jälitajalt järgmisena tulla. Hinnates kogutud tõendeid, s.o kannatanute ütlusi ja kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendid, leiab prokurör, et süüdistatava ütlused ei ole usalduseväärsed ning on kantud soovist oma käitumist õigustada. H.V on

süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning tema tegevus on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 1573

lg 1 järgi. Ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast on

tuvastatav süüdistatava teo (süstemaatilised kõned ning saadetud SMS-id, ajavahemkul 16.08.2017 kuni 04.09.2017 kokku 113 SMS-i; 30.07.2018, 17.08.2018, XX oli osa numbritest blokeerinud. ) tagajärjena isiku hirmutamine ja oluline häirimine.

Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema teo tagajärjel kannatanutele

hirmuaistingu tekitamine. Kannatanute ütluste usaldusväärsuses ei ole mingit alust

kahelda. Nende ütlused langevad kokku kirjalike tõenditega. Mingit motiivi kannatanutel valetamiseks pole. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et kohus on

tõendeid hinnanud valikuliselt ning see on viinud ebaõige materiaalõiguse kohaldamiseni.

Kannatanu XX apellatsioonis taotletakse samuti maakohtu otsuse tühistamist ja

kannatanu taotlus süüdistatava süüdimõistmise, karistamise ja lähenemiskeelu

13

kohaldamise osas langeb kokku prokuröri apellatsioonis esitatuga. Kannatanu taotleb kohtuotsuse tühistamist ka tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse läbi EEl vaatamata jätmise osas, sest kui tema helistas selles küsimuses Harju Maakohtusse, öeldi talle, et menetluskulude taotlust võib ta esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest. Süüdistatava süü osas apelleerib kannatanu enamasti nende tegudega, mis jäävad aastasse 2016. Süüdistatav väitis kohtusaalis, et tema arvuti purunes 2017 augustis, kannatanu väidab, et H.V esitas kohtusaalis valeväite, kuna kohtusaalis tundus H.V väga hästi mäletavat kuupäevi, siis esmakordne süüdistatava korteri läbiotsimine

toimus septembris 2017 ning läbiotsimise käigus leiti eest töötav arvuti, mille

taustapildiks on kannatanu pilt. Süüdistatav väitis kohtusaalis, et ta pole peale

07.04.2016 kannatanuga üritanud kordagi ühendust saada. Kannatanu väidab vastupidist ja loetleb jälle 2016 tegusid. Süüdistatav väitis kohtusaalis, et päev enne

korteri läbiotsimist pisteti telefon(id) ja sim-kaardid talle postkasti ja enda tahtmist

mööda pidi need ära viskama. Kannatanu arust on selles väites vastuolu, sest

läbiotsimise materjalid näitavad, et kõik kõne all olevad esemed paiknevad toas eri paikades. Selline asjade toas laiali paigutamine ei viita asja(de) ära viskamise soovile. Süüdistatav rääkis kohtusaalis kahest erinevast st ning kannatanu sõnul on H.V X-

ka e-mailides avaldanud arvamust kahe nimelise naise olemasolust, kuid XX kannatanule teadaolevalt ei ole Eestis registreeritud veel sellist nime. Lisaks ei tea kannatanu rohkem kedagi, kes arvaks sama, nagu arvab süüdistatav, et Eestis on kaks

X - t. Süüdistatava saadetud sms ides on sisaldunud ka ähvardusi kaug-reikiga kannatanu mõjutamisest. Kannatanu ei tea, et tal oleks vaenlasi, kes sooviks ja oskaks ka sellise asjaga ähvardada. Süüdistatav aga on „reiki meister“.

EE-le on saadetud kohtuistungite eel ning järel kas koheselt või mõni päev hiljem kohtuistungi sisu ja muud infot, mida saab teada vaid väik – e inimeste ring kohtunik, kohtusekretär, kannatanud, prokurör, kaitsja ning süüdistatav. Kui SMSide saatja ei ole süüdistatav, tekib küsimus, kes teeb seda tema eest, kui kannatanu läks trammilt maha ning tööle jooksis. Sealhulgas peale kohtuotsuse avaldamist on -le saadetud EE

mitmeid häiriva sisuga sms töökoha kolimise ja palju muu kohta. -e kannatanu

XX Näiteks 2018.a. augustis kannatanule saabus sms süüdistatava Soomes viibimise EE kohta. Kohtuistungil ütles H.V, et käis tõesti Soomes augustis 2018 ning ehk mõni

tuttav on teda seal näinud. Kannatanu arust on see väide vastuoluline, kuna miks peaks see juhuslikult teda Soomes märganud tuttav andma süüdistatava käigust teada kannatanule sms-iga, millel on ähvardav alatoon. Kannatanu -le saadetavate sms- EE ide sisu vastab sisuliselt süüdistatava kohtusaalis

antud ütlustele. Näiteks Q toimetusse helistamine, kahe X teooria, muutunud X

välimus, ning „pilt vanamehe riiulil“, infot mis tuli ilmsiks kinnisel kohtuistungil ning kannatanu trammil le kiirustamises. t jooksuga töö

Kannatanu - EE le hakkasid sõnumid saabuma augustis 2016 peale lauatelefoni kõnet, mille tegi H.V. Kogu süüdistatava tegevus on olnud kannatanutele häiriv, ehmatav, hirmu tekitav. Kannatanu

XX on käinud psühhiaatri ning psühholoogi vastuvõttudel,

kuna selline pidev elu häirimine on tekitanud mäluprobleeme, stressi,

14

keskendumishäireid, raskusi töötegemisel, närvilisust, raskusi inimestega suhtlemisel, suhete loomisel ning muid psüühilisi häireid, mis vajavad professionaalset abi. Süüdistatava kaitsja adv. M.Viira esitas kirjalikud vastuväited prokuröri ja kannatanu

apellatsioonile Kaitsja leiab, et maakohus ei rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja

süüdistatava õigeksmõistmine kohtuotsuses on põhjendatud, kuna H.V ei ole

temale süüdistuses esitatud kuritegu toime pannud. Kohus on hinnanud kõiki

kriminaalasjas kogutud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning teinud nendest lähtuvalt õige kohtulahendi. Kaitsja ei nõustu ringkonnaprokuröri ja kannatanu poolt apellatsioonides esitatuga H.V on kohtuistungil selgitanud suhtlust X ja EE-ga. Suhtluse algatajaks oli XX, kes

helistas H.V-le 2015 novembris X klienditeenindajana, pakkudes talle müügiks

soodushinnaga mobiiltelefoni. Seoses sellega kohtus H.V -ga kahel korral, XX viimati jaanuaris 2016. Rohkem ei ole H.V XX-ga kohtunud. H.V ütluste kohaselt meenutas XX temale isikut, kellega ta noorena aastaid tagasi suhtles ja kes talle oluline

oli. Eeltoodust mõjutatuna tegi H.V XX- ettepaneku kohtuda ja kohvikus tass le kohvi juua. Kui esialgu oli kahtlev, siis hilisemalt suhtus ta H.V soovi eitavalt. 7. XX aprillil väljendas ta temale telefoni teel helistanud H.V-le soovi, et ta rahule jäetaks ja H.V teda rohkem ei tülitaks. H.V ütluste kohaselt ei ole ta alates 7.aprillist 2016 suhelnud XX-ga (v.a. juunis 2017 saadetud sünnipäevaõnnitlus). H.V eitas ütlustes kategooriliselt sõnumite saatmist XX- . H.V eitas ka - le EE le sõnumite saatmist. Vastuseks kohtu küsimusele sõnumi saatmise oskuse kohta kinnitas H.V "lugeda oskan, saata ei ja ei tahagi, mul pole

seda vaja". H.V sõnumi saatmise oskuste puudumist kinnitavad ka tunnistaja BB poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ei ole H.V kunagi oma kasupojale

BB-le sõnumeid saatnud. Tunnistaja ütluste kohaselt on H.V lihtsam temaga

suhelda helistamise teel, seda ilma igasuguste eranditeta. Samuti ei ole tunnistaja kunagi näinud, et ta kellelegi teisele oleks sõnumeid saatnud. H.V ütluste kohaselt ei kuulunud läbiotsimisel tema elukohast äravõetud telefonide SIM kaardid talle. Ta eitas seost nimetatud telefonikaartidega, selgitades kohtuistungil, et leidis nimetatud kaardid ja ümbrised oma postkastist. Kuna sündmus toimus päev enne läbiotsimist, ei jõudnud H.V ümbriku sisuga enne selle äravõtmist lähemalt tutvuda. Kriminaalasja eeluurimisel jäi kindlaks tegemata, kas H.V kasutas leitud telefone või kõnekaarte. Puuduvad ekspertiisid tuvastamaks H.V või teiste isikute DNA või sõrmejälgede olemasolu läbitsimisel äravõetud telefonidel või kõnekaartidel. Seega ei ole võimalik üheselt tõendada H.V, aga ka võimalike kolmandate isikute

poolt läbiotsimisel äravõetud telefonide ja kõnekaartide kasutamist. Kohus on oma otsuses põhjendatult märkinud, et tõendeid, mis lükkaksid H.V ütlused selles osas ümber, kohtule esitatud ei ole. Kohus tugines otsuses põhjendatult faktile, et kriminaalasja arutamise käigus menetles Põhja Prefektuur kriminaalasja nr. 18730000374 H.V ja suhtes KarS § 157³ ja BB 178 lg 1 tunnustel muuhulgas X ja - se kohta.

EE le nimeta sõnumite saatmi XX ütluste kohaselt jätkus sõnumite saatmine maist 2018 kuni oktoobrini 2018. Kriminaalasjas

lõpetati H.V osas menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel 17.04.2019, kuna asjas tehtud infotehnoloogia ekspertiisiga tuvastati, et H.V nimelise konto logides ei ole

15

seost lühisõnumite saatmiseks kasutatud kõnekaartide laadimisega, lühisõnumite saatmise programmiga, pinterest lehekülje ega X ja EE nimega. Kohus on põhjendatult leidnud, et esitatud tõendid tõendavad küll kannat nutele korduvalt neid häi a riva sisuga

sõnumite saatmist ning telefonikõnesid, kuid puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt

kinnitaksid H.V seotust süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemisega.

Prokurör on apellatsioonis leidnud, et kohus ei ole tõendeid objektiivselt hinnanud, jättes tähelepanuta asjaolu, et enamus kõnedest ja SMS-dest on tehtud masti Telia AS SOSTR 14 levialast s.h. ka H.V-le kuuluvalt numbrilt KKKKKKKK. Harju Maakohus on siinkohal põhjendatult nõustunud kaitsja ja süüdistatavaga, et nimetatud mastide

levipiirkonnast võisid teha kõnesid ja saata sõnumeid väga suur arv tuvastamata isikuid. Prokuröri apellatsioon ei tugine tõenditele, vaid analüüsib kaitsealuse poolt kuritegude

toimepanemise võimaluse olemasolu. Süüdistaja on kuritegude toimepanemise

võimaluse olemaso kaitsealuse võimaliku kuritegeliku lule tuginedes konstrueerinud tegevuse, seda motiveerimata ja tõendamata, kasutades seisukohtade põhistamiseks korduvalt väljendit „eluliselt usutav“. Kaitsja leiab, et oluline ei ole, mida prokurör usub, vaid mida tal on võimalik tõenditega põhistada. Kannatanute X ja

EE ütlused on ainsad, mis kaitsealust otseselt seostavad kuritegude toimepanemisega temale esitatud süüdistuses. Ütlused põhinevad kannatanute poolte seoste leidmises toimunud sündmuste, H.V telefonikõnede ja hiljem tema nimelt või anonüümselt saadetud sõnumite vahel. Kannatanud on jõudnud mõlemad järeldusele,

et ebameeldivate ja ahistavate sõnumite saatjaks oli H.V. Järeldused on kaitsja arvates subjektiivset laadi, välistades muud valikud.

Kannatan

u XX jätkab H.V

põhjendamatut süüdistamist ka esitatud

apellatsioonkaebuses. Apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebuses väidetu, et

H.V olevat kohtuistungil andnud ütlusi, et ta ei oska e-maile saata, ei vasta

tegelikkusele. H.V väitis kohtuistungil, et ei oska SMS-saata, mida kinnitas ka tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega. Apellandi väide, et telefoninumber NNNNNN,

kust talle on saadetud SMS, kuulub H.V-le, ei ole asjakohane. H.V isiklik telefoninumber oli ja on KKKKKKK. Eeltoodut kinnitab lisaks kohtulikule uurimisele ka

prokuröri poolt apellatsioonkaebuses esitatu. H.V ei ole antud kriminaalasjas

esitatud süüdistust SMS de saatmises kannatanule viimase poolt käesolevas -

apellatsioonkaebuses nimetatud telefoninumbrilt arusaamatuks, NNNNNN. Jääb mida kannatanu soovib esitatud väitega tõendada. Tervikuna ei sisalda kaitsealuse

suhtes esitatud süüdistus telefoninumbreid ÜÜÜÜÜÜÜÜ NNNNNN, KKKKKKKK ja ,

samuti mitte aastat 2016, millele viitab kannatanu oma apellatsioonkaebuses.

Apellatsioonkaebuses kannatanu poolt esitatu ei ole asjakohane ega suhestu kriminaalasjaga. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et lisaks H.V-le oli võimalus kuritegu toime panna

teadmata arvul isikutel, kellel oli võimalus helistada ja saata erinevatelt telefonidelt

sõnumeid le. Kohus on kaitsealuse käitumist õigesti hinnanud lähtuvalt X ja - EE põhimõttest s.o. kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on põhjendatult leidnud, et H.V ütlused on järjepidevad, seda nii kohtuistungil kui kohtueelses menetluses, s.h. kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisel, mistõttu tuleb

16

need lugeda usaldusväärseteks. H.V ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, on usaldusväärsed ja kinnitavad, et H.V ei ole temale kuritegu toime

pannud. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada ka kirjalike tõendite

hulgas olevat karistusregistri teatist, mis kinnitab, et H.V , olles 79-aastane pensionär, on kriminaalkorras karistamata isik.

Tallinna Ringkonnakohtu 6.jaanuari 2020 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 14.jaanuarini 2020. Määratud tähtajaks kirjalikke seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kuna maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu maakohtu järeldused

ei vasta kohtulikul arutamisel tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kohtukolleegiumi arvates tuleb tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada Riigikohtu kestvat seisukohta, mille kohaselt ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses pädev arutama kriminaalasja sisuliselt (st hindama tõendeid

ja tuvastama faktilisi asjaolusid) samamoodi nagu maakohus. Seega on

apellatsioonikohtul õigus hinnata tõendeid ja tuvastada faktilisi asjaolusid esimese

astme kohtust erinevalt. Tulenevalt KrMS §-ga 340 apellatsioonikohtule antud pädevusest saab ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata teha ise uue otsuse siis, kui ta soovib kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta

või asuda süüdistatavate tegevuses kuriteokoosseisu olemasolu osas võrreldes

maakohtuga teistsugusele seisukohale. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku

arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist

muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima, näidates ära, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid

maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang . Enne süüdistatava süüküsimusele hinnangu andmist peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on kohtukolleegiumi hinnangul teinud ka mitmeid menetluslikke vigu õigeksmõistva otsuse tegemisel, mis mõjutaks maakohtu otsuse resolutsiooni ka sellisel juhul, kui jaatada maakohtu otsuses tehtud lõppjärelduse õigsust süüdistatava süü osas. 1. Süüdistatavale oli muuhulgas esitatud süüdistus ka osateos, mis seisnes selles, et tema avas internetiportaalis za.printerest.com endale H.V-nimelise konto ning nimetatud kontole aadressile

ZZZ laadis üles ja hoidis seal vähemalt kuni 18.07.2017

tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga

“ “. Maakohtu istungil loobus prokurör selles osas süüdistusest ja seda on XXX

maakohus ka oma otsuses alapealkirja all „poolte seisukohad“ ära märkinud.

17

Kohtukolleegiumi hinnangul pidanuks maakohus selles osateos tegema õigeksmõistva

kohtuotsuse KrMS § KarS § 301 alusel. 1573

on jätkuv kuritegu, mis koosneb järjepidevatest osategude jadast ja on tõsi, et igas osateos eraldi süüdistatavat süüdi

ei mõisteta, kuid kui kohus leiab, et mõni nendest osategudest ei ole leidnud tõendamist, tuleb Riigikohtu seisukohast teha selles osas siiski õigeksmõistev otsus ja nö süüdistuse mahu vähendamisest sellest ei piisa. Nii on Riigikohus oma 31. 05.2018 otsuse 1- -9717 p-s 27 selgitanud, et 16 KrMS § 309 lg 2 sätestab, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega

kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui

prokurör on süüdistusest loobunud. Seega juhul, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes süüdistusmahu vähendamisele osutamisest, vaid ta tuleb selles osas mõista õigeks. Praegusel juhul ei ole maakohus sellist otsustust teinud ning see on kaasa toonud olukor on paraku vaidlustatud maakohtu ra, kus prokuröri apellatsiooni resolutsioonis õigeksmõistvat kohtuotsust täies ulatuses. Ka ei nähtu, et prokurör apellatsiooni põhjenduses oleks eraldi ära märkinud, et selles osas, milles ta loobus süüdistusest,

ta enam ei vaidlusta maakohtu otsust. KrMS § 301 alusel õigeksmõistva otsuse tegemisel mene -1-1- -

tlusosalistel kaebeõigus puudub (3 49 07). 2. Kannatanu on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist. KrMS § 310-1 lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse KrMS § s 310 sätestatud korras. - See aga

tähendab seda, et ka õigeksmõistva kohtuotsuse korral tuleb võtta seisukoht

lähenemiskeelu taotluse osas ning vastavalt KrMS § 310 lg le 2 tulnuks see jätta läbi - vaatamata.

3. Mis puudutab kannatanu

EE sõidukulude ja saamata jäänud töötasu hüvitamise osas tehtud maakohtu otsustust, siis ka seda ei saa kohtukolleegiumi hinnangul lugeda korrektseks. Samas leiab kohtukolleegium, et sisuliselt on maakohtul õigus selles, et

taotlus on esitatud hilinedes. Maakohus lähtus oma otsustuse tegemisel sellest, et

kannatanu oli esitan . Eitada ei ud taotluse pärast kohtu nõupidamistuppa siirdumist saa, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb tõesti taotlused menetluskulude hüvitamiseks esitada enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist. Samas reguleerib KrMS § l tekkinud kulude hüvitamist vastavalt sama paragrahvi -s 178 nimetatud kannatanu 5. lõige, et alitsus kehtestab oma määrusega kannatanule Vabariigi V makstava tasu

ja hüvitiste ning maksmise korra. Vabariigi Valitsuse määrus suuruse

, et kriminaal- § 9 lg 1 sätestab või väärteomenetluse korral maksab

käesoleva määrusega ettenähtud summad pärast ülesande täitmist menetlusest

osavõtja väljakutsunud asutus (uurimisasutus, prokuratuur, väärteoasja kohtuväline menetleja või kohus) oma eelarves selleks ettenähtud vahenditest vastavalt kas uurija,

prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel. Menetlusest osavõtja

kulude hüvitamise võib menetleja lahendada pealdisena vastaval taotlusel. Kui

arvestada, et määruse § 1 kohaselt kohaldatakse määruses ettenähtud korda kriminaalvõi väärteomenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel kannatanule,

tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, siis äiteks n

kannatanul, kellel on õigus olla kohtuotsuse kuulutamise juures ja koosseisuvälisel

tõlgil tekib selleks pigem isegi kohustus, siis ei saa määruses ettenähtud kulude

hüvitamise taotluse nõudeõigus sõltuda kohtu nõupidamistuppa siirdumise

18

momendist, sest paraku kohtuotsuse kuulutamine toimub alati pärast nimetatud ajahetke. Seetõttu määratleb määrus ka taotluse lahendamise viisidena kohtumäärust ja pealdist vastaval taotlusel. Kui lugeda määruse §§ 1 ja 9 lg 1 koos, siis võib väita, et kannatanul tekib õigus taotleda määruses ettenähtud summade hüvitamist iga kord pärast ülesande täitmist ning kohus saab selle ka lahendada kohtumenetluse kestel

vajadusel ka korduvalt taotluse pealdisena. Taotluse blankett on menetlusest

osavõtjatele kättesaadav internetileheküljel www.kohus.ee alajaotuse all

kohtumenetlus/dokumentide vormistamine/kriminaalmenetluses. Sellel vormil on

kannatanu ka taotluse esitanud. Taotluse vormil on NB korras märgitud, et tunnistajatasu (kannatanule eraldi tasu taotlemise vormi ette nähtud ei ole) maksmise

ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu

maksmiseks ja kulutuste hüvitam poolt esitatud taotlusest nähtub, iseks. Nagu

EE osales ta kohtuistungil viimati 12. novembril 2018. Tasu ja kulude hüvitamise taotlus on aga tema poolt kohtule esitatud 10.oktoobril 2019 e 11 kuud hiljem sellest päevast,

kui ta viimati oma ülesandeid kohtus täitis. ega on maakohtu otsustus jätta Se

kannatanu

EE poolt esitatud tasu ja kulude hüvituse taotlus läbi vaatamata põhjendatud. Mis aga puudutab maakohtu otsustuse edasikaebamist, siis selles osas jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. tavalt KrM § 191 lg le 1 võib Vas -

menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, vaidlustada otsustuse

apellatsiooni korras. Praegusel juhul on isikuks, kelle kanda jäid kulud maakohtu otsuse alusel EE, kes ei ole ise apellatsiooni esitanud. Apelleerinud on maaohtu otsuse menetluskulude otsustuse osas , kes ei ole selle otsustuse adressaat. XX

4. Järgnevalt peatub kohtukolleegium nendel kahel osateol, milliste osas esitas

prokurör maakohtu menetluses uue süüdistuse. Nendeks on kaks sõnumit, mis on

saanud vastavalt 30. juulil 2018 ja 17. augustil 2018, millised on

EE XX ähvardava/hirmutava sisuga ja annavad ka informatsiooni selle kohta, et sõnumisaatja on väga hästi informeeritud kohtuistungitest. Esimesel istungil 27. augustil 2018 teatas

prokurör kohtule, et süüdistatav on kannatanu emale saatnud uusi sõnumeid. 17.

augusti 2018 kohtuistungil rääkis kannatanu, et 30. juulil ja 17. augustil 2018 on süüdistatav saatnud kirju tema emale. 30. juulil 2018 tulnud kirja saatis ta uurijale ja 17. augustil 2018 kirja prokurörile. Prokurör taotles kohtuistungil avaldada need enne

kohtuistungeid saadetud kaks sõnumit, mille kohta kannatanu andis ütlusi, leides, et see iseloomustab kohtualust. Kohus jättis taotluse rahuldamata, sest ei saanud aru, miks on vaja praegu seda avaldada ja selgitas prokurörile, et tal on võimalus esitada uus süüdistus. Sama kohtuistungi lõpus teatas prokurör, et soovib esitada täiendava

süüdistuse, milleks vajab 19. septembri 2018 istungil esitas prokurör vaheaega. täiendava süüdistuse, mille ka kohus vastu võttis. 14. novembril 2018, kui pidid algama kohtuvaidlused, teatas prokurör, et menetluses on uus kriminaalasi, mis on alustatud maist ja avalduse esitas , - EE et jätkub SMS ide saatmine maist ja see on jätkunud ka

novembris. Kuna tegemist on kriminaalasjaga, kus kahtlustus on esitatud süüdistatavale samadele kannatanutele toime pandud tegudes, tuleks kriminaalasjad

ühendada ühiseks menetlemiseks. Eeldatavasti peaks asja uurimine lõpetatama

detsembris. Kohus uuendas kohtuliku uurimise ja lükkas kohtuistungi edasi, kuni saabub kohtusse teine kriminaalasi liitmiseks. 3. mai 2019 istungil selgus, et politsei

19

poolt oli kriminaalasi H.V suhtes 17. aprillil 2019 lõpetatud, kuid määrus on veel jõustumata. 1.oktoobri 2019 kohtuistungi ajaks oli lõpetamise määrus jõustunud ning prokurör esitas määruse ärakirja, sh ka põhistatud määruse, kohtule. Seejuures tegi prokurör kohtule ettepaneku tutvuda ka kriminaalasja materjalidega, sest määrusest ei

nähtu, kas on ka sõnumite sisuga tutvutud jne. Kohus seda vajalikuks ei pidanud.

Ringkonnakohus nõudis eelmenetluse käigus välja lõpetatud kriminaalasja nr 18730000374, kuna arutatava kriminaalasja juures olev määrus, sh koos põhistustega

määrus, ei anna kohtule mingit informatsiooni selle kohta, kas võib esineda

topeltmenetlemise keelu rikkumine ja seda just kahe viimase e uues süüdistuses

esitatud ka osateo osas. Nagu selgus kriminaaltoimikust nr 18730000374, on 28.

septembril 2018 alustatud kriminaalmenetlus Põhja Ringkonnaprokuröri Natalia Lebedi poolt. Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olid 27. septembril 2018 ja XX

EE poolt prokurörile edastatud väljatrükid häiriva sisuga sõnumitest, millised on saadetud erinevatelt telefoninumbritelt ja telefoninumbritele ajavahemikul 22. EE XX

maist 2018 kuni 27. septembrini 2018. Andmata hinnangut kriminaalmenetluse

lõpetamise sisulisele küljele e sellele, et vaatamata sõnumite sisule,

läbiotsimisprotokollile – läbiotsimin koos lisadega e teostatud H.V elukohas KKK, mille käigus andis H.V välja 6 mobiiltelefoni, millest 5 asusid magamistoas riiulis ja hulga , kus avaldub absoluutselt

liselt kõnekaartide ümbriseid sarnane käitumismuster süüdistuse sisuks oleva varasemal ajal toimunud kannatanute ahistava jälitamisega,

märgib kohtukolleegium olulise asjaoluna seda, et prokurörile edastatud sõnumite hulgas on ka -le EE 30. juulil 2018 ja 17. augustil 2018 (1.kd tl 4 rämpsposti sõnumite

nimekiri) e need sõnumid, mis on ka süüdistatavale kohtus täiendavalt esitatud

süüdistuses e, millistes toimus ka käesolevas kriminaalasjas kohtumenetlus. Lõpetamise määrus, mis on tehtud kriminaalasjas 18730000374, hõlmab kannatanute

ahistavat jälitamist ajavahemikul 22. maist 2018 kuni 27. oktoobrini 2018. Kriminaalmenetlus lõpetati H.V suhtes KrMS § 199 lg 1, § 200 ning § 206 alusel. H.V-le ja BB-le selles kriminaalasjas esitatud kahtlustustes ei ole sõnumite loetelus küll 30. juuli 2018 ja 17. augusti 2018 sõnumeid e neid sõnumeid, millised on loetletud

käesoleva kriminaalasja süüdistuses. Kohtukolleegium leiab, et sisuliselt on nende osategude menetlemisega maakohtus rikutud topeltmenetlemise keeldu ja nende osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada karistatav ahistav jälitamine on korduvatest . Nimelt, ahistamistegudest koosnev järjepidev ahistav jälitamine e tegemist on koosseisuga,

millele on iseloomulik kujuneda ajas ja kogumis. Tegemist on vältava kuriteoga. Kindlale isikule suunatud teod võivad olla erineva pikkusega, kuid menetluslikult see

tegevus Esialgselt kohtusse saadetud katkeb süüdistuses näidatud lõpuajaga. süüdistuse kohaselt toimus ahistav jälitamine alates 6.juulist 2017 e KarS § KarS §

1573

jõustumisest alates kuni 30.septembrini 2017. Kõik selle ajavahemiku sisse mahtuvad osateod moodustavad teoühtsuse seisukohast ühe teo. Need kaks osategu,

millised prokurör esialgselt maakohtule esitas, iseloomustamaks süüdistatava tegevust, mis on toimunud ka pärast kohtumenetluse esemeks olevat ajavahemikku,

kuid millistega hiljem maakohtu keeldumise peale süüdistust täiendas, ei moodusta

ülejäänud süüdistuses nimetatud osategudega ühte tegu. Vastupidi, lõpetatud kriminaalasja 18730000374 määruses näidatud kuriteo toimepanemise ajavahemikku

arvestades 22. mai 2018 kuni 27. oktoober 2018, on tegemist osategudega, mis –

moodustavad teoühtsuse alusel ühe teo just selles ajavahemikus toimunud kannatanute ahistava jälitamise sisuks olevate osategudega. Need kaks osategu on

20

väga kunstlikult välja rebitud teise kriminaalasja esemeks olevast kannatanu suhtes

toimepandud kuriteost. Nimelt, nagu eelnevalt märgitud, olid ka need sõnumid kannatanute uue avalduse sisuks, mis tingis kriminaalmenetluse alustamist, kuid seejärel, kui need olid esitatud maakohtus olevas kriminaalasjas uue süüdistusena,

siis ilma igasuguse dokumentaalse nö jäljeta, kadusid need osateod uues

kriminaalasjas esialgu H.V-le esitatud kahtlustusest ja seejärel BB-le esitatud kahtlustusest. Olenemata sellistest kunstlikest menetluslikest vangerdustest, leiab

kohtukolleegium siiski, et tegemist on topeltmenetlemise keelu rikkumisega.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sissejuhatuses näidatud kuriteo toimepanemise ajavahemikku ja konkreetsete osategude kuupäevi – 30. juuli ja 17.

august 2018 e kuupäevad, mis mahuvad sellesse ajavahemikku – arvestades on

nendes osategudes H.V suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud asjaoludel, mis

välistavad teistkordse menetlemise ja kriminaalmenetlus tuleb käesoleva otsusega nendes tegudes tema suhtes lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel. Kuigi nimetatud säte

räägib kohtumenetluses määrusega lõpetamisest, on Riigikohtu praktika kohaselt see

võimalik ka kohtuotsusega (vt näiteks 3-1-1- -15). 54

5. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kannatanu tutvus H.V-ga XX 2015.a-l, kui ta töötas X ning kohtus H.V-ga seoses tööülesannete täitmisega. H.V oli klient, kellele kannatanu helistas, et pakkuda talle kõnelahendust X. Kuigi oli

võimalus pakkuda kliendile allkirjastamist ka digiallkirjaga, soovis H.V lepingut

sõlmima tulla kontorisse. Samuti leidis maakohus, et tõendamist on leidnud, et

kannatanute ja kasutuses olevatele telefonidele on ajavahemikul alates 13. XX XX

juulist 2017 kuni 30. septembrini 2018 saabunud süüdistuses märgitud

telefoninumbritelt süüdistuses märgitud sõnumid, samuti on 24. augustil 2017 kella

15.04 paiku helistatud numbrilt KKKKKKKK TTTTTTTT ning XX töötelefonile nr

numbrilt

ÜÜÜÜÜÜÜÜ on tehtud süstemaatiliselt kõnesid XX numbrile TTTTTTTT.

Seda kinnitavad lisaks kannatanute ütlustele XX poolt e-posti teel edastatud

ekraanitõmmised kannatanule saadetud SMS-idest, samuti kannatanu poolt EE edastatud ekraanitõmmised kannatanule saadetud SMS idest ja kõnelogist (1 kd tl 15 - -

19,42-63). Neid asjaolusid vaidlustatud ei ole ning kohtukolleegium ka nende tõendamisel ei peatu. 6. Kuna kohtukolleegiumi arvates ei saa vaidlust olla ka selles, et kannatanute suhtes on toime pandud ahistav jälitamine (õigusalases kirjanduses tuntud, kui siis peab kohtukolleegium vajalikuks avada sisuli . selt, mis on karistatav ahistav jälitamine 6. juulil 2017 jõustus ahistava jälitamise nime kandev kuriteokoosseis (KarS § 1573).

Kuna Riigikohtu praktika selles osas puudub, siis toetub kohtukolleegium oma

seisukoha kujundamisel Seletuskirjale Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni juurde ( ), Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjale, Juridica 2018/8 artiklile Kuidas tõlgendada karistusseadustiku §-i 157- 3? (autor Eliisa Sommer) ja Kaidi Kahu artiklile

Ahistava jälitamise kriminaliseerimine Eestis – kuriteokoosseisu erakordsusest ja sellega seotud problemaatikast, mis avaldati Õiguskeele 100. numbri ilmumise puhul https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kaidi_kahu._ahistava_jalitamise_kriminalis eerimine_eestis_-

_kuriteokoosseisu_erakordsusest_ja_sellega_seotud_problemaatikast.pdf .

21

Nimetatud konventsiooni seletuskirja artikkel 34 määratleb kuriteona ahistava jälitamise. Ahistavat jälitamist defineeritakse kui tahtlikku tegevust, mis hõlma

b teisele isikule suunatud korduvat ähvardavat käitumist, millega tekitatakse temas hirmu oma

turvalisuse pärast. Siia kuulub igasugune konkreetsele isikule suunatud korduv ähvardava iseloomuga käitumine, mis tekitab antud isikus hirmu. Ähvardav käitumine

võib sisaldada korduvat teise inimese jälitamist, temaga soovimatut suhtlemist või talle teadaandmist, et teda jälgitakse. Siia alla kuulub füüsiline ohvrile järgnemine, tema

töökohta, spordi või haridusasutusse ilmumine, aga ka ohvri jälgimine -

virtuaalmaailmas (vestlusruumides, sotsiaalmeedias jms). Soovimatu suhtlemise aktid

hõlmavad igasuguseid ohvriga aktiivse kontakti loomise katseid käepärast olevate

kommunikatsioonivahendite kaudu, sealhulgas moodsate meediaja infotehnoloogiaseadmete kaudu. Et mahtuda selle sätte reguleerimisalasse, peavad sellise ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada

ohvris hirmu.

See säte viitab pikemaajalisele tegevusele, mis koosneb korduvatest

asjakohastest intsidentidest. Sellega üritatakse osutada sellise käitumismustri kriminaalsele iseloomule, mis üksikute elementidena vaadelduna ei anna alati välja kriminaalse käitumise mõõtu. Seega iseloomustab ahistavat jälitamist tüüpiline käitumismuster ja järjepidevus. Ühest - kahest käitumisaktist ei piisa, et saaks rääkida mustrist. Analüüsitav koosseis nõuab

kindlale isikule suunatud tegusid teatud perioodi jooksul, millistele on omane just korduv või süstemaatiline iseloom. Ahistav jälitamine saab tavaliselt alguse üldjuhul naise poolsest äraütlemisest suhet alustada ja pärast suhte või kooselu üldjuhul naise

algatusel lõpetamist. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest ja kättemaksusoovist.

Ahistajad kasutavad ohvri ahistamisel selliseid meetodeid, mis kõrvaltvaatajatele tunduvad kahjutud, aga põhjustavad kindlas kontekstis hirmu ohvris, keda jälitatakse.

Ahistav jälitamine võib sisalduda eraldi vaadatuna igati õiguspärastes

käitumisvormides. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt täiesti aktsepteeritavad teod. Ahistavale jälitamisele hakkavad

sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovim

atu, ning palunud see lõpetada. Võimalused mängida ohvri tunnetega, manipuleerida tema tegude ja reaktsioonidega ning saada rahulolu võimust põhjustada ohvrile kannatusi ja kestvat hirmutunnet, on ammendamatud. Kannatanule mõjuvad sellised teod emotsionaalselt kurnavalt seda enam, et ahistava jälitamise puhul ei ole võimalik kunagi prognoosida, millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu võib ahistaval jälitajal järgmisena varuks olla. Ahistava jälitamise ohver on jälitamise iseloomust tulenevalt selle vastu võitlemisel ja abi otsimisel võimetuks tehtud, kuna tegemist on peitkuriteoga ja ka tihti

on tegemist n- - Seda on r ö sõna sõna vastu olukorraga. õhutatud ka eelnõu

seletuskirjas ning just seetõttu ja et mingilgi määral vähendada ahistava jälitamise kannatanule just kuriteo olemusest tulenevat suhteliselt pikaaegset ja koormavat

tõendite kogumise kohustust, lisati vastuvõetud kuriteokoosseis ka § 157 KarS 3

jälitustoiminguid võimaldavate kuriteokoosseisude loetellu. Siinjuures peab

22

kohtukolleegium ahistava jälitamise olemuse iseloomustamiseks vägagi asjakohaseks

iseloomustust, millele on viidanud Kaidi Kahu oma artiklis viitega Taani terviseajakirjas avaldatud uurimusele ja nimelt : „Ta teeb

seda, ilma, et keegi teda takistaks, sest keegi ei näe, mida ta teeb, seda nagu ei eksisteeriks“. 7. Maakohus asus tõendeid uurides riikliku süüdistusega mittenõustuvalt seisukohale,

et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis ilma vähimagi kahtluseta kinnitaks süüdistatava süüd KarS § 1573 järgi. Taolise maakohtu järeldusega ringkonnakohus ei

nõustu ja leiab, et maakohus pole hinnangu andmisel küllaldaselt süüvinud asjas kogutud olemasolevasse tõendusteabesse, mis on viinud kohtu eksliku järelduseni H.V

tegevuses süüteokoosseisu tunnuste puudumise ja süüdistatava õigeksmõistmiseni. Kohtukolleegium mis on leiab erinevalt maakohtust, et kõik need kõned ja sõnumid, süüdistuse kohaselt tehtud 2017. amilliste saamist kannatanute poolt on maakohus l, lugenud tõendatuks, on tehtud ja saadetud ühe ja sama isiku poolt ja selleks isikuks on H.V. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et iseenesest asjaolu, et praegu prokuratuuris menetluses olevas kriminaalasjas 18730000374 on käesoleval

ajal esitatud kahtlustus -le, e pärast H.V suhtes menetluse lõpetamist, BB kohtukolleegiumi seisukohta ei väära. Kohtukolleegium on veendunud selles, et just H.V on 2017. a-l, aga ka enne ahistava jälitamise kriminaaliseerimist, teinud kõik need kõned ja saatnud e maili teel kirju ning saatnud sõnumeid. Kohtukolleegium ei välista, -

et põhimõtteliselt on võimalik ka see, et pärast kriminaalmenetluse alustamist

käesolevas kriminaalasjas on H.V-ga ühinenud , et segada nö jälgi või muus BB motiivil abistada H.V selles ahistamistegevuses ning võib olla karistusõiguslikult tekkinud olukord, kus mõlemad nimetatud isikud on täitnud KarS § 157

3 koosseisule vastava täideviimisteo ning teinud seda grupis, kuid see ei välista H.V vastutust. Samas näitavad kriminaalasjas 18730000374 tuvastatud tehiolud absoluutselt sarnast käitumismustrit, mis oli varasemalt tuv käitumises – sõnumite, kõnede astatud H.V

aeg, sisu, taaskord magamistoast leitud telefonid, kõnekaartide ümbrised jne, et H.V on olnud aktiivselt tegev oma kuritegelikus ahistamistegevuses ka jätkuvalt pärast

süüdistuses märgitud 2017 osategusid. jaolu, et uurimisorganid ei ole piisavalt As

süvenenud tõendite sisusse ning ei ole kasutanud kõiki võimalusi kurjategija isiku

tuvastamiseks, kohtukolleegiumi siseveendumust ei Kohus hindab asjas väära. tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, vastavalt KrMS § 61 lg-le 2. Samas ei saa

faktiliste asjaolude õigeks tuvastamiseks tähelepanuta jätta kogutud tõendite tõendusliku teabe elulist usutavust. Ka on sarnaste vaimse terrori peitkuritegude puhul, kus süüdlane püüab erinevate võtetega varjata, et just tema on tegelik psühhoterrorist

vägagi abistavaks tõendamismeetodiks välistamise meetod, mis on samuti

kohtupraktikas omaks võetud ning mille tulemusel on võimalik jõuda ja veenvalt selgitada, et

, et konkreetse kuriteo toimepanijaks oli just H.V ning ainumõeldav on mitte keegi teine kolmas, kriminaalmenetluses tegelikult tuvastamata jäänud isik.

23

8. Esmalt põhjendab kohtukolleegium, miks ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamise protsessiga, mille tulemil välistas kohus H.V süü. Esiteks ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kohtuotsus tuleb rajada süüdistatava ütlustele ja kannatanute

väiteid, et nende ahistajaks ei saanud olla keegi muu, kui H.V , on jäetud arvestamata. Asjaolu, et H.V on pidevalt eitanud sõnumite ja kirjade saatmist e et

ta on andnud selles osas kogu menetluse vältel ühesuguseid ütlusi, ei saa

kohtukolleegiumi hinnangul omada süüküsimusel lahendamisel niivõrd määravat tähtsust. Isiku puhul, kes kasutab ahistamistegude toimepanemisel aastaid erinevaid telefoninumbreid, kes saadab sõnumeid ja kirjutab kirju "meie" vormis ja kolmandas isikus ja kes kannatanutele pidevalt on väitnud, et tema ei ole kirjade ja sõnumite saatja

e teeb kõik selleks, et hajutada endalt ahistamise kahtlus ning oma salatseva tegevusega püüab tekitada kannatanutes arusaama, et neid ahistab ja sealjuures ka

tema nimel ahistab keegi kolmas tundmatu isik et selline isik tema suhtes , võtab algatatud kriminaalmenetluses süü omaks. Pigem on süü eitamine sellisel juhul täiesti loogiline järg. Tavapärane ja seadusega kaitstud huvi on (PS § 22 lg 3) seda eitada

ning tõestamiskohustus lasub riigil. Kuigi vaimse terrori, sh ahistava jälitamise ohver

ei ole süüdi selles, et teda terroriseeritakse, on vaimsele vägivallale iseloomulik, et vägivallatseja hakkab süüdistama ohvri tähelepanu eemale t ja seda selleks, et endalt

juhtida. Seejuures on tavapärane, et ohvrit süüdistatakse nende sõnadega, mida kasutab ohver vaimse terroristi süüdistamiseks ning ohvrile omistatakse tegusid, mis on just ohvri suhtes vaimse terroristi poolt toime pandud. Just selliseid manipulatsioone

on kasutanud ka H.V , kes oma sõnumites on rõhutanud ka seda, et on "reiki meister" ja "esoteerika spetsialist" ja tunneb inimeste psühholoogiat. Seevastu ei ole

kohtukolleegiumi hinnangul mingit põhjust mitte uskuda kannatanuid, kes on kogu

menetluse kindlalt väitnud, et nad on absoluutselt kindlad, et neid ahistas H.V .

Kannatanud on põhimõtteliselt ka selgitanud, mis nendes sellist veendumust

süvendab. Nimelt, väljakujunenud käitumismustri järgi toimus ahistamistegevus enamasti selliselt, et esialgu helistas H.V oma lauatelefonilt või mobiililt, kas

XX töötelefonile või EE-le ja kui ta nende poolt suhtlemisvalmidust ei tunnetanud e sai

temale mittemeeldivad vastused, algas ka sõnumite laviin. Kohtukolleegium on ka veendunud, et kui kannatanutel oleks kasvõi üks isik veel välja pakkuda, kes neid võiks ahistada, siis nad seda ka oleks teinud ja ei oleks esitanud alusetuid süüdistusi isikule, kes pole ahistamisega seotud. Arvestades kannatanute suhtes toimunut, on alus väita, et tegemist on allaga - kestva uning räige vaimse vägiv

jälitamisega pikalt kestva hirm

stressitunde tekitamine siis saab kannatanute ainuhuvi olla suunatud selle –

lõpetamisele, mida aga suvalise ja süütu inimese süüdistamine ei taga. Ahistavalt

jälitaja on üldjuhul siiski isik, kes on kannatanuga, kui just mitte varasemalt suhtes

olnud

ja suhe on kannatanu initsiatiivil lõppenud või muu tuttav, kellel on vähemalt

mingi motiiv kannatanule kättemaksuks või solvumisest oma häiriva ja kestva käitumisega elu häirivaks muuta ja hirmutundeid tekitada, siis vähemalt selline võõras

isik, kes on kannatanuga varasemalt juhuslike asjaolude tõttu kohtunud, oma

fantaasiates ette kujutanud, et tal võiks olla suhe kannatanuga ning saanud eitava vastuse tekkida, kui kannatanu on . Kannatanule teadmata võib temale ahistav jälitaja

mõni avaliku elu tegelane või filmistaar jne, keda on tema teadmata põhjustel

absoluutselt tundmatu isik jälitama asunud. See, mida maakohus oma otsuses

nimetab eluliselt usutavaks, kohtukolleegiumi hinnangul tegelikult eluliselt usutav ei ole. Ütluste sisu elulise usutavuse põhistatud hindamine ja selle hinnangu arvestamine

24

ütluste usaldusväärsuse üle otsustamisel on oluline just nendel juhtudel, mil ütlustes

kajastuvaid asjaolusid ei saa pidada menetleja üldteadmiste põhjal tavapärasteks. Sellisel juhul tuleb kohtul ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldist tõenäosust nende ütluste usaldusväärsuse hindamisel kindlasti arvesse võtta, ehkki see ei pruugi alati viia järelduseni, et ütlused on ebausaldusväärsed. Kui tegemist pole juhtumiga, mil ütluste sisu usutavus on täielikult välistatud (nt vastuolu loodusseadustega, ilmne

absurd), tuleb kohtul kaaluda nii seda, kas konkreetsel juhul on põhjendatud alus üldistest tõenäosusmääradest kõrvale kalduda, kui ka seda, kas mingid muud tegurid

annavad alust pidada ütlusi usaldusväärseks, vaatamata nendes kajastuvate

asjaolude väiksele tõenäosusele. Süüdistatav on väitnud, et tema ei oska saata

sõnumeid. Maakohus on pidanud seda eluliselt usutavaks, leides, et kuna tegemist on

süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajal 77-aastase isikuga, siis tal

tõepoolest võivad puududa oskused kasutada telefoni sõnumite saatmiseks. Kohtukolleegium rõhutab, et inimene ei sünni maailma 77- tasena. Ajal, mil toimus aas infotehnoloogia järsk areng ja mobiiltelefoniga sõnumite saatmine hakkas muutuma igapäevaseks suhtlemisvormi oli H.V kuuendates aastakümnetes mees, kellele ks,

sõnumite saatmise omandamine ei olnud kuidagi vanusest takistatud. Koh - tukolleegium leiab, et tõenäosus, et 77 aastane isik ei oska saata sõnumeid, võis olla suur sajandi alguses, kui sel ajal 77-aastasel isikul oli oma vanusest tulenevalt

raskusi uute mobiilsete suhtlemisvormidega harjumine. Praegusel juhul on selline süüdistatava väide ennast õigustav ning tähelepanu ei vääri. Kui süüdistatav 2000.a alles sai teada, mida kujutab endast kätega tervendamine ja kuidas seda õppida saab ja juba vähem kui kahe aasta pärast sai temast "Reiki Meister", kellena tegutsemist ta käesole a koduleheküljel reklaamib, siis samamoodi sai ta 2000. a selgeks va ajani om

õppida ka sõnumit Süüdistatava e toksimise mobiiltelefonis ning osata seda siiani.

õigeksmõistmisel on maakohus võtnud aluseks veel süüdistatava järgmised väited, mis kohtukolleegiumi arvates on ilmselt absurdsed. Nimelt, maakohtu otsusest võib välja lugeda, et maakohus on uskunud, et 22. augustil 2017 on H.V saatnud enda e-posti aadressilt AAA e-posti aadressile kirja, kuid mitte sellele - , kes on XX XX le

praeguses kriminaalasjas kannatanu. - Seejuures ei ole maakohus süüvinud selle e kirja sisusse, sest kogumis teiste tõenditega ja eelkõige kannatanu ütlusi arvestades, on kohtukolleegiumi arvates selle e-kirja näol tegemist väga kaaluka H.V süüstava

tõendiga (sisulise hinnangu annab kohus allpool). Ka pidas maakohus enam

tõenäoliseks seda, et sõnumid ja kõned kannatanutele on teinud kortermajast, kus

süüdistatav elab, keegi teine isik ja seejärel sokutanud sim kaardid ja telefonid

süüdistatava postkasti. ngul on süüdistatava kaitseversioon, Kohtukolleegiumi hinna

mida maakohus pidas usutavaks, tegelikult vastuolus igasuguse loogikaga ning eeldaks t ja juhuslik sedavõrd suur ku asjaolude kokkulangemist, et võib üheselt väita,

et selline kaitseversioon eluliselt usutav ei ole. Kui konstrueerida süüdistatava kaitseversiooni alusel sündmus reaalsesse ellu, siis pidanuks mitmed asjaolud kokku jooksma lühidalt just nii: H.V tutvub 2015 a-l juhuslikult XX-ga. Ta satub tema juurde X - ja kutsub teda kohvikusse, salongis. Seejärel helistab ta veel mitmel korral XX le sest arvab, et peab XX tänama. Teeb veel mõningaid lähenemiskatseid, mida ta ei eita (avaldab ekspertiisi läbiviimisel vestluses psühhiaatriga). Alates 2016 aprillist H.V

enam - ei helista, sest on aru saanud, et viimane ei ole temast huvite Edasi XX le t. hakkab - XX le helistama ja sõnumeid saatma erinevatelt telefoninumbritelt isik, kellel

on samuti korjab ilmselgelt väljakujunenud ahistava jälitaja käitumismuster ja, kes

25

kokku sim kaardid, kaartide ümbrised, telefonid ja kes elab, kui mitte H.V-ga ühes

majas, siis vähemalt tema läheduses, kes teab täpselt, kus majas ja korteris elab

H.V, sest teab, millisesse postkasti sokutada just päev enne H.V juures

teostatud läbiotsimist sim kaardid, ümbrised, telefon ja seda seetõttu, et teab, et H.V on XX vastu huvi tundnud. Või on see jällegi juhus, et ta sokutab need just H.V postkasti. Samas ajal, kui keegi tundmatu jätkab XX- le sõnumite saatmist ja helistamist sh öösel töötab ka , avastab H.V, et Q XX, kuid, kes tema arvates ei ole mitte tema

endine huviobjekt. Ka on see tundmatu teadlik, kes on ema ja teab ka tema XX telefoninumbrit. H.V helistab Q toimetusse seal töötavale XX- le ja küsib, kas see on

seesama X Temale tundub, et see on teine X ja ta hakkab helistama erinevatelt .

numbritelt teisele X- Q le. Seda kinnitab üheselt H.V poolt 22.augustil 2017 XX meiliaadressile saadetud kiri, mille saatmise H.V omaks võtab, kuid selgitab, et selle saatis ta teisele - . Kirja sisu Helistasin Teile et kuulda Te XX le :“ ie arvamust mõne mind huvitava küsimuse kohta, aga Te kahjuks ei vastanud minu kõnedele ja tagasi ka ei helistanud Ilmselt olen mingil põhjusel sattunud Teie musta nimekirja ja nähes minu telefonide numbreid Te lihtsalt ei vasta Aga paistab et teate minu numbreid lausa une pealt. On muidugi Teie otsustada kellega räägite kellega mitte ja ma palun vabandust et Teid tülitasin kui Te aga siiski peate võmalikuks minule helistada, siis pole mul selle vastu midagi. Kena päeva Teile Andres. – “ lubab üheselt järeldada, et H.V helistas

sellele nö väidetavale teisele X-le erinevatelt telefoninumbritelt korduvalt ja oli

huvitatud suhtlemisest. ja telefoninumbritele Tundmatu ahistaja jätkab XX EE järjepidevalt ja intensiivselt sõnumite saatmist ka käesoleva kriminaalmenetluse ajal

sh kohtumenetluses ja samal ajal leitakse taas H.V korterist mobiiltelefone, kõnekaartide ümbriseid.

9. Kohtukolleegium välistab täielikult sellise süüdistatava kaitseversioonile

ülesehitatud stsenaariumi reaalses elus ja peab sellist kaitseversiooni mitte ainu lt eluliselt võimatuks, vaid absurdseks. Kõik kaitseargumendid on suunatud põhjendatud kahtluse tekitamisele selles, et süüdistuses kirjeldatud teod võis toime panna keegi

teine, kuid mitte süüdistatav. Olukorras, kus kohus saaks lugeda eelnevad väited

tõsiselt võetavaks ja neid poleks võimalik veenvalt kummutada, olekski järgmise sammuna vajalik rakendada KrMS § 7 lg –põhimõtet -s 3 sisalduvat in dubio pro reo

ning teha sellest lähtudes õigeksmõistev otsus. Kohtukolleegium ei lugenud kaitseväiteid tõsiseltvõetavateks. korduvalt toonitanud, et põhjendatud Riigikohus

on

kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav

tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega

kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta

süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et

esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest ( Riigikohtu otsus 1- -86 18 p

58). Samas otsuses p-s 59 on Riigikohus selgitanud, et kui kohtud käsitavad

süüdistatava ebaloogilisi ja mitteveenvaid argumente alusetult põhjendatud

kahtlusena, mille saab tõlgendada süüdistatava kasuks, on tegemist KrMS § 7 lg 3

ebaõige kohaldamisega, mis on viinud alusetult õigeksmõistva otsuse tegemiseni. Seda viga tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg

26

2 mõttes Oma vastuväidetes apellatsioonidele on süüdistatava kaitsja märkinud, et . puuduvad ekspertiisid, tuvastamaks H.V või teiste isikute DNA või sõrmejälgede o o lemasolu läbi tsimisel äravõetud telefonidel või kõnekaartidel. Seega ei ole võimalik

üheselt tõendada H.V, aga ka võimalike kolmandate isikute poolt läbiotsimisel äravõetud telefonide ja kõnekaartide kasutamist. Kohtukolleegium rõhutab, et H.V

ei avaldanud tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus, et telefonid ja kõnekaardid

ei kuulu temale, vaid on temale postkasti kellegi poolt sokutatud. eelmisel päeval

Kohtukolleegium peab eluliselt usutavaks, et kui see oleks vastanud tõele, oleks esmane reaktsioon olnud just selline, et isik avaldab ka kohe, et need ei kuulu tegelikult

temale, vaid olid pandud temale eelmisel päeval postkasti. Sellisel juhul oleks asjakohane olnud ka DNA-ekspertiis. 10. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava H.V süü esitatud süüdistuses, d temale mis seisneb kannatanute ja

XX EE ahistavas jälitamises ajavahemikul 6.juulist 2017

kuni 30.09.2017 tõendavad kogumis järgmised tõendid. Esiteks, kohtukolleegium leiab, et H.V on juba enne KarS § 157 3 ettenähtud kuriteo kriminaliseerimist e enne süüdistuses näidatud ahistava jälitamise kuupäeva, kestvalt ahistanud XX ning asunud ahistama ka

XX lähedast e ema EE. Seda tõendavad nii kannatanute ütlused, kui ka

tõendid, mis kinnitavad, et kannatanu pöördus korduvalt politsei poole ning politsei keeldus korduvalt kriminaalmenetluse alustamisest. Nimetatud tõendid tõendavad, et pärast seda, kui oma tööülesannete täitmisel vormistas

XX X -iga 2015.a H.V-le AS liitumise, otsis H.V temaga pidevalt kontakti mobiiltelefoni ja e-maili teel. H.V eesmärgiks oli klienditeenindajaga kokku saada. kirjadest nä Saadetud ehtub, et H.V on avaldajat jälginud, kuna kirjeldas kannatanu liikumist ja käike. Kannatanu XX oli korduvalt väljendanud, et ta ei soo lleegiumi märgib, et vi temaga suhelda. Kohtuko nimetatud tõendid, millised prokurör kohtule esitas ja mis kohtu poolt vastu võeti, ei tõenda küll esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ennast, kuid annavad kaudset teavet teo tehiolude ja toimepanemise kohta, aga ka subjektiivse külje kohta. Kohtupraktika tunnistab subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuva kriteeriumina ka isiku teoeelsetja järgset käitumist. Riigikohus on sellist seisukohta toetanud oma mitmetes otsustes. Näiteks otsuses 3 õib otsuse põhjendustes -1-1- -15 selgitab Riigikohus, et kohus v 93

analüüsida ka süüdistatava käitumist, mida karistatava teona ei käsitata. Ehkki

käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust

sisustada, võib süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla

tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui

ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline

oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. (3-1-1- -04, p 9; 3-1-1- -10, p 14). 16 21

Süüdistuses kirjeldatud jälitava ahistamise osateod on oma käitumismustrilt absoluutselt kattuvad nende tegudega, mis toimusid kannatanute suhtes enne 6.juulit

2017 ja annavad aluse üheselt väita, et tegemist on ühe ja sama isiku poolt kannatanute jälitamisega. Nagu kohtukolleegium juba eespool väitis ja oma seisukohta

selles ka põhjendas, on nende tegude toimepanijaks H.V . Kohtukolleegiumi sellekohast seisukohta tõendavad peale kannatanu

ning kannatanute poolt te ütluste

esitatud

dokumentaalsete tõendite ka süüdistatava elukohas teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabelitega mille kohaselt , otsiti läbi süüdistatava elukoht aadressil

27

KKK, Tallinn ning - - läbiotsimisel leiti ja võeti ära 2 Super SIM kaardi ümbrist ilma SIM

kaardita, mobiiltelefon Swiss+one koos SIM-kaardiga ja tikutopsis 5 paberiga ümbritsetud SIM kaarti. Lisaks nähtub, et süüdistatava arvuti monitoril oli taustapildiks - ja riiulitel raamitud pildid kannatanu XX-st. E-kirja väljatrükk ning X AS vastus päringule

tõendavad süüdistatava elukoha läbiotsmisel leitud ja ära võetud SIM-kaartide abonentnumbreid, mida kasutati kannatanutele helistamiseks ja SMS-ide saatmiseks.

Sideettevõtjalt saadud and tõendab mete protokoll , millistelt abonentnumbritelt, mis

masti levialas ja milliselt IMEI koodilt on kannatanutele tehtud kõnesid ja saadetud

SMS- -id on e süüdistuses nimetatud ajal, samuti nähtub, et enamus kõned ja SMS

toimunud masti levialas, mille piirkonnas asub distatava kodune aadress. süü

Peamiseks tõendiks, mis võtab kokku kõik eelnevad tõendid ning üheselt seostab kannatanute suhtes toimepandud ahistamis tava H.V-ga on tema teod just süüdista

poolt 22.augustil 2017

- XX töömeilile saadetud e kiri, mille saatmist süüdistatav ei eita ning tema väited, et see oli saadetud mingile teisele XX- tunnistas kohtukolleegium le eelnevalt juba absurdiks. Selles kirja sisu tõendab, et en süüdistatav ne 22.augusti on korduvalt helistanud ja seda erinevatelt telefoninumbritelt - , kui viimane on tema XX le kõned blokeerinud ja pole neile vastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitab see ekiri just süüdistatava poolt ahistamistegude toimepanemist just 2017 suvel e süüdistuses näidatud perioodil, mitte varasemaid, sest ei ole usutav, et isik, kes on solvunud, et tema kõnedele ei vastata, et ta telefoninumbrid blokeeritakse, hakkaks mitu aastat hiljem sellele reageerima. Arutatavas kriminaalasjas on tuvastatud mitu sellist asjaolu, mis just tervikuna käsitletuna võimald järeldada H.V süüd avad , mille kohta eraldi võetuna jääb tõendeid napiks s võtmes nii seda, et H.V . Vaadeldes se oli huvi

XX vastu, ta ei ole eitanud lähenemiskatseid, tema juurest leiti erinevateid sim

kaarte ja mobiiltelefone, milliste kasutamist ta kinnitab ka oma e-kirjas - , on XX le ahistav käitumine H.V välja kujunenud käitumismustriks – ta helistab kannatanutele

ja seejärel tulevad sms-d, milliseid kannatanu saab seostada vaid eelneva H.V

kõnega. Ahistamisteod lühikese ajavahemiku kestel, on toime pandud korduvalt ja

ühes kindlas piirkonnas ja sama käekirjaga. Nii moodustub kolleegiumi hinnangul süsteem, mille ainuvõimalikuks teostajaks on H.V. Ringkonnakohus nõustub riikliku

süüdistaja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendikogumis

tõendeid, millega on rikkunud KrMS § 63 lg tulemusel jõudis kohus -d 1, 2 ning mille ekslikule järeldusele.

11.

Kohtukolleegiumi hinnangul on H.V oma käitumisega täitnud kõik ahistava

jälitamise koosseisu kohustuslikud elemendid Tegu on suunatud teisele isikule e . antud juhul -

XX le ja selle eesmärgiga otsis ta kontakti ning hakkas ahistavalt jälitama XX ema EE. H.V ahistav käitumine on järjepidev ja väga intensiivne. Ta käitus teise isiku tahte vastaselt, sest oli verbaalselt, kui ka oma tegudega (telefoninumbrite XX blokeerimine) andnud igati mõista, et ta ei soovi suhelda H.V-ga ja et H.V lõpetaks ahistamise. Oma ahistava tegevusega on H.V sekkunud kannatanute eraellu, sest

tema kontakti otsimised ja jälgimised oluliselt häirivad teise isiku eraelu. Samuti on tema kontaktiotsingud nii alandava, kui ka kannatanut hirmutava sisuga. Näiteks on kohtukolleegiumi hinnangul alandava sisuga selline sõnum: „Juba 27 aastat vana ja pole tal ei meest ega lapsi pole perekonda pole oma korterit pole korralikku haridust ega töökohta.“ Uuritavas asjas ületasid süüdistatava teod sotsiaalselt aktsepteeritud käitumise, millele viitab tegude häiriv iseloom ja intensiivsus. Tõendamist on leidnud,

28

et süüdistatava tegevuse tagajärjena tundis kannatanu hirmu. Süüdistatav sai kindlasti oma tegevuse sisust aru, sest kannatanu kasutas korduvalt mitmeid võimalusi selle lõpetamiseks. Ahistava jälitamise puhul tuleks keskmise mõistliku inimes

e kriteeriumit rakendades silmas pidada siiski kindlat konteksti ning esitada küsimus, kas H.V

tegude kogum oleks keskmiselt mõistlikule isikule olnud kannatanuga võrdses olukorras hirmutav ja tavalist elu rikkuv. Käesolevas asjas tuleb seda kindlasti jaatada,

ses Eesti t see oli väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest.

õigusesse lisatud ahistava jälitamise kuriteokoosseis ei nõua vastupidiselt paljude teiste riikide regulatsioonidele kohustusliku elemendina hirmu tekkimist kannatanus, ei

nõua see üldse kohustusliku elemendina tagajärje tekkimist ohvrile, piisab, kui teo

toimepanija eesmärk oli teise isiku oluline häirimine. Seega on teise isiku oluliselt häirimise eesmärk ja tagajärg omavahel alternatiivsed, mis ei tähenda seda, et nad ei

võiks koos esineda. Praegusel juhul on kohtukolleegiumi arvates H.V kuritegelik

käitumine kaasa toonud ka tagajärje kannatanule näol tekitatud tervisekahjustuse .

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse

kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, kohaselt on tervisekahjustus osutatud

määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. XX-l on aastaid kestnud vaimse vägivalla tagajärjel tuvastatud tema enda sõnul psühhiaatri poolt psüühikahäired – depressioon, ärevushäired. Psüühikahäired võivad

olla erineva raskusastmega ja nende raskuse tuvastamine kuulub eriteadmiste

valdkonda. Raske psüühikahäire tuvastamine kannatanul andnuks aga

kohtukolleegiumi arvates aluse kaaluda ka KarS § 118 lg 1 p 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemist ahistava jälitaja poolt. 12. Karistuseks taotleb prokurör süüdistatavale mõista 6 kuud vangistust, milline jätta

KarS § 73 alusel täitmisele pööramata tingimisi 1 aastase katseajaga. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab selline karistus süüdistatava süü suurusele ja tema isikule. Rahalise karistuse ei ole otstarbekas, mõistmine mittetöötavale pensionärile kuna kohtukolleegiumi hinnangul puudub süüdistataval reaalne võimalus seda täita ja

ainuvõimalik karistus on vangistus. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust -

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mis

puudutab süü suurust, siis arvestades süüdistatava tegude intensiivsust ja nende hävitavat mõju kannatanu psüühikale, peab kohtukolleegium süüdistatava süü suurust keskmisest suuremaks. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, siis

võiks i hinnangul 6 kuuline vangistusmäär olla piisav, mõjutamaks kohtukolleegium süüdistatavat tulevikus hoiduma analoogiliste kuritegude toimepanemisest. Samas on prokuröri poolt taotletud mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist,

mis kohtukolleegiumi arvates ei pruugi tagada kannatanute õiguste kaitset ning ei

pruugi ka tulevikus neid säästa koormavatest menetlustest. Apellatsioonikohus on

29

seotud prokuröri apellatsiooni piiridega, mistõttu peab nõustuma prokuröri poolt

taotletud tingimisi karistusega, kuid leiab, et kannatanute poolt taotletud lähenemiskeeld on tõhus vahend, kompenseerimaks tingimisi vangistuse puudujääke.

Prokuröri poolt taotletud katseaeg on arvestades katseaja alam ja ülempiiri -

arvestades pigem lühike, ku apellatsioonikohus on seotud prokuröri id kuna

apellatsiooni piiridega ja selle lühendamiseks kohtukolleegium alust ei näe, siis nõustub kohtukolleegium ka katse ja pikkuse osas prokuröriga. a

13. Põhjendatuks peab kohtukolleegium ka kannatanute taotlust nende õiguste

kaitseks lähenemiskeelu seadmiseks. Seda taotleb oma apellatsioonis ka prokurör. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055

lg-s 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati,

nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu

isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule

lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb

viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise

taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud

asjaolude olemasolu st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. KrMS § 310 alusel võib kohus k kannatanu eraelu või muude - lg 1 1 annatanu taotlusel

isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule

lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat.

Kohtukolleegium leiab, et käeoleva otsusega tuvastatud kuriteo olemuse kontekstis on

lähenemiskeelu seadmine süüdistatava suhtes vältimatult vajalik. Riigikohtu 06.08.2010 otsuse nr 3-1-1- -10 p-des 7.1- 59 7.2 toodu kohaselt, on lähenemiskeelu näol tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga, mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Siinkohal on eriti tähtis tähele panna, et piirangud peavad olema konkreetsed, sest vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav ja kaotab oma

mõtte. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis nr 3-2-1- - 91 14 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et

lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist

tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle

sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt

kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab

kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -10, p-d 7.2 7.3). 59 – Esiteks ei näe kohtukolleegium

muud tõhusat abinõud kannatanute isikuõiguste kaitseks ja seda olukorras, kus

süüdlast ei karistata vabadust piirava karistusega. Ehk siis ainuke abinõu, millega

30

oleks võimalik vältida tulevikus kannatanute vaimset terroriseerimist, mis antud juhul

on ka ahistava jälitamise tegelik sisu, oleks süüdistatava viibimine vanglas e tema

karistamine reaalse vangistusega. See abinõu oleks süüdistatavale koormavam.

Lähenemiskeelust süüdistatavat vähemkoormavamaid seaduslikke abinõusid kohtukolleegium ei näe. Tõenäosus, et süüdistatava ahistav käitumine tulevikus jätkub ilma tema suhtes piirangute kehtestamist, on kohtukolleegiumi hinnangul väga suur.

Samas ei saa väita, et lähenemiskeeld ei ole piisav abinõu süüdistatava käitumise lõpetamiseks, sest kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes ajutist lähenemiskeeldu kohaldatud ja kohtukolleegiumi arvates on tulemus tajutav. Nagu kohtukolleegium juba

eelnevalt märkis, on siseveendumus see, mis lubab väita, et süüdistatav on ka käimasoleva menetluse kestel jätkanud oma tüüpkäitumist ja olenemata tema suhtes

tehtud väga pinnapealse uurimise tulemil tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusest, on kohtukolleegium veendunud, et süüdistatav oli see, kes jälitas

kannatanuid ahistavalt ka ajavahemikul 22. mai 2018 kuni 27. september 2018 e

ajavahemikul, mis on teises kriminaalasjas kuriteo toimepanemise ajavahemik.

Arvestades kannatanute suhtes toimepandud ahistava jälitamise intensiivsust,

ööpäevaringsust ja ajalist kestust aga ka kannatanu - juba tekitatud XX le

tervisekahjustust, leiab kohtukolleegium, et põhjendatud on lähenemiskeelu seadmine maksimaaltähtajas e kolmeks aastaks mõlema kannatanu suhtes. Arvestades H.V

poolt toimepandud ahistamistegude sisu, leiab kohtukolleegium, et kannatanute õiguste kaitseks ja nende turvalisuse tagamiseks tuleb keelata tal kannatanutele nii füüsiline lähenemine, kui ka seada piirangud nendega suhtlemiseks. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et -2 KarS § 331 näeb ette kriminaalvastutuse

kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu

rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest ning selle eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

14. Menetluskulud maakohtus. Maakohtu õigeksmõistva otsusega on jäetud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt

hüvitab menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik (v.a tsiviilhagiga

seonduvad erandid). Asjassepuutuva kohtupraktika kohaselt tuleb viimati osutatud

regulatsioonist juhinduda ka juhul, kui kohus teeb süüdistatava suhtest osaliselt õigeksmõistva otsuse või lõpetab kriminaalmenetluse. Maakohtu otsuse kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu 1432,80 eurot ja ekspertiisikulu 2240 eurot.

Kuna käesoleva otsusega mõistetakse H.V süüdi, siis on menetluskuluks ka sundraha, mis on a 876 eurot (584 x 1,5 = 876). otsuse tegemise kuupäeva seisug Maakohus on pidanud kaitsjatasu mõistlikuks ja see on kaitsjale riigi poolt hüvitatud.

Kohtukolleegium leiab, et süüdistatav ei pea hüvitama kõiki maakohtu otsusega

menetluskuludeks tunnistatud summasid. Esiteks, kaitsjatasu väljamõistmisel arvestab kohtukolleegium, et kahes osateos süüdistatava suhtes käesoleva otsusega menetlus lõpetati ja ühes mõisteti seoses prokuröri loobumisega süüdistuses õigeks. Teiseks, kohtukolleegium peab võimalikuks vähendada osa menetluskulusid KrMS §

180 lg 3 alusel süüdistatava varalist seisundit arvestades. Tegemist on kõrges eas pensionäriga. Kohus leiab, et H.V sissetulekut arvestades on alus võimaldada A

.

31

H.V tasuda talt väljamõistetavai kohtuotsuse jõustumisest ühe d menetluskulusid aasta jooksul.

15. Apellatsioonimenetluse kuludeks on kaitsjatasu. Kaitsja esitas koos oma

vastuväidetega ka tasu taotluse, mille kohaselt kulutas ta maakohtu otsusega

tutvumiseks 25 minutit, kummagi apellatsiooniga tutvumiseks a 20 minutit ja vastuväidete esitamisele kulus 2 tundi. Kokku kulus kaitsjal 3,5 tundi, mis arvestusega

27 eurot pooltund on 189,00 eurot ja käibemaks 37,80 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele 226,80 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p § 338 p st 3, §339 lg -st 4, - -st 2, § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse H.V suhtes ja teeb uue otsuse ning rahuldab apellatsioonid osaliselt.