Legislator Case Law & Legislation
2-19-2230/16 AI generated

2-19-2230/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-2230/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada A Bi (hageja) ja H J (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Lubada J S (S) 17.10.2018 notariaalse testamendi alusel kostjale pärandatud pärandvara hulka kuuluva korteri, aadressil xxxx (reg osa nr xxxx) (edaspidi korter), müüki ainult hageja ja kostja poolt ühiselt, arvestades käesolevas kompromissis tooduga.

Legislator headnote

AI generated

2-19-2230/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2020, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-19-2230 Tsiviilasi A Bi hagi H J vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A B (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Eimar Kogger, e-post: eimarkogger@gmail.com) Kostja H J (isikukood xxxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (e-post: janek@lawpartner.ee) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A Bi (hageja) ja H J (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Lubada J S (S) 17.10.2018 notariaalse testamendi alusel kostjale pärandatud pärandvara hulka kuuluva korteri, aadressil xxxx (reg osa nr xxxx) (edaspidi korter), müüki ainult hageja ja kostja poolt ühiselt, arvestades käesolevas kompromissis tooduga.

1.2. Korteri müügist saadav tulem jaotatakse proportsioonis 40% müügi tulemist hagejale, A Bile, ja 60% müügi tulemist kostjale, H Jle.

1.3. Kostjal on õigus J S 17.10.2018 notariaalse testamendi alusel pärandatud pärandvara muus osas, st välja arvatud korter, vabalt käsutada.

1.4. Korteri müüki alustatakse ühisel kokkuleppel kinnisvaraportaalide kaudu (nt city24.ee, kv.ee) alghinnaga 42 000 eurot. Müügi periood alghinnaga on 1 aasta. Kui ühe aasta jooksul korteri avaliku müügi algusest korterit ei ole alghinnaga müüdud, siis alandatakse hinda vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, alandatakse müügi hinda 10% järgmiseks müügiperioodiks 1 aasta. Eeltoodult, eelnevast hinnast 10% hinda alandades müügiperioodiks üks aasta, alandatakse hinda seni, kuni leidub korteri ostja. Korteri müügi organiseerimiseks kasutatakse Pindi Kinnisvara OÜ poolt pakutavat maakleriteenust, mille eest makstav tasu arvatakse maha korteri müügihinnast enne tulemi hageja ja kostja vahel jagamist. Müügihinna

2-19-2230 kujundamisel arvestavad pooled võimalusel maakleri soovitustega ning võivad müügihinda kokkuleppel muuta igal ajal ka enne 1-aastase perioodi möödumist. Vastav kokkulepe sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt ekirja teel).

1.5. Juhul, kui korterit ei ole õnnestunud müüa ühe aasta jooksul käesoleva kompromissi jõustumisest, müüakse korter hageja nõudmisel avalikul enampakkumisel täitemenetluses kohtutäituri vahendusel, arvestades kompromissi punktis 4 toodud müügihinna alandamise metoodikat.

1.6. Korteri kommunaalkulud müügiperioodil kannavad pooled võrdsetes osades. Jooksvad kommunaalkulud müügiperioodil kannab kostja. Korteri müügitulemi väljamaksmisel arvestab kostja müügitulemist maha poole kantud kommunaalkuludest. Hageja nõudmisel esitab kostja täpsed dokumendiga tõendatud andmed kommunaalkulude suuruse kohta.

1.7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2230 kohaldatud hagi tagamise abinõud.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-2230 menetlus.

4. Tagastada A Bile riigilõiv 150 eurot arvelduskontole nr xxxx.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtumääruse asjaolud

A B esitas Harju Maakohtule 11.02.2019 hagiavalduse H J vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks. Kostja esitas 15.03.2019 vastuse hagile. Pooled esitasid 23.12.2019 kompromisslepingu, mida täpsustasid 21.01.2020. Pooled palusid kompromissi kinnitada, jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, lõpetada asja menetlus ning tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust hageja kontole.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 150 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot.

Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Praegusel juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse seoses kompromissi kinnitamisega. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale tasutud riigilõivust (300 eurot) poole, s.o 150 eurot.

TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik