2-19-8125/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Peeter Pällin ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8125 Tsiviilasi XX hagi AA ja YY vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 3060 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus määratud esindaja advokaat Kirke Treial Kostjad AA (isikukood XXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja BB, lepinguline esindaja Õnneli Matt Asja läbivaatamine 24. jaanuar 2020, kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XX, määratud esindaja advokaat Kirke Treial Kostjate seaduslik esindaja BB, lepinguline esindaja Õnneli Matt RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a otsus. 2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1. Pooled on kokku leppinud muuta Harju Maakohtu 25. veebruari 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-44513 ja Harju Maakohtu 24. märtsi 2014. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-49716 XX-lt väljamõistetud elatise suurust järgmiselt: 2.1.1. Välja mõista alates 1. veebruarist 2020 X-Xlt AA ülalpidamiseks elatise 150 eurot kuus ja alates 31. jaanuarist 2021 ülalpidamiseks elatise 36 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni AA täisealiseks saamiseni; 2.1.2. Välja mõista alates 1. veebruarist 2020 XX-lt YY ülalpidamiseks elatise 150 eurot kuus ja alates 31. jaanuarist 2021 ülalpidamiseks elatise 36 %

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni YY täisealiseks saamiseni; 2.1.3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 20. kuupäevaks BB pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

2.2. XX esitab käesolevat kompromissi kinnitava jõustunud kohtumääruse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile. 2.3. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid. 2.4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.5. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega kolmele tööpäevale. 3. Tsiviilasjas nr 2-19-8125 menetlus lõpetada. 4. Menetluskulud kannavad pooled vastavalt kompromissile. 5. Vabastada XX kõigi kohtuastmete menetlusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule kolme tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX (hageja, ema) esitas 28. mai 2019 Harju Maakohtule AA (kostja I, laps I) ja YY (kostja II, laps II) vastu hagi, milles palus vähendada lastele Harju Maakohtu 25. veebruari 2014. a kohtumäärusega (tsiviilasjas nr 2-13-44513) ja 24. märtsi 2014. a kohtuotsusega (tsiviilasjas nr 2-13-49716) väljamõistetud elatist ja mõista mõlema lapse kasuks välja elatis 100 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on võrreldes 2014. a kohtulahenditega hageja majanduslik olukord oluliselt halvenenud – tal on tekkinud elatisvõlg summas kokku üle 33 000 euro; ta on muutunud ise ülalpeetavaks, saades linnalt toimetulekutoetust ja elades sotsiaalmajutusüksuses. Hageja omab küll töökohta, kuid saab teenindajana töötades miinimumpalka (540 eurot kuus). 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejal on kõrgharidus, ta valdab vabalt inglise ja itaalia keelt ning on muusikaliselt osav nii klaverimängus kui laulmises. Hagejal puuduvad objektiivsed takistused töötasu saamiseks. Asjaolud, millest lähtuti elatise väljamõistmisel 2014. a, ei ole tänaseks oluliselt muutunud. 3. Maakohus jättis 27. septembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud 865 eurot. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. 5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

6. 24. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil palusid pooled kinnitada nendevahelise kompromissi ning lõpetada menetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 (3) 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel. 8. Kohtuistungil selgitas ringkonnakohus pooltele kompromissi kinnitamise ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. Perioodiliste maksete kohustuse osas on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist TsMS § 459 järgi. 9. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. 10. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata. 11. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani. 12. Maakohus rahuldas 17. juuni 2019. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja määras hagejale esindaja riigi arvel. Kolleegium peab TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks, arvestades hageja majanduslikku seisu ja menetluse lõpetamist kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada hageja menetlusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Peeter Pällin, Vallo Kariler

3 (3)