2-19-5948/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-5948

Tsiviilasi

A.M. hagi M.M. ja A.A. vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

6000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.M. ja A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid

(kostjad):

M.M.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX);

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Õ.P.

Vastustaja

(hageja):

A.M.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Malle Raba

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. augusti 2019 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.M. (hageja) esitas 11. aprillil 2019 Tartu Maakohtule hagi M.M. ja A.A. (kostjate) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX. Lisaks

palus hageja peatada täiteasjades täitemenetluse. Tartu Maakohus tagas 18. aprilli 2019 määrusega

hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjades.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostjate esindaja Õ.P. 21. märtsil 2019 kohtutäitur R. Lohule

avaldused täitemenetluse algatamiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 12. mai 2011

määrus tsiviilasjas nr 2-11-15675. Nõude sisuks on mõlemas avalduses märgitud elatise võlgnevus

perioodi 2011 – 2014 eest ning nõude suuruseks 16 315 eurot.

Hageja on täitedokumendist tulenevad kohustused täitnud. Hageja on tasunud elatise kostjate

esindajale käest-kätte ning alates novembrist 2014 kohtutäituri vahendusel. Ei ole mõistlik, et isik,

kellel on laste kasvatamiseks raha vaja, ei ole 5-8 aasta jooksul võlgnevust nõudnud.

ülalpidamiseks.

Esimese täitmisavalduse esitas kostjate esindaja 1. juunil 2013. Selles on kostjate esindaja

kinnitanud, et nõude suurus on 600 eurot lapse kohta. Kuu aja pärast esitas kostjate esindaja

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks võlgnevuse vabatahtliku täitmise tõttu. 7. novembril 2014

esitas kostjate ema uue täitmisvalduse, mille kohaselt on võlgnevuse suuruseks 400 eurot lapse

kohta. Selle võlgnevuse on hageja tasunud kohtutäituri kontole. Eelneva tõttu saab järeldada, et

21. märtsi 2019 täitmisavalduses esitatud andmed elatise võlgnevuse kohta ei ole õiged.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Mõlemas täiteasjas on elatise võlgnevuseks 8157 eurot 50 senti.

Elatise võlgnevusest on hageja kogu aeg teadlik olnud. Varem esitatud täitmisavaldustes on olude

sunnil märgitud ebaõiged andmed. Täitemenetluse lõpetamise avaldus ei tõenda seda, et hagejal

on elatise võlgnevus tasutud. Sellise avalduse esitas kostjate esindaja hageja veenmise ja lubaduste

tulemusena. Kostjate esindaja ei saanud varasemates täitmisavaldustes võlgnevuse suurust

märkida, sest hagejal oli S.P. (kostjate esindaja vennaga) soetatud kinnistu ja see oli hageja nimel.

Hageja ei oleks saanud maksta ja kinnistu oleks odavalt maha müüdud. Lisaks jõustus 1. märtsil

2016 tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatus, millega lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikenes

kolmelt aastalt kümnele. Sügiseks 2014 oli võlgnevus 2011 – 2013 eest aegunud. Kostjate esindaja

pidas kostjaid ülal sotsiaaltoetustest, maarendist, põllumajandustoetusest, osalisest hageja makstud

elatisest, küttepuude müügist saadud tulust, töövõimetupensionist ja juhutöödest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 2. augusti 2019 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjades nr

XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX lubamatuks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda ja hagejale

menetlusabi andmisega seotud kulud riigi kanda. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel

18. aprilli 2019 hagi tagamise määruse.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et Pärnu Maakohtu 12. mai 2011

määrusega tsiviilasjas nr 2-11-15675 on hagejalt välja mõistetud elatis kostjate kasuks alates

6. aprillist 2011 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Seega oleks 1. juuni 2013 seisuga kostjate

esindajal olnud õigus nõuda elatist kummagi lapse ülalpidamiseks 5200 eurot. Kostjate esindaja

nõudis 600 eurot lapse kohta. Maakohus järeldas hageja esitatud asjaolude tõele vastavust.

Kostjate esindaja on tunnistanud, et hageja ainus sissetulek ja käest-kätte antud raha pärineb

küttepuude müügist saadud tulust, kostjate esindajani jõudis sellest aastatel 2011 - 2013 nii väike

osa, et sellest ei piisanud rohkemaks kui toiduks. Samuti on kostjate esindaja esitanud konto

väljavõtte L.M. ja kostja tasutud elatise kohta. Sellest tulenevalt kinnitab kostjate esindaja elatise

saamist küttepuude müügist saadud tulust ja konto kaudu. Maakohus järeldas, et 1. juulil 2013

(täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisel) oli hageja võlgnevus 600 eurot mõlema kostja

kohta tasutud ja elatise tasumine toimus nii sularahas kui ka konto kaudu.

Olukorras, kus kostjate esindaja nõudis 2013. aastal 600 eurot lapse kohta, sest hageja oli selle

ajani elatise nõuet täitnud vabatahtlikult kohtutäituri vahenduseta, on võimalik teha järeldus, et

hageja või tema ema on elatise tasunud määral, mis võimaldab hagi rahuldada.

Kohtutäitur J. Pooli 5. aprilli 2019 dokumendist nähtub, et novembri 2014 seisuga on kummalegi

kostjale võlgnetava elatise suuruseks 400 eurot. Kostjad ei ole sellele asjaolule vastuväidet

esitanud.

Hageja esitatud kohtutäituri arvestus elatise tasumise kohta ja kostjate esindaja kirjavahetus

kohtutäituriga näitab selgelt, et kostjate esindaja ei ole esitanud või ei teavitanud kohtutäiturit

2011 - 2014 elatise võlgnevusest.

Täitemenetluse lõpetamise otsusega on tõendatud, et kohtutäitur lõpetas 31. mail 2017 hageja

suhtes algatatud täitemenetluse. Täitemenetluse lõpetamise põhjuseks on märgitud nõude

rahuldamine. Need otsused esitas kohtule kostjate esindaja, millest saab järeldada, et kostjate

esindajal olid otsused olemas alates 31. maist 2017 ja ta oli nimetatud dokumentide sisust teadlik.

Kostjate esindaja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Seega on tuvastatud, et täitedokumendi

alusel alustatud täitemenetlus hageja suhtes elatise nõudes on lõpetatud, sest hageja on nõuded

täitnud 31. mail 2017 ning sellest järeldub, et kostjad on kohtutäiturile 21. märtsil 2019 esitanud

täitmiseks juba rahuldatud nõuded.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole kostjate esindaja nõudnud elatist

2 x 16 315 eurot. See on tõendatud ka kohtule. Hagiavalduses märgitud elatise võlgnevus ei ole

ekslikult märgitud, kuna hagile ei olnud lisatud täitedokumente, vaid ainult täitedokumentide

numbrid.

Hageja ei ole elatise nõuet vabatahtlikult kohtutäituri vahenduseta sularahas täitnud ega ka

novembrist kohtutäituri vahendusel. Hageja ei tõendanud ega selgitanud kohtule, millistest

allikatest pärines käest-kätte makstud elatis. Hageja ei käinud tööl. Hageja peab esitama tõendid

oma sissetulekute kohta. Hageja ainus käest-kätte sularaha üleandmine kostjate esindajale ei olnud

lastele makstav elatis, vaid talle makstav töötasu.

Ei ole loogiline, et kostjate esindaja, olles saanud igakuiselt 400 eurot elatist, pöörduks põhjuseta

kohtutäituri poole ja seda korduvalt. See on tõendiks, et hageja lubas maksta, aga ei maksnud.

Hageja on elatise võlgnevusest kogu aeg teadlik olnud. Konto kaudu makstud elatis on tõend selle

kohta, et hageja ei ole maksnud seaduses ettenähtud suuruses elatist 400 eurot kuus kahele lapsele.

Samuti on see tõend, et hageja ei tasu elatist sularahas.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Asja materjalide kohaselt esitas kostjate seaduslik esindaja 21.03.2019 kohtutäiturile avaldused

täitemenetluse algatamiseks (I kd tl 3-8). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 12. mai 2011

jõustunud määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-15675 (I kd tl 9). Kohtutäitur algatas

täitemenetlused ning kostjate nõue täitemenetluses on elatisevõlg kogusummas 16 315 eurot,

sh 2011 elatisvõlg 3500 eurot, 2012 elatisvõlg 4015 eurot, 2013 elatisvõlg 4800 eurot ja 2014

elatisvõlg 4000 eurot.

Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja seisukoha kohaselt ei

ole tal ajavahemikul 2011 – 2014 täitedokumendist tulenevat võlgnevust, sest on täitnud sel

perioodil kostjate ülalpidamise kohustuse. Kostjate vastuväite järgi ei ole hageja perioodil 2011 –

2014 täielikult täitnud elatise maksmise kohustust ning olude sunnil esitasid kostjad varasemates

täitmisavaldustes ebaõigeid andmeid. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja kui palju maksis

hageja kostjatele elatist perioodil 2011 – 2014.

8. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole täitedokumendist tulenevat

hageja võlgnevus ajavahemiku 2011 – 2014 eest.

Kostjad on esitanud 01.06.2013 kohtutäiturile täitmisavaldused (I kd tl 10-12) ning

täitmisavaldustes märgitu kohaselt oli sel ajal nõude suuruseks 600 eurot, s.o täitmisavalduste

sisust saab järeldada, et seisuga 01.06.2013 oli hageja võlgnevus kostjate ees 600 eurot. Seega on

tõendamata 21.03.2019 kohtutäiturile esitatud täitmisavaldustes märgitud 2011 elatisvõlg

3500 eurot ja 2012 elatisvõlg 4015 eurot. Kuna 01.07.2013 on kostjate esindaja esitanud

kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses sellega, et võlgnik täitis vabatahtlikult

kohustuse (I kd tl 13), siis saab asuda seisukohale, et seisuga 01.07.2013 ei olnud hagejal kostjate

ees võlgnevust.

9. Kostjad esitasid ka 07.11.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ning avalduse kohaselt on

võlgnevuse suuruseks 400 eurot, kusjuures avalduses on täpsustatud, et võlgnikul on maksmata

oktoobrikuu ja novembrikuu elatis. Viidatud täitmisavaldusest järeldub, et pärast 01.07.2013

(s.o pärast võlgniku poolt võlgnevuse tasumist) ei tekkinud hagejal võlgnevust kostjate ees enne

kui oktoobris 2014. Kohtutäitur Janek Pooli poolt 05.04.2019 koostatud dokumendist

(pealkirjastatud kui A.M. elatise arvestus – I kd tl 134-138) nähtub, et 2014 novembrikuu seisuga

oli hageja võlgnevus kumbagi kostja ees 400 eurot.

Lähtudes eeltoodust on ebaõige kostjate esindaja poolt 21.03.2019 kohtutäiturile esitatud

täitmisavaldustes märgitud 2014. aasta elatisvõlg 4000 eurot. Elatisvõla suuruseks saaks kumbagi

kostja osas olla 2014. aastal 600 eurot (400 eurot + detsembri võlgnevus 200 eurot). Samas nähtub

eelnevalt nimetatud kohtutäituri poolt koostatud arvestusest, et mais 2017 tasutud summadega oli

hageja võlgnevus kostjate ees 0, seega oli seisuga mai 2017 hageja võlgnevus kostjate ees

likvideeritud ning nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtutäituri 31. mai 2017 täitemenetluse

lõpetamise otsus (I kd tl 42-43), mille kohaselt kohtutäitur lõpetas täitemenetluse seoses nõude

rahuldamisega.

Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti rahuldanud hagi ning tunnistanud sundtäitmise

täiteasjades nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX lubamatuks. Hagejal ei ole kostjate ees elatise

võlgnevust perioodi 2011 – 2014 eest, millise osas kostjad on taotlenud sundtäitmist.

9. Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda kostjate esindaja väide, et nii 2013

kohtutäiturile Rita Lohu kui 2014 kohtutäiturile Janek Pool esitatud täitmisavaldustes märgitud

andmed olid ebaõiged ja esitatud olude sunnil. Kohtutäituritele on viidatud täitmisavaldused

esitanud kostjate esindaja ise ning seetõttu on paljasõnaline väide ebaõigete andmete esitamise

kohta (arvestades asjaolu, et täitmisavalduses tuleb märkida tõesed andmed).

Asjakohane ei ole kostjate seisukoht, et hageja peab esitama tõendid oma sissetulekute kohta

aastatel 2011-2014. Tõendid hageja sissetulekute kohta ei saa tõendada seda, kas kostjatel on

hageja vastu tasumata elatise nõue aastatel 2011 - 2014 või mitte.

Kostjate esindaja väide, et hageja oli 2017 maksejõuline, ei ole samuti asjakohane.

10. Maakohus on õigesti hinnanud kostjate esindaja poolt kohtule esitatud tõendeid

(sh kinnisturaamatu väljavõte – I kd tl 31-33, 64; väljavõte pangatehingutest – I kd tl 44, 45, 51,

52, 55, 56; maksekorraldused – I kd tl 46, 61; elatise arvestus – I kd tl 53-54; lepingu erakorralise

ülesütlemise avaldus – I kd tl 57; isikutunnistuse väljastamine – I kd tl 148; Maksu- ja Tolliameti

võlateade – I kd tl 152; elektriarve – I kd tl 154; kirjavahetus hagejaga – I kd tl 155-157; broneering

– I kd tl 160-162; metsamajandamise kava – I kd tl 74-97; raieõiguse võõrandamise akt – I kd

tl 98-99, kuulutused - I kd tl 100; retseptide loetelu I kd tl 102), ringkonnakohus nõustub maakohtu

hinnanguga ning puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tsiviilasjas nr 2-19-2576 esitatud

dokumendid (I kd tl 103-130) ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele, sest nende põhjal ei ole

võimalik tuvastada hageja võlgnevuse olemasolu kostjate ees aastatel 2011 – 2014.

11. Arusaamatu on kostjate esindaja väide, et elatise nõue 2011 – 2014 on aegunud. Kostjad on

esitanud täitmisavaldused seoses 2011 – 2014 väidetava elatise võlgnevusega ning seetõttu ei ole

kostjad ise pidanud nõuet aegunuks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna on tegemist

alaealistele lastele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina

kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud

kuni lapse täisealiseks saamiseni.

12. Arvestades asjaolu, et tegemist on lastele elatise tasumisega seotud vaidlusega, siis on

põhjendatud jätta menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson