3-17-1880/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1880

Haldusasi

XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 16.05.2017 otsuse nr

9-28/4315-5

tühistamiseks

või

õigusvastasuse

tuvastamiseks,

Pärnu

Linnavalitsuse

14.08.2017

korralduse

nr

tühistamiseks

ning

riikliku

järelevalvemenetluse algatamise kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu

Kolmas isik – YY, volitatud esindaja Piret Tõnnus-Saks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

20. jaanuari 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1880.

2. Teha haldusasjas nr 3-17-1880 uus otsus, millega jätta XX kaebus Pärnu

Linnavalitsuse 16.05.2017 otsuse nr 9-28/4315-5 tühistamiseks või õigusvastasuse

tuvastamiseks, Pärnu Linnavalitsuse 14.08.2017 korralduse nr 440 tühistamiseks ning

riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks kohustamiseks rahuldamata.

3. Mõista XX-lt YY menetluskulude katteks välja 950 (üheksasada viiskümmend)

eurot ja Pärnu linna menetluskulude katteks 15 (viisteist) eurot. XX esimese ja teise

kohtuastme menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-17-1880

2(10)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsusele esitati 10.03.2017 ehitusteatis nr 1711201/03113 koos

ehitusprojektiga Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks. Roheline tn 6 omanik

XX esitas Pärnu Linnavalitsusele 27.04.2017 ja 10.05.2017 vastuväited ehitusteatisele ja

taotluse algatada riiklik ehitusjärelevalve.

2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond luges 16.05.2017 kirjas nr 9-28/4315-5 tehtud

otsustusega

ehitusteatise

ehitisregistris

teavitatuks,

leides,

et

projekt

vastas

projekteerimistingimustele ning ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, ehitusteatis oli esitatud

vormikohaselt ja lahendus oli linnaarhitekti poolt heaks kiidetud.

3. XX palus 19.06.2017 vaides tunnistada 16.05.2017 kirjaga nr 9-28/4315-5 Roheline tn 6a

ehitusteatise teavitatuks lugemine kehtetuks. Pärnu Linnavalitsus pikendas 27.06.2017

korraldusega nr 354 vaide läbivaatamise tähtaega ning korraldas 05.07.2017 vaide arutelu,

millest võtsid osa ka XX ja Roheline tn 6a kinnistu omanik YY. XX esitas 12.07.2017

täiendava taotluse riikliku järelevalve läbiviimiseks, mille raames määrataks kindlaks

Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent.

4. Pärnu Linnavalitsus jättis 14.08.2017 korraldusega nr 440 vaide ja vaidemenetluse

raames 12.07.2017 esitatud riikliku järelevalve teostamise taotluse rahuldamata.

5. XX esitas 15.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.02.2019) Pärnu

Linnavalitsuse 16.05.2017 otsuse nr 9-28/4315-5 ja 14.08.2017 korralduse nr 440

tühistamiseks

ning

Pärnu

Linnavalitsuse

kohustamiseks

otsustama

riikliku

järelevalvemenetluse algatamise üle ilma kaalutlusvigadeta.

Roheline tn 6a ehitusteatis on vastuolus üldplaneeringu ja projekteerimistingimustega.

Ehitusprojektis esitatud andmed ei ole usaldusväärsed. On tekkinud põhjendatud kahtlus

terrassi

ehitisealuse

pinna

suuruse

osas.

Kinnistu

üldplaneeringu

ning

projekteerimistingimuste järgne täisehitusprotsent on ületatud. Seda tõendab 2015. a-l

väljastatud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt, mille kohaselt on krundi täisehitusprotsent

ehitusprojekti realiseerimise järgselt 24,8%. Terrass on ehitustehniliselt Roheline tn 6a elamu

3-17-1880

3(10)

osaks, kuivõrd see on elamuga seotud. Ehitusteatise menetluse ajal kehtinud majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 (määrus nr 57) § 19 lg 2 kohaselt on hoonealune

pind hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon

horisontaaltasapinnal. Kuivõrd terrassi näol on tegemist elamu osaga, tuleb elamu ehitisealuse

pinna määramisel määruse nr 57 alusel arvestada terrassi. Vaidlusalusele terrassile on rajatud

alaline bassein, mida aga ehitusprojekt ei kajasta. Terrassi näol on tegemist rajatisega, mida

tuleb arvestada täisehitusprotsendi määramisel (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-4-12, p 22).

Roheline tn 6a kinnistule rajatud terrassi näol on tegemist vähemalt 0,6 m kõrguse ning

projekti kohaselt 17 m2 ehitusaluse pinnaga rajatisega, mis omab otsest mõju kaebaja

õigustele. Terrassi kõrguse hindamisel lähtub kaebaja vastustaja poolt 28.04.2017 koostatud

aktis mõõdetud kõrgusest, kuid kaebajal on põhjendatud kahtlus, et terrass on tegelikkuses

kõrgem kui 0,6 m. Kuna terrass on maapinnast vähemalt 0,6 m kõrgusel, ei varja kahe

kinnistu vahel paiknev piirdeaed koos haljastusega vaadet kaebaja kinnistule ning terrassil

olles avaneb panoraamvaade üle kaebaja kinnistu. Terrass mõjutab ka Roheline tn 6a kinnistu

sademevee imbumist, terrassilt voolab üleliigne sademevesi kaebaja kinnistule.

Roheline tn 6a elamu laiendusega püstitatud rõdu rikub kaebaja privaatsust. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks ta on ehitusteatise teavitatuks lugemisel ja vaides jätnud arvestamata

kaebaja poolt tehtud ettepaneku liigutada rõdu kaebaja privaatsuse tagamiseks rohkem lõuna

poole.

Vastustaja on õigusvastaselt jätnud põhjendamata riikliku järelevalvemenetluse algatamata

jätmise. Riikliku järelevalvemenetluse algatamine ning teostusmõõdistused Roheline tn 6a

kinnistul

on

otseselt

seotud

kaebaja

subjektiivsete

õigustega,

kuivõrd

kinnistu

täisehitusprotsendi eesmärgiks on naaberkinnistu omanike õiguste kaitse nii privaatsuse

tagamise kui ka olemasoleva keskkonna visuaalse ja ruumilise säilitamise kaudu. Kaebajal on

subjektiivne

õigus

nõuda

vastustajalt

järelevalvemenetluse

otsustamise

üle

ilma

kaalutlusvigadeta.

Kuigi Roheline tn 6a kinnistu algne ehitusluba ja ehitusprojekt nägid ette kuuri lammutamise,

on tänaseks Roheline tn 6a kinnistule rajatud uus kuur. Vastustaja ei ole vaatamata kaebaja

korduvatele pöördumistele ja tähelepanu juhtimistele selgitanud välja Roheline tn 6a kinnistu

täisehitusprotsenti.

6. Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Elamu rekonstrueerimiseks antud 19.06.2015 ehitusluba on õiguspärane (22.05.2017

jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-15-2544). Laiendatav elamu on

saanud 14.07.2016 kasutusloa nr 1612371/03564. EhS § 35 lg 3 kohaselt on elamu

laiendamiseks kuni 33% nõutav sama seaduse lisas 1 nimetatud ehitiste puhul ehitusteatise ja

ehitusprojekti esitamine. Roheline tn 6a elamu laiendamiseks kuni 33% esitati 17.04.2017

ehitusteatis ja Roheline tn 6a elamu rekonstrueerimiseks ehitusloa saanud projekt muutmata

kujul. Roheline tn 6a ehitusloa menetluses oli kontrollitud Roheline tn 6a elamu

laiendamiseks esitatud projekti ja selle vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Elamule

kasutusloa andmisel oli eelnevalt kontrollitud rekonstrueeritud elamu vastavust projektile,

mille käigus tuvastati, et elamu vastab projektile ja muudele ohutusnõudeid sätestavatele

õigusaktidele, projektiga kavandatud rõdu oli ehitamata. Kuivõrd kasutusloa andmisega

lõppes ehitusloa mõju, tuli projektiga kavandatud (ja ehitusloaga ehitada lubatud) rõdu

väljaehitamiseks esitada ehitusteatis koos projektiga. Varasemas ehitusloa haldus- ja

kohtumenetluses on tuvastatud, et projektiga kavandatud asukohas on rõdu õiguspärane ja

lubatav. Vajadust ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks haldusorgan ei

tuvastanud, kuid piirinaabri vastuväide vajas kontrollimist. Kontrollimise käigus tuvastati, et

3-17-1880

4(10)

kinnistul toimusid elamu hoovipoolse seinaga külgneva puitterrassi ehitustööd, ehitusloa või

ehitusteatise esitamise nõudele vastavat ehitustegevust kinnistul ei toimunud. Kinnistu omanik

selgitas elamu laiendamise kohta, et enne ehitusteatise ehitisregistrisse kandmist elamu

laiendamiseks kavandatud ehitustegevust (rõdu ehitamine) ei alustata. Kontrolli tulemustest

teavitati Roheline tn 6a omaniku (piirinaaber) esindajat. Vastustaja selgitas veel kord

piirinaabrile elamu ehitisealuse pinna arvestamise aluseid ja seda, et terrassi ei arvestata

ehitisealuse pinna sisse, mille tõttu ei mõjuta terrass ka kinnistu täisehitusprotsenti. Samuti

selgitati kaebajale, et Roheline tn 6a kinnistule ehitatav terrass (kõrgus alla 1 m) ei vaja

ehitusteatise esitamist.

Vastustaja ei nõustu kaebaja hoone aluse pinna arvutamise põhjendusega, sest sellist juhist

üldplaneeringu vastuvõtmise ajal (2001. a-l) kehtinud Ehitusministeeriumi 19.06.1991

käskkirjaga nr 63 kinnitatud „Hoone näitajad ja nende arvutamise eeskirjades“ (käskkiri nr 63)

antud ei ole. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viide käskkirja nr 63 p-le 4.4. Selles on antud

juhis korruse brutopinna arvutamiseks, mitte hoonealuse pinna arvutamiseks. Kehtiv EhS

võimaldab kuni 1 m kõrguse terrassi ehitamise sellest pädevat asutust teavitamata (vaba

ehitustegevus). Samas tuleb terrassi ehitamisel järgida kõiki valdkonda reguleerivaid ja sellele

ehitisele nõudeid seadvaid asjakohaseid õigusakte. Roheline tn 6a elamuga külgnev terrass on

sama kõrge kui elamu sokkel, mille kõrgus maapinnast on 0,6 m. Roheline tn 6a kinnistu

projekteerimistingimuste

taotluses

ei

olnud

taotlust

terrassi

kavandamiseks.

Projekteerimistingimuste andmise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt arvutati hoonealune pind

ja rajatisealune pind eraldi (EhS § 26 lg 4 alusel 01.10.2014 vastu võetud majandus- ja

taristuministri määrus nr 84 (määrus nr 84), § 19 lg 1). Hoonealuse pinna sisse loeti hoone

juurde kuuluva rõdu, lodža ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal (§ 19 lg 5).

Seega tuli Roheline tn 6a elamu rekonstrueerimiseks antud projekteerimistingimuste kohaselt

ka projektis kavandatud rõdu lugeda hoonealuse pinna hulka (rõdu projektsioon

horisontaaltasapinnal). Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat

vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi ning hoone

kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente, mille tõttu ei oleks terrassi kavandamine

projekteerimistingimuste andmisel krundi hoonetega täisehituseprotsenti mõjutanud.

Vaide menetlemise ajal esitas kaebaja täiendava taotluse riikliku järelevalve läbiviimiseks.

Kuivõrd esitatud järelevalve taotlus oli oma sisult valdavas osas vaides esitatud

seisukohtadega kattuv, pidas Pärnu Linnavalitsus mõistlikuks vastata järelevalve taotlusele

vaideotsuse raames.

Roheline tn 6a krundil on teostatud majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34

“Topogeodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” (määrus nr 34) 6.

ptk nõudeid järgides ehitusjärgne teostusmõõdistamine, mis tõendab, et enne kasutusloa

andmist on pädev isik Roheline tn 6a kinnistu ja seal paiknevad ehitised nende asukohas

mõõdistanud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2019 otsusega rahuldamata vastustaja taotluse YY

kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse ja tunnistas

Pärnu Linnavalitsuse 16.05.2017 otsustuse õigusvastaseks ning tühistas Pärnu Linnavalitsuse

14.08.2017 korralduse nr 440 (resolutsiooni p 2); kohustas vastustajat 16.05.2017 otsustuse

raames käsitletud kaebaja taotlusi uuesti lahendama ja järelevalvemeetmete rakendamise

vajadust veel kord kaaluma (resolutsiooni p 3); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks

menetluskuluna välja 1827,84 eurot (resolutsiooni p 4).

3-17-1880

5(10)

Küsimus sellest, kas 16.05.2017 otsustuse puhul on tegemist haldusakti või toiminguga, ei ole

oluline, sest oluliste kaalutlusvigade esinemisel tuleks lugeda vastav haldusakt või toiming

õigusvastaseks ning kaebaja kohustamisnõue rahuldada.

Selles, et antud juhul oli kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus nii ehitusjärelevalve

algatamiseks kui ka teatavate meetmete rakendamiseks, sisulist vaidlust olla ei saa (EhS § 12

ja § 130 lg 2). Kaebus on põhjendatud. Otsustus nr 9-28/4315-5 on oma lakoonilisuse tõttu

sisuliselt põhjendamata. Kaebaja riikliku järelevalve läbiviimise taotlus seostub põhiliselt

küsimusega sellest, kas krundi täisehitusprotsendi nõuet on järgitud või mitte. Kaebaja on

esitanud haldusasja materjalide juurde mitmeid ehitusjärelevalve inseneri ning projekteerija

vahelisi 2016. a elektronkirju seonduvalt andmete lahknevusega ehitise kõrguses ning

ehitisealuses pinnas ja ruumide kubatuuris (I kd, tl 146‒148). Ehitusjärelevalve meetmete

rakendamise või rakendamata jätmise osas ei ole vaidlustatud otsustus piisavalt kaalutletud

ega põhjendatud. Kaebaja on selgitanud, et varasemates vaidlustes küsimusi põhjustanud kuur

oli vahepeal lammutatud, kuid nüüdseks on see teise kohta püstitatuna taas olemas. Kuuri

olemasolu tuleb pidada oluliseks asjaoluks, sest HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus

asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise ajahetke seisuga. Arvestades asjaolu, et

täisehitusprotsendi nõude mitteületamise küsimus on olnud piiripealne, võib kuuri olemasolu

seda piisavalt mõjutada. See on vaja välja selgitada kaebaja taotlustele kaalutletud vastuse

andmise kontekstis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Pärnu linn palub 27.06.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha

asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus ei ole õigesti hinnanud vaidlustatud otsustuse andmisega seotud asjaolusid ja

menetluse käigus esitatud dokumente. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et otsustus on

oma lakoonilisuse tõttu sisuliselt põhjendamata. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et

praeguse vaidluse puhul on küsimus ehitusjärelevalve meetmete rakendamise või rakendamata

jätmise õigetes kaalutlustes ning sellekohaste sisuliste põhjenduste olemasolus või

puudumises. Kaebaja on 27.04.2017 kirjas vastustajale taotlenud Roheline tn 6a kinnistul

toimuva ehitustegevuse seaduslikkuse kontrollimist. Vastustaja kontrollis 28.04.2017 kinnistul

toimuvat ehitustegevust ning leidis, et ehitustegevus ei vaja ehitusteatise või ehitusprojekti

esitamist. Vastustaja edastas 09.05.2017 kirjaga kaebajale teate ehitusjärelevalve teostamisest

koos ülevaatuse aktiga ja kaebaja on selle kätte saanud. 10.05.2017 vastuses palus kaebaja

vastustajal kontrollida Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsendi vastavust üldplaneeringule.

Vaidlustatud otsustuses selgitas vastustaja kaebajale veelkord, et kontrollis kinnistul toimuvat

ehitustegevust, samuti seda, et määruse nr 57 § 19 lg 6 alusel ei arvestata terrassi ehitusaluse

pinna sisse, mistõttu ei mõjuta see kinnistu täisehitusprotsenti ning see vastab Pärnu linna

üldplaneeringule. Otsustust on põhjendatud piisavas ulatuses.

Kaebaja 19.06.2017 vaie ei sisalda taotlust riikliku järelevalve teostamiseks. Taotluse riikliku

järelevalve raames täisehitusprotsendi kindlaksmääramiseks esitas kaebaja vaidemenetluse

käigus alles 12.07.2017. Taotlus riikliku järelevalve teostamiseks vaadati läbi vaidemenetluse

raames ning kõik kaalutlused ja põhjendused sisalduvad vaideotsuses. Halduskohus ei ole

teinud etteheiteid vaideotsuses toodud kaalutlustele ja põhjendustele, kohus on jätnud

vaideotsuse

üldse

käsitlemata.

Kohtuistungil

esitatud

2016.

a

kirjavahetust

ehitusjärelevalveinseneri ja projekteerija vahel on tõendina analüüsitud haldusasjas nr 3-16-

1648, millega tunnistati Roheline tn 6a kasutusluba õiguspäraseks. Halduskohtu otsusest ei

nähtu, mil moel omab nimetatud kirjavahetus tähtsust praeguses asjas.

3-17-1880

6(10)

Vaidemenetluse ajal ei olnud kõnealust kuuri veel püstitatud ning selle mõju kinnistu

täisehitusprotsendile ei saanud seetõttu välja selgitada. Kuivõrd halduskohus ei ole vaideotsust

üldse käsitlenud, ei ole kohus otsuse tegemisel lähtunud kõikidest olulistest tõenditest, vaid

pigem oletusest, et aasta pärast kohtumenetluse algust püstitatud kuur võib kinnistu

täisehitusprotsenti piisavalt mõjutada. Kuna kuuri näol on tegemist nn vaba ehitusega, mille

püstitamiseks ei ole vajalik ehitusteatise ega ehitusprojekti esitamine, ei saanud vastustaja

kohtumenetluse käigus anda selgitusi kuuri rajamise või muude sellega seotud asjaolude

kohta.

9. YY palub 30.06.2019 apellatsioonkaebuses kaasata end menetlusse kolmanda isikuna

ning tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata või

alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. YY

palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.

Roheline tn 6a elamule rõdu ehitamiseks esitati ehitusteatis 10.03.2019. Ehitusteatisega

soovitud rõdu ehitamine on läbinud kohtuliku kontrolli (haldusasi nr 3-15-2544), mille käigus

tehti kindlaks, et rõdu ehitamine elamu rekonstrueerimise projektiga kavandatud viisil ei riiva

kaebaja õigust ega ole ka muul alusel lubamatu. Enne elamule kasutusloa andmist 14.07.2016

rõdu välja ei ehitatud. Kuivõrd kasutusloa saamisega minetas ehitusluba oma õigusliku jõu,

tuli elamu rekonstrueerimise projektiga kavandatud rõdu väljaehitamiseks esitada ehitusteatis.

Halduskohus on otsustuse tühistamisega tühistanud ehitusteatise teavitatuks lugemise, kuid ei

ole märkinud mingit põhjendust, millest võiks välja lugeda, et rõdu ehitamist ei saa lubada.

Muud ehitustegevust (kuur, terrass) ehitusteatisega teatatud ei ole, sest vastav kohustus

puudub.

Vastustaja selgitas järelevalve teostamisel välja, et ebaseaduslikku ehitustegevust kolmanda

isiku kinnistul ei toimu. Kaebus on igasuguse aluseta. Ebaseaduslikku ehitamist ei tuvastatud

ning järelevalve tulemused ei andnud põhjust kaalutlemiseks võimalike järelevalve lahenduste

osas.

Halduskohus ei ole vaideotsuse osas mingit sisulist seisukohta võtnud.

Halduskohus on jätnud täitmata kõigi asjaolude ja tõendite igakülgse, täieliku, objektiivse ja

vastastikuses seoses hindamise kohustuse (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).

10. Tallinna Ringkonnakohus kaasas 09.07.2019 määruse resolutsiooni p-ga 1 YY kolmanda

isikuna

menetlusse.

Riigikohus

jättis

10.09.2019

määrusega

XX

määruskaebuse

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks menetlusse võtmata.

11. XX palub 07.08.2019 kirjalikus vastuses jätta Pärnu linna apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja püüab luua ebaõige mulje, justkui oleks Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent

tulnud küsimuse alla alles pärast 13.07.2017 esitatud taotlust, millega kaebaja täiendas oma

vaiet. Kaebaja esitas tegelikkuses täisehitusprotsendiga seotud vastuväited nii 27.04.2017

dokumendis kui 10.05.2017 vastuskirjas. Vastuväidete raames esitas kaebaja ka taotluse

riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks ja ehitusjärelevalve läbiviimiseks. Vastustaja

viitab, et 09.05.2017 kirja kohaselt kontrollis ta kinnistul toimuvat ehitustegevust. Kinnistu

täisehitusprotsenti aga vastustaja ei kontrollinud. Kohtupraktikas on loetud ehitusteatisega

seotud andmete kontrolli riikliku järelevalvemenetluse üheks osas (Tallinna Ringkonnakohtu

17.07.2017 määrus nr 3-17-1282). Kuna vaidlust ei saa olla selles, et ehitusteatise osas teostas

vastustaja täiendavat kontrolli, siis tuli ehitusteatise menetlust käsitada kui järelevalveorgani

menetlust järelevalvemenetluse algatamise või mittealgatamise kohta. Vastustaja tegi lõpliku

3-17-1880

7(10)

otsustuse 16.05.2017, kui andis teada, et on ehitusteatise lugenud teavitatuks. Sellega lõpetas

vastustaja järelevalvemenetluse ehitusteatise üle, leides, et ehitusprojekt ja ehitusteatis on

õiguspärased, mh kooskõlas projekteerimistingimuste ja kinnistu täisehitusprotsendiga.

Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja 16.05.2017 otsustus on oma lakoonilisuse tõttu

sisuliselt põhjendamata. Vastustaja ei ole esitanud kaalutlusi ega sisulisi põhjendusi, miks ta

on jätnud Roheline tn 6a kinnistu ehitisealuse pinna kontrollimata ja seeläbi

täisehitusprotsendi välja selgitamata. Seejuures on elamu enda andmed ehitisregistris

korduvalt parandatud ning vastustaja ei ole teostanud parandatud andmete puhul ühtegi

mõõdistust. Vastustaja ei ole suutnud neid kandeid põhjendada. Kaebaja esitas 20.05.2019

kohtuistungil ka vastustaja ja arhitekti e-kirjavahetuse, kust eelnev nähtub. Praeguses

vaidluses omab see tähendust eelkõige täisehitusprotsendi vastavuse osas.

Halduskohtu otsus on kooskõlas HKMS § 158 lg-ga 2. 16.06.2017 otsustuse tegemise ajal

asus Roheline tn 6a kinnistul abihoone, mis tuli 2015. a ehitusprojekti kohaselt lammutada.

Kuna kuur oli kinnistul olemas juba 2017. a-l, siis ei oma 16.05.2017 otsustuse õiguspärasuse

hindamisel tähtsust asjaolu, et kuuri asukohta ja mõõtmeid on vahepeal muudetud. Kuuri

olemasolu võib täisehitusprotsenti mõjutada ja see on vajalik välja selgitada kaebaja taotluse

uuel läbivaatamisel. Vastustajale on ka kohtumenetluse raames antud võimalus välja selgitada

täisehitusprotsent läbi järelevalvemenetluse läbiviimise, kuid vastustaja ei soovinud seda

võimalust kasutada. Halduskohus on õigesti teinud asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise

seisuga. Terrassiga seoses on samuti küsimus täisehitusprotsendis. Seega on ebaõiged

apellatsioonkaebuse väited, et vaideotsuses sisalduvad kõik kaalutlused ja põhjendused. Isegi

kui asuda seisukohale, et vaideotsuses sisalduvad kõik kaalutlused (millega kaebaja ei

nõustu), siis ei ole vastustaja tõendanud, et vaidlusaluse otsustuse tegemisel lähtus ta samadest

kaalutlustest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p 36). Vastustaja on teadlikult soovinud

vältida täisehitusprotsendi kindlakstegemist.

12. XX palub 10.10.2019 kirjalikus vastuses jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb määrata ekspertiis, mille raames teostataks

Roheline tn 6a kinnistu geodeetiline mõõtmine, et selgitada välja Roheline tn 6a ehitiste

ehitisealune pind ning seeläbi krundi täisehitusprotsent.

Kaebaja ei nõustu kolmanda isiku ja vastustaja käsitusega, et terrassi näol on tegemist nn vaba

ehitustegevusega ning terrass ei mõjuta kinnistu täisehitusprotsenti. Riigikohus on selgitanud,

et ehitusaluse pinna piirangu eesmärgiks on krundi liigse täisehitatuse vältimine eelkõige

visuaalsest aspektist (Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 22). Terrass on oma

olemuselt ehitis, mis mõjutab krundi täisehitust nii visuaalselt kui ka mõjutab otseselt

naaberkinnistuomanike õigusi, mistõttu tuleb terrass arvestada kinnistu täisehitusprotsendi

sisse. Kahtlusteta tuleb täisehitusprotsendi sisse arvestada ka kuni 20 m2 suurused abihooned.

Tõele ei vasta väide, nagu oleks vastustaja Roheline tn 6a kinnistul korrektselt läbi viinud

järelevalvemenetluse. Vastustaja ei ole rakendanud õigeid järelevalvemeetmeid ning on

rakendamata jätmist ebapiisavalt põhjendanud.

13. Pärnu linn nõustub 08.08.2019 kirjalikus vastuses kolmanda isiku apellatsioonkaebuse

seisukohtadega.

14. YY nõustub 27.09.2019 kirjalikus vastuses Pärnu linna apellatsioonkaebuse

seisukohtadega.

Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga, et terrassi pind tuleb krundi täisehitusprotsendi

arvestamisel hoone pinna sisse arvestada. Selline seisukoht ei ole kooskõlas Pärnu linna

3-17-1880

8(10)

üldplaneeringuga ja on vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja väited 1,15 m kõrguse terrassi

kohta on tõendamata. Kaebuse lisana 22 esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõttel ei ole

näidatud ühelgi krundil kõrgusmärki, millele oleks võimalik tugineda.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sademevesi valgub (imbub) kaebaja

kinnistule. Vastupidi, kaebaja esitatud Roheline tn 6a asendiplaanilt nähtuvad kõrgusmärgid

näitavad selgelt, et kolmandale isikule kuuluv krunt on madalam kui kaebaja krunt.

Kolmas isik on täitnud rekonstrueerimise projektiga kavandatu ja lammutanud ehitamise ajal

krundil olnud kõrvalhoone veebruaris 2018. Uus, alla 20 m2 suurune abihoone on püstitatud

2018. a suvel. Elamu ja kõrvalhoone pinnad kokku ei ületa üldplaneeringuga lubatud krundi

täisehitusprotsenti.

15. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2019 määrusega XX taotluse ekspertiisi

määramiseks rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus

on kohaldanud vääralt materiaalõigust ning oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise

kohustust, mistõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue

otsuse, millega jätab XX kaebuse täielikult rahuldamata.

17. Pärnu linn luges 16.05.2017 kirjaga YY poolt Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu

laiendamiseks esitatud ehitusteatise ehitisregistris teavitatuks. Pärnu linna 16.05.2017 kirjaga

ehitamise teavitatuks lugemine hõlmas kirjast nähtuvalt üksnes rõdu (mitte terrassi)

väljaehitamist. Ringkonnakohtu hinnangul luges Pärnu linn 16.05.2017 kirjaga õiguspäraselt

ehitusteatise teavitatuks, sest rõdu väljaehitamine oli õiguspärane ega saanud rikkuda kaebaja

subjektiivseid õigusi. Rõdu väljaehitamine oli ette nähtud juba elamu ehitusprojektis, mis sai

ehitusloa, kuid jäi siis rõdu osas realiseerimata. Vaidlus puudub selles, et Pärnu linna

üldplaneeringu ja elamu projekteerimistingimuste kohaselt on Roheline tn 6a krundi lubatud

täisehitusprotsent 25%, mis moodustab 272,25 m2 (25% kinnistu pindalast 1089 m2).

Ehitusteatisest ja sellele lisatud ehitusprojektist (I kd tl 12‒15) nähtuvalt on elamu ehitisealune

pind koos rõduga 226,5 m2, mis ei ületa Pärnu linna üldplaneeringuga ja elamu

projekteerimistingimustega lubatud krundi täisehitusprotsenti. Elamule väljastatud ehitusloa

üle toimunud vaidluses (haldusasi nr 3-15-2544) asus ringkonnakohus 15.02.2017 otsuse

(jõustunud) p-s 20 seisukohale, et puudub kaebaja privaatsuse märkimisväärne riive. Roheline

tn 6a rõdu on projekti kohaselt ette nähtud kinnistu hoovipoolsele küljele ning toimikus oleva

foto järgi hinnates saab sellelt näha olla vaid osa kaebaja tagaaiast, kusjuures teatud määral

varjavad vaadet kaebaja kinnistul kasvavad puud ja põõsad. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et

naaberkinnistu omanik jätaks oma elamule rõdu rajamata, kuna sellelt avaneb vaade osale

kaebaja kinnistust. Ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses vaidluses.

18. Kaebaja ei ole vastu vaielnud kolmanda isiku kinnitusele, et 2017. a kevadel ja suvel, kui

kaebaja nõudis Pärnu linnalt Roheline tn 6a krundil toimuva ehitustegevuse üle riikliku

järelevalve läbiviimist, ei olnud veel kinnistult lammutatud n-ö vana kuur, mis oli ehitisealuse

pinnaga 27 m2. Samas puudus Pärnu linnal mõistlik põhjus arvestada viidatud kuuri

ehitisealust pinda sellel ajal krundi täisehitusprotsendi hulka, sest ehitusprojekti kohaselt tuli

see kuur lammutada (vaidlust ei ole ka selles, et vana kuur lammutatigi 2018. a veebruaris

ning uus alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga kuur ehitati 2018. a suvel). Elamule väljastatud

kasutusloa üle toimunud vaidluses (haldusasi nr 3-16-1648) asus ringkonnakohus 29.10.2018

otsuse (jõustunud) p-s 13 seisukohale, et ehitisele antud ehitusloa asendiplaanist nähtus, et

3-17-1880

9(10)

vaidlusalune n-ö vana kuur pidi likvideeritama ning likvideerimisele kuuluvat kuuri ei saa

krundi täisehituse protsendi hulka arvata, sest selle likvideerimine oli juba ehitusloa andmisel

ette nähtud. Järelikult ei saanud vana kuuri olemasolu krundil mõjutada krundi lubatud

täisehitusprotsenti.

19. Roheline tn 6a kinnistule terrassi ehitamise osas tuli kohaldada terrassi rajamise (st

analoogia alusel toimingu tegemise või akti andmise) aja seadust (vt ka nt Riigikohtu

04.06.2014 otsust nr 3-3-1-59-13 või ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 otsust nr 3-17-

2023). Terrassi rajamisega alustati 2017. a kevadel. Seega on asjakohasteks normideks EhS ja

selle alusel antud aktid. Terrass on rajatis (EhS § 3 lg 2) ning EhS lisa 1 kohaselt vajab

maapinnast üle 1 m kõrge terrass rajamiseks ehitusteatise esitamist, millest järeldub, et

madalama terrassi rajamine on n-ö vaba ehitustegevus ega vaja ehitusprojekti, ehitusluba ega

ehitusteatise esitamist. Pärnu linna 28.04.2017 ülevaatuse akti (I kd tl 33‒36p), mis koostati

pärast XX 27.04.2017 kaebuse saamist, kohaselt ei ületa terrassi kõrgus maapinnast 60 cm.

Seega oli terrassi rajamine ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusteatiseta õiguspärane.

20. Pärnu linna üldplaneeringust tuleneva krundi täisehitusprotsendi (üldplaneeringu p 2.1.1 –

väikeelamu ehitusalune pind 900‒1200 m2 krundi puhul 25%) sisustamise osas seonduvalt

küsimusega, kas terrass tuleks arvestada krundi täisehitusprotsendi sisse või mitte, ei saa aga

lähtuda üksnes kehtiva EhS regulatsioonist, sest elamu projekteerimistingimused väljastati

10.02.2015, s.o enne kehtiva EhS jõustumist. Riigikohus on 04.06.2014 otsuses nr 3-3-1-59-

13, kus oli vaidluse all samuti Pärnu linna üldplaneeringu alusel kehtestatud krundi

täisehitusprotsent seoses terrassiga ning kohaldatavad asjakohased normid olid samad, mis

praeguses vaidluses, eristanud planeerimisel ja ehitamisel kasutatud termineid „ehitisealune

pind“ (ehitusseadus) ja „ehitusalune pindala“ (planeerimisseadus). Riigikohus leidis otsuse p-s

24, et: „Ruumilise planeerimise menetluses erinevad ehitusaluse pindala määramise

eesmärgid oluliselt ehitise tehniliste näitajate piiritlemisest ehitusloa taotlemisel. Seetõttu

nende normide sisu võib põhjendatult olla oluliselt erinev. Kolleegium ei pea veenvaks

kohtute järeldust, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus

nr 69 kuulub planeerimismenetluses ehitusaluse pindala kindlakstegemisel kohaldamisele.

Seega puudub ka õiguslik alus järelduseks, et planeerimismenetluses tuleb krundi

ehitusõiguse piiritlemisel hoone pindala hulka arvata rajatiseks olev terrass isegi juhul, kui ta

ei ole selle hoonega ehituslikult seotud. Planeerimisseaduses kasutatav mõiste "ehitusalane

pindala" ei ole planeerimisseaduses määratletud. Kolleegium möönab, et selline olukord, kus

mõiste sisustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse, võib tingida

halduspraktika põhjendamatu lahknevuse, aga ka puudutatud isikute õiguste põhjendamatu

riive. Nimetatud seaduselünga peab täitma seadusandja.“ Pärnu linn on sisustanud

üldplaneeringus kasutatud mõistet „ehitusalune pind“ hoone aluse pinnana, kusjuures terrass

ei ole hoone osa, vaid rajatis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline mõiste sisustamine

meelevaldne ning Pärnu linna mõisteloogikat toetab ka kehtiv õigus, kus seadusandja on

mõisted ühtlustanud. Kehtiva PlanS § 126 lg 4 p 3 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega

hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Vastavalt EhS §

26 lg 4 p-le 4 määratakse projekteerimistingimustega kindlaks hoone või olulise rajatise

lubatud suurim ehitisealune pind. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et väikeelamu terrass

ei ole oluline rajatis PlanS ega EhS tähenduses. EhS § 3 lg 5 alusel antud määruse nr 57 § 19

lg 6 p 3 kohaselt ei võeta hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-

aluse osa aluse pinna leidmisel arvesse hoone küljes olevat terrassi. Niisiis ei mõjutanud

terrassi rajamine krundi täisehitusprotsenti, mistõttu puudus Pärnu linnal põhjus täiendava

ehitusjärelevalve korraldamiseks.

3-17-1880

10(10)

21. Eelnevast tulenevalt luges Pärnu linn ehitusteatise 16.05.2017 õiguspäraselt teavitatuks

ning pärast 28.04.2017 läbi viidud kontrolli puudus vajadus täiendava ehitusjärelevalve

korraldamiseks ja Pärnu linna 14.08.2017 korralduse nr 440 tühistamiseks puudub alus. Ka

tänasel päeval, kui kolmas isik on lammutanud vana kuuri ja püstitanud uue alla 20 m2

ehitisealuse pinnaga kuuri, ei ole krundi lubatud täisehitusprotsenti ületatud. Nn vaba

ehitustegevuse raames ehitatud rajatise vaidlustamisel ei saa subjektiivsete õiguste riive

kontekstis tugineda krundi täisehitusprotsendi argumendile, vaid ära peab olema näidatud

isiku ebaproportsionaalne õiguste riive. Isegi kui krundi täisehitusprotsent ületaks lubatu

mõnevõrra (millega ringkonnakohus ei nõustu), ei tooks see praegusel juhul vältimatult kaasa

riikliku järelevalve teostamise vajadust (mis on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus), sest

kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud rikkumise seost oma subjektiivsete õiguste riivega (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2018 otsuse haldusasjas nr 3-16-1648 p 13). Tiheasustusalal

ei saa kinnistuomanik eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks

tema privaatsuse mõningast vähenemist. Kaebaja väited terrassi mõjust Roheline tn 6 kinnistu

sademevee- ja pinnaveerežiimile on paljasõnalised ja ebausutavad – terrass laseb vett läbi ning

kaebaja ei vaidle vastu, et Roheline tn 6a kinnistu asub madalamal kui Roheline tn 6 kinnistu,

mistõttu imbub sademevesi pinnasesse ega saa jõuda Roheline tn 6 kinnistuni.

22. Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab XX kaebuse tervikuna rahuldamata

(HKMS § 200 p 3).

HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui

muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. Et

ringkonnakohtu otsuse tulemusel jääb XX kaebus rahuldamata, jäävad tema esimese ja teise

kohtuastme menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

Pärnu linn on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 15 eurot, mis tuleb kaebajalt vastustaja

kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1).

Kolmas isik YY taotleb apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist kokku 950 euro

ulatuses (riigilõiv 15 eurot + esindaja kulud 855 eurot + istungiga seotud kulud 80 eurot, II kd

tl 63‒74 ja 82‒85). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude kandmine on

nõuetekohaselt tõendatud ning menetluskulud on põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Asjaolu,

et kolmanda isiku lepinguline esindaja on ka varasemalt vaidluse asjaoludega kursis, ei tingi

esindajakulude vähendamist ‒ ka kaebaja esindaja kulud ei ole kohtumenetluses olnud

oluliselt väiksemad.

(allkirjastatud digitaalselt)