2-19-54/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-54

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

OÜ

KARUKOOBAS

hagi

aktsiaseltsi

NÕO

LIHATÖÖSTUS vastu Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki

ja Väino Illingu aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust

tagasikutsumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ KARUKOOBAS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

7. jaanuar 2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): OÜ KARUKOOBAS (registrikood

11348019), esindaja vandeadvokaat Marika Kütt

Kostja (vastustaja): aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS

(registrikood 10005487), esindaja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu

2(11)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. juuli 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja,

OÜ KARUKOOBAS kanda.

4. Rahuldada aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS taotlus apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata OÜ KARUKOOBAS poolt aktsiaseltsile NÕO LIHATÖÖSTUS

hüvitatavate apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena

kindlaks

ning

mõista

OÜ-lt

KARUKOOBAS

aktsiaseltsi

NÕO

LIHATÖÖSTUS kasuks välja 2040 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb OÜ-l KARUKOOBAS tasuda

aktsiaseltsile

NÕO

LIHATÖÖSTUS

viivist

alates

käesoleva

otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ KARUKOOBAS (hageja) esitas 2. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule Peeter

Kõrva, Simmo Kruustüki, Väino Illingu ja aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS (kostja)

vastu hagi, milles palus kutsuda Peeter Kõrv, Simmo Kruustük ja Väino Illing tagasi

aktsiaseltsi NÕO LIHATÖÖSTUS nõukogust.

2. Tartu Maakohus jättis 21. jaanuari 2019 määrustega hagi Peeter Kõrva, Simmo

Kruustüki ja Väino Illingu vastu menetlusse võtmata ning võttis menetlusse hagi kostja

vastu.

3. Hagi põhjenduste kohaselt on hageja kostja aktsionär 29%-lise osalusega. Hageja

leidis, et kostja nõukogu ei tegutse sisuliselt ega täida seadusejärgseid ülesandeid.

3(11)

Nõukogu ei teosta järelevalvet juhatuse liikme suhtes. Kaks nõukogu liiget on juhatuse

liikme lähikondsed ning kaks aktsionärist nõukogu liiget omavad koos juhatuse liikmega

kostja üle kontrolli. Hageja kahtlustab, et see on võimaldanud kostja üle kontrolli omavatel

aktsionäridel pöörata kostja vara enda kasuks. Hageja on üritanud saada kostja juhatuselt

infot kostja juhtimise kohta, kuid kostja juhatus ei ole nõuetekohaselt teabenõuetele

vastanud. Hageja on pöördunud ka teabe saamiseks kohtusse ning Riigikohus leidis

tsiviilasjas nr 2-12-26039 (Riigikohtu 17. septembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-

13), et kostja juhatus on põhjendamatult keeldunud hagejale teavet andmast. Selle

kohtuasja menetluskulud jäid kostja kanda ning kostja juhatuse liige ei ole kulusid kostjale

hüvitanud.

Hageja leidis, et esinevad äriseadustiku (ÄS) § 319 lg-s 5 toodud eeldused nõukogu

liikmete tagasikutsumiseks. Kostja nõukogu on rikkunud kestvalt ja oluliselt oma

kohustusi. Nõukogu aruannetest nähtub, et nõukogu ei tee sisuliselt tööd ning aruanded ei

vasta ÄS § 333 nõuetele. Nõukogu ei ole teinud konkreetseid toiminguid ÄS §-des 316 ja

317 sätestatud kohustuste täitmiseks. Aastatel 2012–2015 ei esitanud nõukogu üldse

aruandeid. Seda, et nõukogul ei ole sisulist rolli, kinnitab ka nõukogu liikmete väike tasu.

Konkreetselt ei ole nõukogu teinud järelevalvet seotud isikutega tehtud tehingute osas;

kostja majandusaasta aruannete osas, sh on nõukogu teadnud, et majandusaasta aruanded ei

vasta seotud isikutega tehtud tehinguid käsitlevas osas nõuetele; nõukogu ei ole teinud

juhatusele korraldust audiitori vahetamiseks; nõukogu ei ole teinud järelevalvet oluliste

juhtimisotsuste üle, sh suuremahulised investeeringud põhivarasse ning laenude võtmine ja

tagatiste seadmine; nõukogu on olnud tegevusetu olukorras, kus kostja majandusnäitajad

halvenevad; nõukogu ei ole andnud juhatusele korraldust anda hagejale teavet.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ainuosanik on

kostja konkurent ning hagi on esitatud mõjutamaks kostja aktsiate müügiläbirääkimisi.

Kostja on olnud oma valdkonnas keskmisest edukam ettevõte. Kostja nõukogu tegevus on

olnud õiguspärane ning nõukogu on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused. Hagi

rahuldamise eeldusena peaks olema tuvastatud konkreetse nõukogu liikme konkreetne

rikkumine. Kostja arvates saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada üksnes

juhul, kui on tuvastatud juhatuse kohustuse rikkumine. Seda hageja tõendanud ei ole.

Hageja ei ole välja toonud konkreetsete nõukogu liikmete konkreetseid rikkumisi. Kostja

majandusaasta aruanded vastavad seaduse nõuetele. Majandusaasta aruannetes ei tule

kajastada infot reatöötajate kohta, kuna see info ei ole oluline. Nõukogu on kostja juhatuse

tehtud tehinguid nõuetekohaselt hinnanud. Samuti on hageja saanud enda esitatud

teabenõuetele nõuetekohased vastused. Kostja juhatuse liikmel ei ole kohustust hüvitada

kostjale tsiviilasjas nr 2-12-26039 kantud menetluskulusid.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 26. juuli 2019 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 6600

eurot. Kohus märkis samuti, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4(11)

Otsuse põhjenduste kohaselt võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt

1/10 aktsiakapitalist, nõuda ÄS § 319 lg 5 järgi mõjuval põhjusel nõukogu liikme

tagasikutsumist kohtu poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja aktsionär, kellele

kuulub 29% kostja aktsiatest. Hageja on seega isik, kellel on õigus esitada ÄS § 319 lg-s 5

sätestatud nõue.

Kohus leidis, et organi liikme tagasikutsumiseks esineb mõjuv põhjus juhul, kui kõiki

asjaolusid ja asjaosaliste huve arvestades ei ole mõistlik, et juhtorgani liige jätkab oma

tegevust juhtorgani liikmena. Selline on olukord üldjuhul siis, kui juhtorgani liige rikub

oluliselt oma kohustusi, ning võib eeldada, et see jätkub teda tagasi kutsumata ka tulevikus.

Mõjuv põhjus tagasikutsumiseks tuleb tuvastada iga nõukogu liikme osas eraldi. Selle

mõjuva põhjuse olemasolu tõendamiskoormis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise jaotuse reegli kohaselt hagejal,

kes soovib tugineda enda hagis esitatud nõude eeldusena asjaolule, et esineb mõjuv põhjus

juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Ainuüksi asjaolu, et mõjuv põhjus seisneb praegusel

juhul hageja väitel nõukogu liikmete tegevusetuses, seda seadusest tulenevat

tõendamiskoormise jaotust ümber ei pööra. Kostja aktsionärina oli hagejal võimalik nõuda

ÄS § 287 alusel juhatuselt teavet ja ÄS § 330 alusel erikontrolli läbiviimist. Nimetatud

õigusi oli hagejal võimalik ka kohtulikult realiseerida ning seeläbi tõendeid hankida.

Maakohus käsitles hageja esitatud konkreetseid etteheiteid kostja nõukogu liikmete

tegevusele, hinnates, kas hageja väidetud rikkumised on tõendatud ning kas sel juhul on

tegemist mõjuva põhjusega nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Maakohus leidis, et

hageja ei ole tõendanud, et esineks mõjuv põhjus kostja nõukogu liikmete

tagasikutsumiseks.

Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud väiteid, nagu oleks nõukogu liikmed rikkunud

järelevalve kohustust juhatuse liikmega seotud isikutega tehtud tehingute üle. Kostjal on

(olnud) küll töölepingud kostja juhatuse liikme poja, poja elukaaslase, venna ja tütrega,

kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et nõukogu ei ole

töölepinguid kontrollinud. Samuti ei ole hageja toonud välja ega tõendanud, et need

töölepingud on sõlmitud kuidagi ebatavalistel või kostjale kahjulikel tingimustel, mis võiks

viidata nõukogu järelevalve kohustuse rikkumisele.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja etteheidet, nagu oleks nõukogu heaks kiitnud

(ÄS § 333) kostja majandusaasta aruanded, mis ei vasta nõuetele, kuivõrd neis ei ole

käsitletud kõiki seotud isikutega tehtud tehinguid. Kohtule esitatud kostja majandusaasta

aruannetes ei kajastunud ülalviiatud tehingud (töölepingud) kostja juhatuse liikme poja,

poja elukaaslase, venna ja tütrega. Selle hindamiseks, kas seotud isikutega sõlmitud

töölepingute sisu peab majandusaasta aruandes kajastama, tuli kohtu arvates hinnata, kas

need on olulised. Kohtu hinnangul oli võimalik, et majandusaasta aruandes ei pea

kajastama kõiki seotud isikutega sõlmitud töölepinguid, nt juhul, kui need on sõlmitud

kostja jaoks vajaliku töö tegemiseks tavapärastel turutingimustel. Praegusel juhul on

hageja tõendanud küll seotud isikutega töölepingute olemasolu, kuid nende tingimuste osas

on tõendatud üksnes kostja juhatuse liikme poja ja ühe nõukogu liikme Simmo

Kruustükiga sõlmitud lepingu osalised tingimused. Samas ei ole hageja väitnud ega

tõendanud, et toodud tingimused oleksid kuidagi ebatavalised või, et kostjal puuduks

5(11)

vajadus turundusjuhi ametikoha järgi. Teiste kostja juhatuse lähedaste isikute osas ei ole

hageja välja toonud ega tõendanud ühtegi töölepingu tingimust. Sellises olukorras ei olnud

kohtul võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks informatsiooniga, mis oli

Rahandusministri 22. detsembri 2017 määrusega nr 105 "Raamatupidamise Toimkonna

juhendite kehtestamine" kehtestatud raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) 1 p-de 41–

46 järgi oluline ning mis pidanuks kindlasti olema kirjas majandusaasta aruandes.

Samuti ei nõustunud maakohus hageja etteheitega kostja nõukogule seoses majandusaasta

aruande kohta kirjalike aruannete esitamata jätmise ning aruannete puudustega. ÄS § 333

lg-st 1 tuleneb, et nõukogu koostab majandusaasta aruande kohta kirjaliku aruande, mis

esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse

poolt koostatud majandusaasta aruande ning selle, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust

korraldanud ja juhtinud. Kohus leidis, et kirjaliku aruande esitamata jätmist aastatel 2012–

2014 saab iseenesest pidada ÄS § 333 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumiseks. Samas ei

saanud

seda

kohtu

hinnangul

pidada

mõjuvaks

põhjuseks

nõukogu

liikmete

tagasikutsumiseks, arvestades asjaolu, et järgnevatel aastatel on nõukogu kirjalikud

aruanded üldkoosolekule esitatud. Seetõttu ei olnud kohtul põhjust arvata, et nõukogu

kõnealust kohustust edaspidi rikuks. Seda, kui detailne peaks nõukogu aruannete sisu

olema, seadus ette ei näe.

Maakohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud ka oma väidet selle kohta, et nõukogu

liikmed

ei

ole

hinnanud

juhatuse

tehtud

investeeringuid

ning

igapäevasest

majandustegevusest väljuvaid tehinguid.

Kohus ei pidanud asjakohasteks hageja etteheited nõukogu liikmetele seoses audiitori välja

vahetamata jätmisega. ÄS § 3291 lg 1 kohaselt on nõukogul küll õigus kohtult taotleda

üldkoosoleku nimetatud audiitori asendamist, kui on kahtlusi üldkoosoleku nimetatud isiku

sõltumatuses. Samas on samasugune õigus ka juhatusel ning aktsionäril, kelle aktsiatega on

esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, st ka hagejal. Seetõttu jäi kohtule arusaamatuks,

miks heidab hageja ette kostja nõukogu liikmetele tegevusetust, kui ta ise ei ole samuti

midagi teinud audiitori asendamiseks.

Samuti leidis kohus, et nõukogu ülesannete hulka ei kuulu aktsionäridele teabe andmine.

ÄS § 287 kohaselt otsustab aktsionärile teabe andmise üldjuhul juhatus või erandina

üldkoosolek. Vajadusel on võimalik aktsionäril pöörduda teabe saamiseks kohtusse.

Kohtu hinnangul ei andnud alust nõukogu liikmete tagasikutsumiseks ka etteheide, et

nõukogu ei ole nõudnud kostja juhatuse liikmelt tsiviilasjas nr 2-12-26039 kantud

menetluskulude hüvitamist. Viidatud tsiviilasjas oli hageja esitanud kostja vastu

aktsionärina teabenõude. 15. jaanuaril 2014 tehtud Tartu Ringkonnakohtu menetlust

lõpetava määrusega mõisteti hageja menetluskulud 2675 eurot kostjalt välja. Maakohus

märkis, et ÄS § 317 lg 8 järgi on juhatuse liikmelt aktsiaseltsile kahju hüvitamise

nõudmine nõukogu pädevuses. Arvestades Riigikohtu 17. septembri 2013 määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p-des 14 jj toodut, oli kostja juhatuse liige maakohtu hinnangul

rikkunud vähemalt osaliselt ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust. Samuti ei

saanud juhatuse liiget pidada tegutsenuks korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2).

Sellest tulenenud kohtuvaidluse kulusid sai maakohtu hinnangul seega pidada kostja

kahjuks, mille eest vähemalt osaliselt juhatuse liige vastutab. Kohtu hinnangul pidanuks

6(11)

seega nõukogu otsustama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise. Samas ei pidanud

maakohus selle tegemata jätmist mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks,

arvestades asjaolu, et väidetav kahju 2675 eurot, moodustas kostja majandusaasta

aruannetest nähtuvalt üksnes ca 0,01% kostja 2014. a müügitulust ja ca 0,2% kasumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas 26. augustil 2019 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata

asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hageja hinnangul jagas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohtu seisukohad

negatiivse asjaolu tõendamiskoormise osas ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ega

õiguskirjanduses avaldatuga. Hagejal piisas praegusel juhul omapoolse tõendamiskoormise

täitmiseks TsMS § 235 mõttes põhistamisest, et kostja nõukogu liikmed ei ole kestvalt oma

kohustusi täitnud. Kostjal lasus seejärel tõendamiskoormis tõendada, et nõukogu liikmed

on täitnud oma kohustusi. Hageja leiab, et on oma tõendamiskoormise täitnud. Ekslik on

ka maakohtu seisukoht (otsuse p-s 7), et hagejal oleks olnud võimalik nõukogu liikmete

tegevusetuse kohta tõendeid esitada.

Eelmärgitust lähtuvalt on samuti ebaõiged maakohtu järeldused, nagu ei oleks hageja

tõendanud, et kostja nõukogu ei olnud seotud isikutega sõlmitud lepinguid või juhatuse

poolt tehtud investeeringuid

kontrollinud

(vaidlustatud

otsuse p 10). Vastav

tõendamiskoormis lasus kostjal. Samuti ei pidanud hageja tõendama, et tehingud või

investeeringud olid tehtud ebatavalistel või kahjulikel tingimustel (vaidlustatud otsuse p

11). Nõukogu järelevalve eesmärk on vältida (ehk ennetada) juhatuse poolt kahjulike

tehingute ja investeeringute tegemist. Nõukogu liikme kohustuste rikkumisega on seega

tegemist juba siis, kui seotud isikuga sõlmitud tehing või suuremahuline juhatuse

investeering on jäänud hindamata, mitte üksnes siis, kui kahjulike tingimustega tehing on

juba sõlmitud. Kokkuvõttes oleks maakohus pidanud järeldama, et kostja nõukogu liikmed

on rikkunud ÄS §-ist 316 tulenevat juhtimis- ning järelevalvekohustust. Kostja ei esitanud

mitte ühtegi omapoolset tõendit tõendamaks, et seotud isikutega sõlmitud tehinguid või

juhatuse investeeringuid oleks nõukogu poolt sisuliselt hinnatud.

Maakohus leidis ekslikult, et nõukogu liikmed ei ole rikkunud majandusaasta aruannete

läbivaatamise kohustust. Majandusaasta aruannete hindamise kohustus kehtib sõltumata

sellest, kas aruanne vastab nõuetele. Hageja leiab, et kostja nõukogu ei ole majandusaasta

aruandeid sisuliselt läbi vaadanud. Majandusaasta aruannetes tuleb RTJ-de kohaselt

kajastada kõiki seotud isikutega sõlmitud tehinguid. Seda on leidnud ka Riigikohus 17.

septembril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13 tehtud määruse p-s 17. Samuti leiab hageja

jätkuvalt, et majandusaasta aruannetes kestvalt esinenud puudusi arvestades oleks nõukogu

pidanud andma juhatusele korralduse audiitori vahtemiseks.

Hageja leiab, et nõukogu on rikkunud aruandmise kohustust oluliselt. ÄS § 333 lg-s 1 ja §-

s 316 sätestatu eesmärgiks on anda aktsionäridele võimalus saada nõukogu tegevusest

ülevaade. Seega on nõukogul aktiivne kohustus aktsionäride üldkoosolekule kirjeldada,

mida ta on oma kohustuste täitmiseks teinud. Nõukogu peab kirjeldama oma aruandes

olulisemaid toiminguid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et nõukogu on rikkunud

7(11)

ÄS § 333 lg-st 1 tulenevat kohustust üksnes nende aastate osas, mil nõukogu ei esitanud

üldkoosolekule mingit aruannet. Arvestades, et kostja nõukogu ei ole mitmetel aastatel

esitanud mistahes aruandeid ning ülejäänud aastatel on esitatud lakoonilised ja puudustele

vastavad aruanded, tuleb ÄS § 333 lg 1 ja § 316 rikkumist pidada oluliseks.

Maakohus omistas tuvastatud rikkumistele liiga väikese kaalu ning jättis nõukogu mitmete

kohustuste rikkumise alusetult tuvastamata.

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei ole eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Hageja leiab ekslikult, et ta peab

tõendama negatiivset asjaolu. Hageja ei ole selgitanud mis täpselt on need negatiivsed

asjaolud, mida hageja enda meelest tema poolt esitatud hagi raames tõendama oleks

pidanud.

Selliseid

negatiivseid

asjaolusid,

mis

tingiksid

seaduses

sätestatud

tõendamiskoormise ümberpööramise, praeguses asjas ei esine. Kostja leiab, et põhistamine

ei ole piisav hageja tõendamiskoormise täitmiseks, samuti ei ole hageja kostja hinnangul

oma väiteid põhistanud.

Maakohus ei ole jätnud hindamata hageja väiteid seoses seotud isikutega tehtud

tehingutega ning kostja investeeringutega. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja

nõukogu liikmed ei ole rikkunud majandusaasta aruande läbivaatamise kohustust.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna kostja arvates alust maakohtu otsuse tühistamiseks,

kuid osaliselt tuleks muuta maakohtu otsuse põhjendusi

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega (vaidlustatud otsuse p-s 10),

nagu tulnuks kostja majandusaasta aruannetes kajastada üksnes olulisi seotud isikutega

tehtud tehinguid.

9.1.

Aktsionäri õiguste teostamiseks võib olla vajalik teada, kas lähikondsetega on

tehtud tehinguid ja kas need on tehtud turutingimustel. Asja materjalide juures olevate

kostja kõigi majandusaasta aruannete lisa 1 "Arvestuspõhimõtted" (viimase lõigu) järgi on

seotud osapoolteks tegev- ja kõrgem juhtkond, omanikud ja eelpool nimetatud isikute

lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.

9.2.

Iseenesest tuleb nõustuda maakohtuga, et RTJ 1 ("Raamatupidamise aastaaruande

koostamise üldpõhimõtted") p 41 kohaselt kehtib majandusaasta aruannete koostamisel

olulisuse printsiip. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib

mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi

objekte võib RTJ 1 p 41 järgi arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Samas

näevad viidatud juhendi p 43 esimene ja teine lause ette järgmist: "Olulisuse hindamisel

tuleb võtta arvesse nii summa suurust, kui informatsiooni olemust. Teatud laadi tehingute

puhul (nt tehingud seotud osapooltega) võivad aruande kasutajate jaoks osutuda oluliseks

märksa väiksemad summad kui teiste, tavapäraste tehingute puhul."

8(11)

9.3.

Nõuded seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni kohta on täpsemalt

ette nähtud RTJ 15 ("Lisades avalikustatav informatsioon") p-dega 18–23. Punkti 18 (b)

järgi tuleb avalikustada vähemalt seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta

jooksul. Sarnase sisuga tehinguid võib punktist 20 tulenevalt esitada summeerituna, v.a

juhul kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingu

mõju ettevõtte aastaaruandele. RTJ 15 juhised ei seo seotud osapoolte kohta avalikustatava

informatsiooni

nendega tehtud tehingute mahu või

olulisusega. Samuti

nägi

raamatupidamise seaduse enne 1. jaanuari 2016 kehtinud lisa 3 lg 8 ette, et majandusaasta

aruande lisas tuli kajastada tehingud tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetega ning

teiste seotud isikutega, märkides ära seotud isikute kirjelduse, tehingute mahu ja saldod

bilansikuupäeva seisuga.

9.4.

Seega tulnuks tehinguid kostja juhatuse ja nõukogu liikmete ning nende

lähisugulastega majandusaasta aruannetes (aruande lisades) kajastada sõltumata sellest, kas

need olid kostja juhatuse hinnangul olulised või mitte, tuues minimaalselt välja tehingute

liigi ja mahu aasta lõikes. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavalt muuta.

10. Nõukogu liikmed oleks eelmärgitut arvestades pidanud kostja juhatuse koostatud

majandusaasta aruannete läbivaatamisel ja ÄS § 333 lg-s 1 sätestatud aruande esitamisel

puudustele seotud osapoolte kohta avalikustatava informatsiooni osas tähelepanu juhtima.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja nõukogu oleks seda teinud. Samas ei anna see

nõukogu minetus majandusaasta aruannete hindamisel eraldi võetuna ega kogumis teiste

etteheidetega alust nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Hageja ei ole menetluses väitnud,

et tehingud seotud isikutega poleks tehtud turutingimustel või et need oleks tehtud muul

viisil kostja huve kahjustavalt.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on ebapiisavalt põhjendatud maakohtu järeldus

(vaidlustatud otsuse p-s 15), et nõukogu oleks pidanud otsustama juhatuse liikme vastu

kahjunõude esitamise tsiviilasjas nr 2-12-26039 kantud menetluskulude hüvitamiseks.

Juhatuse liikme vastu nõuete esitamise otsustamine on iseenesest nõukogu pädevuses

(ÄS § 317 lg 8) ning nõude esitamata jätmine võib olla käsitletav ka nõukogu liikmete

poolt nendel lasuva hoolusus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Praeguses asjas esitatud

tõendite põhjal ei saa siiski kindlalt järeldada, et nõukogu oleks pidanud otsustama nõude

esitamise. Ka vastavas osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

11.1. ÄS § 315 lg-st 2 tuleneb, et juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega

aktsiaseltsile tekitanud kahju eest ning vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks,

et hinnata, kas nõukogul oli kohustus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue esitada,

tuleks analüüsida, kas kostjal tegelikult on juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et Riigikohtu 17. septembri

2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13 kajastatud asjaoludel on kostja juhatuse liige

vähemalt osaliselt rikkunud ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat kohustust aktsionärile teavet anda.

11.2. Samas puuduvad ringkonnakohtu arvates piisavad tõendid selle kohta, et kostja

juhatuse liige ei tegutsenud 2012. a aktsionäride üldkoosolekul hageja küsimustele vastates

korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine nõuab juhatuse

liikmelt käitumist sama moodi, nagu sarnases olukorras käituks keskmine heas usus

9(11)

tegutsev professionaal. Arvestades, et hageja on seotud kostja konkurendiga, võis juhatuse

liikme poolt hageja küsimustele vastamata jätmine 2012. a aktsionäride üldkoosolekul olla

kostja huvides ning hoopis informatsiooni avaldamine oleks võinud tähendada kostja jaoks

põhjendamatuid riske ning tekitada kahju kostja huvidele. Lisaks puudus selle koosoleku

toimumise ajal ÄS § 287 lg 2 kohaldamise osas väljakujunenud kohtupraktika. Ühingu

huvidest lähtuva õigusvaidluse riski võtmine ei pruugi olla juhatuse liikmele ette heidetav.

12. Eelmärgitud vead otsuse põhjendamisel ei ole viinud maakohut kokkuvõttes

ebaõigele järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja ei ole

tõendanud, et praegusel juhul esineks ÄS § 319 lg 5 tähenduses mõjuv põhjus kostja

nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.

13. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse

ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Hageja

leiab

apellatsioonkaebuses,

et

maakohus

jagas

ebaõigesti

tõendamiskoormise. Maakohus on hageja arvates pannud talle negatiivsete asjaolude

tõendamise koormise. Ringkonnakohtu hinnangul on need etteheited põhjendamatud.

Maakohus on jaganud tõendamiskoormise õigesti ning on tõendamiskoormisega seonduvat

18. juuni 2019 istungil pooltele korduvalt selgitanud (II kd, tl-d 158–162). Maakohus on

samal istungil andnud pooltele ka võimaluse oma väiteid täiendavalt tõendada, kuid pooled

pole siiski pidanud täiendavate tõendite esitamist või kogumist vajalikuks.

Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele ÄS § 319 lg 5 alusel, mille järgi võib aktsionär

mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Maakohus on õigesti

märkinud, et juhtorgani liikme tagasikutsumiseks esineb mõjuv põhjus juhul, kui kõiki

asjaolusid ja asjaosaliste huve arvestades ei ole mõistlik, et juhtorgani liige jätkab oma

tegevust juhtorgani liikmena. Seadusest ei tulene presumptsiooni, et tagasikutsumise

haginõude aluseks oleva mõjuva põhjuse esinemist eeldatakse, või et kostja peaks

tõendama mõjuva põhjuse puudumist. Seega pidi hageja tõendama oma nõude aluseks

olevaid faktiväiteid.

13.2. Ekslik on hageja käsitlus, nagu tal ei olnuks võimalik nõukogu liikmete

tegevusetuse kohta tõendeid esitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 7

märgituga, et hagejal kostja aktsionärina oli mh võimalik nõuda juhatuselt teavet

(ÄS § 287) ja erikontrolli läbiviimist (ÄS § 330). Nimetatud õigusi oli hagejal võimalik ka

kohtulikult realiseerida ning seeläbi tõendeid hankida. Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja kostja juhatuselt teavet ka nõudnud ning oma küsimustele vastuseid saanud.

Ringkonnakohus lisab, et samuti olnuks võimalik tähtsust omavaid asjaolusid teadvate

isikute (eelkõige nõukogu liikmete) ülekuulamine tunnistajana.

13.3. Muus osas kordab hageja apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on

neid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks väidetele veelkord vastata. Maakohus on esitatud tõendite ja tuvastatud

asjaolude põhjal hageja väiteid piisava põhjalikkusega hinnanud. Hageja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

10(11)

14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas.

15. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

16.1. Kostja esindaja poolt 8. jaanuaril 2020 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja kandnud seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega

menetluskulusid

kokku

4428

eurot

(käibemaksuta).

Menetluskulud

koosnevad

esindajakulust. Vandeadvokaadid P. Viirsalu ja L. Tolstov on nimekirjast ja selle lisast

nähtuvalt osutanud kostjale õigusabi kokku 26,4 tunni ulatuses vastavalt tunnitasuga 165

eurot ja 180 eurot, keskmine tunnitasu on kostja arvestuste kohaselt 167 eurot 73 senti.

Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5). Kostja taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta.

16.2. Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja

kohta seisukohta esitanud.

16.3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta

(vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

16.4. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele

vastuse koostamiseks (sh ka maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumine ning suhtlus

kliendiga) on kokku mitte rohkem kui 10 tundi. Esitatud vastus on küll mahukas ja

põhjalik, kuid selles korratakse olulises osas juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti

ja vastuväiteid. Samuti oli hageja apellatsioonkaebuses ulatuslikult korratud menetluses

varem esitatud käsitlusi ja arusaamu, mistõttu uute analüüsimist vajavate probleemide ring

ei saanud olla kostja esindaja jaoks suur.

Ringkonnakohus peab samuti põhjendatud ja vajalikuks ajakulu seoses kohtu

23. septembri 2019 määruse analüüsiga (0,1 tundi) ning ringkonnakohtu 7. jaanuari 2020

istungiks valmistumisega ja istungil osalemisega (kokku 3,5 tundi).

Muud kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei olnud ringkonnakohtu

arvates asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et käesoleva asja keerukus ei tinginud mitme

vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamise vajadust (TsMS § 175 lg 3). Lisaks ei

nähtu asja materjalidest, et vandeadvokaat L. Tolstov oleks asja apellatsioonimenetluses

kostja nimel toiminguid teinud (esitanud vastuse, osalenud kohtuistungil vms).

16.5. Kostja esindajate menetluskulude nimekirjas märgitud

tunnitasu ei ole

ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud. See ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja mahtu ja keerukust

11(11)

arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu

ringkonnakohtu hinnangul 150 eurot (käibemaksuta).

Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks ka 150 eurot ületavat tunnitasu, kuid

tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest

lähtudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas pidada 150 eurot oluliselt

ületavat tunnitasu põhjendatuks. Praegune vaidlus ei ole keskmisest mahukam ega

keskmisest oluliselt keerukam.

16.6. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses

kantud hüvitatavate kulude suuruseks 2040 eurot ((10+0,1+3,5)*150) ning mõistab

nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.

16.7. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest