1-18-4691/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-4691 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S. G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Kaitsja S. , isikukood: , kannab karistust G XXX Viru Vanglas vandeadvokaat Irina

Žurina Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2020 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega S.

elektroonilise G järelvalvega vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat taotlus S. -le G Irina Žurina riigi õigusabi osutamise eest tasu 97.20 eurot.

Välja mõista S. -lt kriminaalmenetluse kulud 97.20 eurot kaitsjatasu osutatud G õigusabi eest. S. -l G tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber

99918700032772 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.06.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017-26.10.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 416 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumist. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid ja - kohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.06.2018. Viru Maakohtu 07.08.2019 määrusega pöörati täitmisele S.G le mõistetud karistus - 9 kuud 7 päeva. Karistuse kandmise . algus 18.09.2019 25.06.2020 ja lõpp

S.

G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.

Kinnipidamisasutusest , S.

et G kohta koostatud iseloomustusest nähtub süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Enne vangistust elas enda korteris aadressile ed xxx. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama van juurde aadressile xxx. Korter vastab aema elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Vanaema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks tema elukohas. Isiku vägivallakuriteod on toime pandud tema vanaema suhtes, kellega koos hakkab elama. Temale on selgitatud elektroonilise valve olemust. Isikul on haridus. On valmis põhi On õppinud 2 aastat abikokaks, kuid ei lõpetanud. uute . tme oskuste omandamiseks ja õppimiseks Töötas vabaduses l kohal väga lühikest mi aega. Sugulased on nõus teda igati toetama. võ Isikul on lgnevusi 1787,25 eurot. Vanglast

va . banemisel puudub kindel töökoht, kuid võimalik võtta end arvele Töötukassas Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema, kasuisa, kasuvennad. Ema ja vanaema on arvamusel, b seltskond ja alkoholi et S.G põhiliseks probleemiks on olnud hal tarvitamine. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Isik on

varasemalt grupis pannud toime varguse, mis viitab asjaolule, et isikul on suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, vestlusel tõi välja, et piirab nendega suhtlemist, osadega enam ei suhtle. Grupis toime pandud varguse viitab isiku mõjustatavusele, leiab ise ka, et on mõjutatav. Isiku vägivallakuriteod on toime pandud tema vanaema suhtes. vabaduses tarvitas alkoholi ning pani kuriteo toime alkoholijoobes. Esineb alkoholi tarvitades vägivaldset käitumist. Viimasel kriminaalhooldusel rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi. Leiab, et peab alkoholi tarvitamist enda jaoks piirama. Isikul on üks kehtiv väärteokaristus AS § 69 alusel.

Isik on tarvitanud kanepit ning karistatud NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Isik on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Korduv kehaline väärkohtlemine viitab asjaolule, et isik võib olla impulsiivne, isik leiab ise ka, et võ

ib impulsiivselt käituda. Probleemide esinemisel võib kasutada vägivalda, mis viitab puudulikule

probleemide lahendamise oskusele. Isik on endale eesmärgiks pannud töö leidmise.

3(5) Varasemalt S.G on kriminaalhooldusele määratud alates 30.06.2018 kuni 30.12.2019, kuid on rikkunud järgnevaid kohustusi: ei allu kohustusele läbida alkoholivastane ravi, hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei ilmu registreerimisele, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. S. ei teinud ametnik G uga koostööd ega vähematki pingutust kohtuotsuse täitmiseks, mistõttu kohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ning pööras mõistetud karistuse täitmisele. Suhtumine ühiskonda ja kogukonda on

puudulik, mida näitavad tema sooritatud kuriteod kui ka väärteod. On motiveeritud, et edaspidi ei paneks toime kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47% 52%. ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on Vangla ei toeta S.

G ennetähtaegset vabastamist.

S. G taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole

e vabastamisega . nõus iku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla is

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades kirjalikku arvamust, leiab, et S.

G prokuröri tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

istusest vabastamine . süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendamata Kohtule on esitatud materjalid elektroonilise valvega vabastamiseks, mille võimalus avanes 16.01.2019.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistuse vabastamise otsustamisel arvestab st kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine. taotluse Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele tema käitumise le ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, kuid garanteeritud t t puudub. öökoh Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanaema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on , kuna isikul puuduvad täidetud distsiplinaarkaristus . Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isik ed u tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. S. pani G viimase kuriteo toime katseajal ning liit , kuna tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele isik rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kokku esitati 1 aasta jooksul S.G kohta 4 erakorralist ettekannet. Samuti pole vähetähtis asjaolu, et viimane vägivallakuritegu oli S.G poolt toime pandud tema vanaema suhtes, kelle juurde ta soovib vabanemisel elama asuda. Seega on suur oht, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist sama kannatanu suhtes. toimepandud Arvestades süüdimõistetu poolt kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

4(5) vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu oma lähisugulase suhtes puhul, kes pani uue kuriteo toime katseajal , ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasemalt on kohus andnud isikule võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid mis kahetsusväärselt ebaõnnestus, kuna isik ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 25.06.2020 5 kuud vangistust, mis on küllalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi lähedaste stetu pingutusi (kindel elukoht ja toetus vabastamiseks ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti arvestab kohus, et tegu on juba täitmisele pööratud karistusega, mille puhul isikule oli kohtu poolt antud võimalus kanda see ära vabaduses, kuid isik suhtus sellesse väga kergemeelselt ning ei allunud käitumiskontrolli nõuetele.

5(5)

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu

nii vangla kui ka prokuratuur.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isik on käesoleval ule garanteeritud. Kohus ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S. temale Viru Maakohtu 14.06.2018 vangistuse kandmisest G otsusega mõistetud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Kaitsja taotles kohtuistungil jätta kaitsjatasu riigi kanda, kuid ei pea kohus antud taotlust põhjendatuks, sest süüdimõistetul on vanglas võimalus töötada ja rahalisi nõudeid tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko