1-18-10349/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-10349

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-18-10349 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.I , isikukood , Eesti XXX Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 18.01.2019 16.02.2020 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U I

.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 17.01.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10349 tunnistati U.I ning karistuseks

1 kuu vangistust. KarS 65 lg 2 süüdi KarS § järgi mõisteti § alusel liideti ristus 3 mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 25.08.2016 otsusega mõistetud ka aastat 9 kuud 24 päeva vangistust ja . le mõisteti U I-

liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud

24 päeva vangistust. jäi kanda 1 aasta 29 päeva vangistust. Alates 18.01.2019 U.I-l

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, vanglas viibib ta kaheksandat korda. Peamisteks kuritegudeks on olnud vargused ja röövi . Käesolevat karistust kannab mised isik karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus, grupi mõju.

Vangistuses on kinnipeetav

töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölise/toidujagaja . Ajavahemikul 26.06.2018-19.11.2018 avavanglaosakonnas olles na on ta

xxxx -s. Alates 03.07.2019

del töötanud väljaspool vanglat OÜ töötab isik majandustöö koristajana. sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle Kinnipeetav on läbinud jätkuvestlused. on motiveeritud oma alkoholi probleemiga tegelema. Viimasel kohtumisel Ta tunnistas isik, et on loobunud suitsetamisest. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused mitmetel erinevatel teemadel. Peamiseks riskiteguriks isiku puhul on alkohol, sest kainena suudab ta oma tegusid analüüsida ning käitumist kontrollida. Karistuse kandmisest kõrvalehoidumisest rääkides oli isik kindel, et kainena seda teinud ei olek ta s.

Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel vähem kui 1 kuu vangistust.

Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust xxxx linnas. Enne vangistust elas ta koos endise abikaasa A J ja abikaasa lapsega aadressil xxxx A J emale kuuluvas majas. Vangistusest ennetähtaegse OÜ vabanemise korral asub isik elama aadressile xxxx -le kuuluvasse majja, kus on tema jaoks broneeritud majutuskoht. U.I kohtub igakuiselt ka tugiisikuga, kes on teda nõustanud eluaseme küsimuses. Kinnipeetav on õppinud xxxx ning omandanud 7 klassi haridust

xxxx. Eriala ei ole isik . Algklassides õppis ta omandanud. Kinnipeetav soovib

Enne vangistust tegi

töötada ja rahalisi nõudeid tasuda. ta juhutöid ning oli enda sõnul arvel Töötukassas ca 1,5 aastat. Vabaduses oli ta viimati ametli aastal AS- xxxx, umbes 5 kuud. Lisaks on isik kult tööl 2013. ametlikult töötanud is avavanglas olles xxxx -s lihvija treppide valmistajana. OÜ Mitteametlikult on isik töötanud ja metsatöödel ca pool aastat ja ehitusel kokku ca 1 aasta. Töökohti on ta tihti vahetanud seoses alkoholi tarvitamise ja põhjuseta puudumistega. võimalik Vangistusest vabanedes on isikul tööle asuda ttevõtte omanik on kinnitanud . tööle U I xxxx -sse, mis asub xxxx. E

OÜ võtmist. Enne vangistust abikaasa töövõimetuspensionist ja lasterahadest. Väga elatus isik suur osa sissetulekust kulus alkoholile. Majanduslik olukord oli vabaduses halb. K- ha Ra andmetel on isikul 26.11.2019 seisuga tasumata võlanõudeid 4873,26 eurot, vabanemisfondis on 1031,75 eurot. Käesolevalt on motiveeritud nõudeid kinnipeetav tasuma, kuid vabaduses võib sellega probleeme tekkida, sest varasemalt ei ole ta neid tasunud.

Kinnipeetava p V, kaks venda - M ja A V

- K N äritoluperekonda kuuluvad ema E ja kuus õde , A K, S V, E V V ja I V. Isa on surnud. Pereliikmetega suhtleb isik sagedasti peamiselt , Õ telefoni teel, emaga suhtleb igapäevaselt. Õde E V on varasemalt viibinud vangistuses (kuriteokaaslased). isik Avavanglas viibimise ajal külastas lühiajalise väljasõidu raames ema, õde K N ja tema peret. 20.12.2012 abiellus kinnipeetav Tartu Vanglas viibimise ajal A J, kellega on 2019. nul esines neil pidevalt aasta septembris abielu lahutatud. Kinnipeetava sõ probleeme ja konflikte peamiselt alkoholi liigtarvitamise tõttu. Kinnipeetaval lapsi ei ole. Käesolevalt naissõbraks A on kinnipeetava A, kellega on suhted head ja toetavad ning kellega ta plaanib tulevikus koos elama hakat Suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse eluviisi ja a. mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav on olnud oma tuttavate poolt mõjutatav. Kinnipeetav t . eadvustab alkoholi kuritarvitamise ja kriminaalse tutvusringkonna mõju oma käitumisele Isik xxxx puudub tal tutvusringkond ning vanad tuttavad on tal pigem xxxx ja xxxx väidab, et . Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteod on toime pandud enamjaolt joobeseisundis. Isik tunnistab, et tal on suured probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Enda sõnul on ette tulnud olukordi, kus on alkoholi tarvitanud vähemalt kuu aega järjest. 2015. alkoholi tarvitamist välistava süsti, aastal tegi isik misjärel jätkas tarvitamist. Avavanglaosakonnas viibides töö l olles hakkas kinnipeetav tarbima alkoholi ning peale seda otsustas põgeneda. Kuigi kohtuotsusest ei tulene, et ta oleks olnud alkoholijoobes, tunnistab

ta ise, et enne põgenemist oli töö juures alkoholi tarvitanud. Sõnades on kinnipeetav motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid vangla hinnangul ei ole tal piisavalt enesekindlust ja suutlikkust Kinnipeetav on seatud eesmärgi saavutamiseks. proovinud xxxx vanglas olles mõned korrad amfetamiini teiste kaaskinnipeetavate mõjul. Sõltuvust ei ole tuva Kinnipeetav põgenes statud. avavanglast 15.11.2018 ning peeti kinni 16.11.2018 kell 21.10. Talle tehti narkotest, mis näitas metamfetamiini tarvitamist. Seoses sellega on isikut 23.11.2018 karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Varasemalt on ta

saanud vanglas psühhiaatrilist ravi, käesoleval ajal ravi ei saa.

Kinnipeetav tunnistab oma vigu ja kahetseb varasemat kriminaalset käitumist, ent on siiski ka avavanglas viibimise ajal alkoholi tarvitamisest tingituna toime pannud uue kuriteo. Murdeeas on toimunud eluks vajalike sotsiaalsete oskuste omandamise pidurdumine (katkendlik haridustee, kodused probleemid), mis on pärssinud hilisemas eas probleemide lahendamisoskust. Tulevikuks on isik

seadnud endale eesmärkideks asuda tööle, hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Tööle asumise eesmärki võib pidada realistlikuks, sest kinnipeetaval on garanteeritud töökoht OÜ xxxx xxxx

- Kuna alkoholi tarvitamisest s. hoidumi siis ne ei ole varasemalt õnnestunud, antud eesmärgi saavutamiseks peab isik tugevasti pingutama, et vältida tagasilangust. Osasid kuritegusid kinnipeetav ei tunnista ja leiab õigustusi toimepandud kuritegudele. Samas ei ole väljendanud subkultuurilisi ta hoiakuid. Varasemalt on isik korduvalt olnud kriminaalhooldusel: 2015-2016 kriminaalhooldus ebaõnnestus (ei ilmunud korduvalt registreerimisele, lisaks pani katseajal toime uue kuriteo); 2014 oli määratud ÜKT, tunnid sooritas nõuetekohaselt, kuid esitati kahtlustus uue kuriteo toimepanemises; 2013 2014 kriminaalhooldus kulges edukalt; 2004 - - 2005 kriminaalhooldus ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele, kuna ei ilmunud registreerimistele. Kinnipeetav möönab kriminaalhoolduse vajalikkust vangistusest vabanedes. Ametiisikutega suhtlemisel ei ole probleeme ilmnenud. Kinnipeetava enda sõnul on

. Vangla hinnangul peab isik oma ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest sõnade kinnituseks väga palju pingutama ja enesekindlust säilitama, mis ei ole pigem usutav. Vangistuses on kinnipeetav regulaarselt kohtunud tugiisikuga, kelle abil loodab ta kuritegelikust käitumisest loobuda. Seejuures ei mõista kinnipeetav, et muutuste toimumiseks peab

kuriteo karistuse ta ise maksimaalselt pingutama, mitte lootma tugiisikule. Käesoleva – kandmisest kõrvalehoidumise avavanglas viibides, mitte saabudes ettenähtud sooritas isik ajaks tagasi. us 2 aasta jooksul on 70%, Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäos vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.I vabastada, siis tingimisi ennetähtaegselt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ajal täitma ning kohustada teda katse lisaks KarS § 75 lg kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p sätestatud -s 1 toodud -des 2,4 kohustusi.

U I . kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab ise, et lle pannakse katseaeg peale, et t ta a saaks ennast ravida, tööl käia ja võlad ära maksta õige elukoht leid , endale a. Tema suurim probleem on alkohol, ongi mis viinud teda halvale teele. Kui ta b ta kohe jooma, lähe enne tähtaega välja, ei lähe vähemalt

sest tal on keegi, kelle juures ta peab ta ei tohi, selle käima märkimas ja ennast näitamas. Juua on ta endale selgeks teinud, sest tal on maks haige. Paljud tuttavad on tal sellega ära läinud. Ta tahab veel elada, peret luua ja lapsi saada. Uus elukaaslane elab xxxx, tulema ka olles nõus xxxx elama. Elukaaslase juurde ei tahtnud elama minna, sest viimasel on sotsiaalpind ja ta sinna ei taheta . Ta palub teda võtta , et kohus ikka kaaluks ja mõtleks selle peale, et parem on, kui vabaneb

ta enne tähtaega.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 t U.I tingimisi enne eatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, U.I ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et U.I ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo eest ning ta on ta käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud aasta 29 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku. egse vabastamise Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähta materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud Väärib märkimist, et uute kuritegude toimepanemist. viimane

kuritegu on toime pandud vanglas, kui isik kandes karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ei ilmunud asse tagasi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ettenähtud ajaks Viru Vangl 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91- vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine käesoleval juhul , kuid ei ole see tingimus täid i etud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ku kinnipeetav ei suuda vanglas

range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholi alkoholi sõltuvus ning tarvitamise jätkamist vabaduses võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav on küll sõnades väljendanud motivatsiooni edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt ei ole see tal õnnestunud Väga suur osa sissetulekust kulus isikul alkoholile. . K-raha andmetel on kinnipeetaval 26 4873,26 eurot, mida

.11.2019 seisuga tasumata nõudeid on nõus tasuma, ta kui tema majanduslikku toimetulekut. d mis võivad hakata mõjutama Samuti väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt ei ole varasemalt oma nõudeid tasunud

ta ning pannud varavastaseid kuritegusid toime . Eeltoodust tulenevalt majandusliku kasu saamise eesmärgil puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening ning temaga toimunud erinevad vestlused selle jätkuvestlused, samuti on . Vangistuses on isik xxxx olnud hõivatud majandustöödel ning töötanud ka väljaspool vanglat OÜ-s. Vabanemisel on isikule xxxx garanteeritud töökoht samas kohas ja elukoht OÜ-le kuuluvas m as. aj

Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus eg ja , et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katsea käitumiskontrollile allutamine o piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo n toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et U.I v astamine ei ole

angistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik