2-19-20512/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-20512

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

RESOLUTSIOON

1. A. O.i ja D. O.i hagi V. O.i vastu elatise nõudes rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. O.ilt (O.) hageja A. O.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 01.11.2019-31.12.2019 summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni A. O.i (sündinud 14.07.2017) täisealiseks saamiseni, so kuni 14.07.2035, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1).

3. Välja mõista kostjalt V. O.ilt (O.) hageja D. O.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 01.11.2019-31.12.2019 summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot Kohtuasja number 2-19-20512 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

A. O. ja D. O. hagi V. O. vastu elatise nõudes. Hagihind 5 256 eurot. Menetluse staatus Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 407 lg 1

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

Kostja:

A. O. (isikukood xxxxxxxxxxx)

D. O. (isikukood xxxxxxxxxxx)

I. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, xxx, e-post xxx)

V. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, xxx, e-post xxx)

kuus kuni D. O.i (sündinud 28.12.2013) täisealiseks saamiseni, so kuni 28.12.2031, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1).

4. Elatis kanda iga kuu hagejate seadusliku esindaja I. O.i arveldusarvele nr xxxxxxx AS-s SEB Pank.

5. Menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

6. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 275 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

A. O. ja D. O. esitasid seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi V. O.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Hageja A. O. on sündinud 14.07.2017, hageja D. O. on sündinud 28.12.2013. Kostja ei toeta hagejaid materiaalselt, lapsed on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatise hagejate ülalpidamiseks alates 01.11.2019 seadusega kehtestatud miinimummääras, so 270 eurot kuus.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale V. O.ile (O.) hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 09.01.2020 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hagiavalduses esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Registreeritud sünni tõenditest (tl. 5, 6) nähtub, et hagejate seaduslik esindaja I. O. on alaealiste lapse A. O.i ja D. O.i ema, seega laste seaduslik esindaja. V. O. on A. O.i ja D. O.i isa.

Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2019. aastal oli 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot, 2020. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot.

PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagi on kohtule esitatud 20.12.2019, hagejate seaduslik esindaja palub mõista elatise välja alates 01.11.2019.

Hagimaterjalid toimetati kostjale V. O.ile (O.) kätte isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga.

Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada.

Kohus mõistab kostjalt V. O.ilt (O.) välja elatise alljärgnevalt:

 Hageja A. O.i kasuks alates 01.11.2019-31.12.2019 summas 270 eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 292 (eurot kuus kuni A. O.i (sündinud 14.07.2017) täisealiseks saamiseni, so kuni 14.07.2035;  Hageja D. O.i kasuks elatis alates 01.11.2019-31.12.2019 summas 270 eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus kuni D. O.i (sündinud 28.12.2013) täisealiseks saamiseni, so kuni 28.12.2031; Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1).

Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal/hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Kuna hagejad ja kostjad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (kui nad olid tekkinud) poolte endi kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik