2-19-119069/8 · 2-19-119069/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generatedTsiviilasi nr 2-19-119069 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi Z.R võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1 455.21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus Hageja Eesti Inkasso OÜ, rk 12438291, asukoht XXX; lepinguline esindaj...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 2-19-119069/8
Tsiviilasi nr 2-19-119069 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi Z.R võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1 455.21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus Hageja Eesti Inkasso OÜ, rk 12438291, asukoht XXX; lepinguline esindaja I.K, e-post ; Kostja Z.R, ik XXX , xxxxxxxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post kirjalik RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Z.R-ilt (Z.R) Eesti Inkasso OÜ kasuks 8.02.2018 BestCredit OÜ- ga sõlmitud laenulepingu nr 20180208009 alusel põhivõlg 868.48 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 99.76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21.59 eurot ja viivis põhivõlalt 868.48 eurot alates 3.09.2019 kuni summa täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3. Jätta rahuldamata Eesti Inkasso OÜ hagi sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks 93.42 euro ulatuses ja lisanduva viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määra ületavas osas. 4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. 5. Eesti Inkasso OÜ menetluskuludest jätta Z.R-i kanda 72,79% ja hageja enda kanda 27,21%. 6. Määrata Eesti Inkasso OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 392 eurot. 7. Välja mõista Z.R-ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 285.34 eurot, millelt tuleb kostjal alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
8. Z.R-il menetluskulude nõuet ei ole. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus põhivõla ja sissenõutavaks muutunud intressi väljamõistmisel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Viivise väljamõistmise nõude rahuldab kohus tagaseljaotsusega osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja nõuab tarbijaks olevalt kostjalt viivist 0,1167% võlgnetavalt summalt päevas. Riigikohtu lahendi 3-2-1-118-16 p 17 kohaselt: „Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr , p 13).“ Käesolevas asjas laenulepingu järgne viivisemäär 0,1167 % päevas tähendab 42 % suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 6.03.2019, st kostja poolt võla tasumisega viivitamise algusest on seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas (s.o 0,0219% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle viie korra. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus ei 2/3
kohalda kokkulepitud viivisemäära, vaid seaduses sätestatud viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 6.03.2019 kuni 2.09.2019 summas (0.84+0.56+0.20+19.99) 21.59 eurot. Alates 3. septembrist 2019 tuleb kostjal maksta viivist põhivõlalt 868.48 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja taotleb 200 euro suuruse riigilõivu ja 192 euro suuruse õigusabi kulu (2 töötunni eest) väljamõistmist. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on mõistlik ja põhjendatud. Kohus on 1 455.21 euro suuruse hagi rahuldanud 1 059.31 euro ulatuses (mõlemad summad on koos lisanduva viivisega 1 aasta eest), so 72,79% ulatuses. Hageja nõude rahuldamise proportsiooni alusel jääb 72,79% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27,21% hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud (392x0,7279) 285.34 euro ulatuses. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3/3