1-19-2550/99 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-2550 Määruse kuupäev

27. jaanuar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi Artemi Kurvitsa süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artemi Kurvitsa kaitsjad vandeadvokaadi abi Igor Belugin ja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

22. jaanuar 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2019. a määrus ja saata Artemi Kurvitsa apellatsioon Viru Maakohtu 18. septembri 2019. a otsuse peale arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebused rahuldada.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artemi Kurvitsale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 18. septembri 2019. a otsusega tunnistati Artemi Kurvits süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Maakohus tuvastas, et

A. Kurvits ähvardas 20. juunil 2018 Viru Vangla valvurit tapmisega.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Kurvits, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2019. a määrusega jäeti A. Kurvitsa apellatsioon kui ilmselgelt põhjendamatu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Määruse kohaselt kontrollis kohus eelmenetluses apellatsioonis esitatud väiteid menetlusõiguse rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Need väited ei leidnud kinnitust. Süüdistatava apellatsioon on tervikuna perspektiivitu: selles esitatud argumendid ei anna alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud otsust tühistada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes taotleb määruse tühistamist ja asja sisuliseks arutamiseks saatmist. Kaitsja hinnangul ei vastanud kohus piisavas mahus ja arusaadavalt kõigile A. Kurvitsa apellatsioonis esitatud väidetele. Muu hulgas on kõrvaldamata jäetud tõendite osas tõstatatud kahtlused. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine rikkus põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust.

5. Määruskaebuse esitas ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes taotleb samuti ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja sisuliseks arutamiseks saatmist. Apellatsioonis viitas

1-19-2550

2(2)

A. Kurvits kohtueelse ja kohtuliku uurimise puudustele, märkides seejuures ära, millised tõendid jäid uurimata. Kaitsja arvates ei saa A. Kurvitsat tõendite vähesuse tõttu süüdi tunnistada.

6. Prokuratuuri hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud. Tõendeid A. Kurvitsa süüdimõistmiseks oli piisavalt. Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud süüdimõistva otsuse tegemine ka vaid ühe tõendi põhjal. Praeguses asjas tugines maakohus erinevate tõendite kogumile. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel on erandlik. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mida ei saa rahuldada, kuna selles esitatud argumendid pole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2019. a määrus nr 1-18-7632/56, p-d 10-11.)

8. Käsilolevas asjas esitas süüdistatav apellatsioonis väiteid nii menetlusõiguse olulise rikkumise kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta, eitades süüd talle etteheidetavas teos, ja taotles mh täiendavate tõendite kogumist. A. Kurvitsa esitatud argumendid ei ole õiguslikult asjakohatud. Kohus saab nende suhtes arvamuse kujundada üksnes kaebust sisuliselt arutades. Ringkonnakohus ei ole ka viidanud kohtupraktikas kinnistunud ühestele seisukohtadele, mis hõlmaks kõiki apellatsioonis esitatud asjasse puutuvaid väiteid ning annaks aluse järelduseks, et kaebus on tervikuna ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. novembri 2017. a otsus nr 1-16-6115/67, p 31). Pelgalt eelmenetluses kaebusele üldise hinnangu andmisega ei saa asendada kriminaalasja sisulist kohtulikku arutamist ringkonnakohtus.

9. Seega rikkus ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 alusel apellatsiooni läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2019. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebused tuleb rahuldada.

10. A. Kurvitsa kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määruse ja apellatsiooniga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks poolteist tundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 7 lg-st 1, tuleb kaitsja taotlus rahuldada ja määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 97,20 eurot (koos käibemaksuga). KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris

Velmar Brett

Paavo Randma