1-10-2313/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1-10-2313

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2010.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2313 (09260103697) Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kriminaalasi P.M süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav P.M

isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 05.08.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4, § 201

lg 1, § 199 lg 2 p 4 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust katseajaga 2 aastat 6 kuud; väärteokorras korduvalt karistatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.09.2009.a Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Kohus otsustas:

1. Mõista süüdi P.M KarS § 121 järgi ja karistada

teda rahalise karistusega 60 päevamäära s.o 3000 krooni.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb P.M rahaline karistus tasuda osade kaupa 6 kuu jooksul, tasudes alates

märtsist 2010.a igas kuus 20.kuupäevaks vähemalt 500 krooni.

P.M tuleb rahal

ine karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 viitenr

4100065035 SEB Pangas või kontole 221023778606 viitenr 4100065035 Swedbangas.

2. Mõista välja P.M-ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni, kaitsetasu 420 krooni vandeadvokaat Karl Saavo

poolt osutatud õigusabi eest ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 25,80 krooni.

Menetluskulud tuleb P.M tasuda

Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 viitenr

2800049874 SEB Pangas või kontole 221023778606 viitenr 2800049874 Swedbangas.

Menetluskulud tuleb P.M tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude

tähtaegselt mittetasumisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele.

3. Elukohast lahkumise keeld P.M suhtes tuleb tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule

taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud

tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Kohus tuvastas:

P.M süüdistatakse selles, et tema

19.08.2009.a kella 22.00 paiku

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx4 asuva maja korteris nr xxxtungis kallale xxxxxxxxxxxxxxxx,

lükates ta vastu suure toa uksepiita, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - kaks verevalumit parema käe õlavarrele

Seega P.M, põhjustades lükkamisega teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada P.M KarS

§ 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 60 päevamäära

ulatuses, s.o 3000 krooni riigituludesse; KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse

tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustades P.M tasuma mõistetud karistuse katteks

igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 500 krooni kuus alates 2010.a märtsist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.

Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud

süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on

karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.M puhul ei tuvastanud kohus

vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades P.M süüd ja teo

toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise

karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud

teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 66

lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub P.M-ilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses P.M-ile riigi õigusabi vandeadvokaat Karl Saavo. Määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 420 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjatele on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 25,80 krooni on KrMS

§ 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1.

Haide Rimmel kohtunik