2-18-18007/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Liis Arrak ja Ande

Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18007

Tsiviilasi

OÜ Masinate Remont ja Hooldus hagi Forestinvest OÜ

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 22. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Masinate Remont ja Hooldus apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

539,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OÜ Masinate Remont ja Hooldus

(registrikood 12133232), lepinguline esindaja Aivira

Jatsuk

Kostja

(vastustaja)

Forestinvest

OÜ

(registrikood

12947006), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kristjan Aava

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

OÜ Masinate

Remont

ja

Hooldus

Harju

Maakohtu

22. novembri 2019. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta OÜ Masinate

Remont ja Hooldus kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse

Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Masinate Remont ja Hooldus (hageja) esitas 28. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi

Forestinvest OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla

480 eurot, viivise 20,62 eurot ning viivise põhinõudelt alates 29. novembrist 2018 kuni

põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 4. aprillil 2018. a seadme Ponsse remonditööd. Töö

seisnes seadme Ponsse kahe soonvõlli vahetuses uute vastu ja sellega kaasnevates

keevitustöödes. Hageja väljastas kostjale 9. mail 2018 arve summas 2 040 eurot. Maksetähtaeg

oli 16. mai 2018. Kostja tasus 15. mail 2018 hagejale 1560 eurot. Arve on 480 euro osas

tasumata.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled leppisid poolvõllide

(soonvõllide) maksumuseks kokku 300 eurot ning tarneajaks 2 nädalat. Kokkulepe sõlmiti

suuliselt. Hageja tegi tööd valmis viie nädalaga ning arvel esitatud tööde maksumus oli

kokkulepitust kõrgem. Kostja tasus hagejale 1560 eurot, s.o summa, mille ulatuses kostja arvel

märgitud töid tunnistas. Hagi esemeks olev nõue on tõendamata. Hageja esitas koopia arvest,

mis on edastatud e-posti teel, on allkirjastamata ning millel märgitud nõuded ei vasta poolte

kokkuleppele. Üksnes arve esitamine ei tõenda arvel märgitud tingimustel tehingu toimumist,

olukorras, kus kostja esitas arvele koheselt vastuväite. Kostja palub menetluskulud jätta hageja

kanda.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 22. novembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas

450 eurot.

4. Maakohus lahendas vaidluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtsustatud korras. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 4. aprillil 2018 suulise töövõtulepingu

(VÕS § 635 lg 1). Kostja tellis hagejalt kahe soonvõlli valmistamise. VÕS § 637 lg 3 kohaselt

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on hagejale arve alusel

tasunud 1560 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et poolte kokkulepe soonvõllide maksumuse osas

oli 1100 eurot. Ainuüksi arvel märgitud summa ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Kostja teatas

koheselt peale arve saamist, et ei aktsepteeri esitatud arvet, sest arvel esitatud summad ei vasta

kokkuleppele. Maakohus järeldas sellest, et pooltel oli hinnas eelnev kokkulepe olemas. Hageja

esitatud Konekesko 23. jaanuari 2019. a pakkumine ei tõenda poolte hinnakokkulepet. Samuti

ei selgu viidatud tõendist, millise traktori varuosaga on tegemist ja et see on võrreldav kostja

soovitud varuosaga. Seega on hageja nõue tõendamata. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja

põhinõue, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõigusenorme

ning hindas tõendeid ebaõigesti.

Maakohus jättis alusetult hageja taotluse tema juhatuse liikme ärakuulamiseks rahuldamata.

Kohtul on sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest õigus omal algatusel

vande all üle kuulata pooled (TsMS § 2681). Maakohtul oli kohustus tema seaduslik esindaja

vande all üle kuulata, kuna poolte suulise hinnakokkuleppe tõendamine ei olnud muud moodi

võimalik kui hageja seadusliku esindaja vande alla antud selgitustega.

3 (5)

Maakohus jättis olulises osas täitmata põhjendamiskohustuse. Maakohus ei võtnud seisukohta

kõigi hageja väidete osas ning tegi mitmeid järeldusi neid põhjendamata.

TsMS § 436 lg 7 alusel mõistab kohus õigust poolte poolt esitatud asjaolusid arvesse võttes ega

ole seotud poolte õiguslike väidetega. Juhul kui poolte hinnakokkulepe ei olnud kohtule esitatud

tõendite alusel tuvastav, pidi maakohus omal algatusel kaaluma nõude rahuldamist VÕS § 637

lg 1 järgi. Hageja esitas tõendid samaväärsete tööde maksumuse kohta, kuid maakohus neid

tõendeid faktiliselt ei käsitlenud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹

alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Praeguses asjas on hageja

palunud mõista kostjalt välja põhinõude 480 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

20,62 eurot ning viivise põhinõudelt alates 29. novembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud

asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

8. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud

tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme, mis võiks mõjutada lahendit. Samuti ei ole

maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

10. Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, pidi hageja enda väiteid

kokkulepitud tasu suuruse kohta tõendama. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja seda teinud

ei ole. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit poolte kokkuleppe kohta.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohtul oli kohustus hageja seaduslik esindaja

vande all üle kuulata, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja maakohtu

istungile ei ilmunud, andis maakohus hagejale istungil tähtaja enda seisukohtade kirjalikult

esitamiseks. Maakohus märkis, et kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, arvestab maakohus

ka kirjalikku selgitust. Selline võimalus tuleneb TsMS § 405 lg 1 p-st 5. Hageja kirjalikku

seletust aga ei esitanud.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et TsMS § 2681 kohaselt on selle üle otsustamine, kas

kohus soovib poolt sõltumata taotlusest vande all üle kuulata, kohtu õigus, millesse kõrgema

astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Mh ei ole poolel õigus nõuda, et kohus kuulaks sõltumata

taotlusest poole ära (Riigikohtu 6. detsembri 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19.3).

12. Lisaks ei näe ringkonnakohus maakohtu põhjendamis- ega selgitamiskohustuse osas

rikkumist. Maakohus selgitas pooltele üldist tõendamiskoormist menetlusse võtmise määruses

ning 29. aprilli 2019. a korraldavas määruses. Hageja pidi aru saama, et olukorras, kus kostja

vaidleb tema väidetele seoses hinnakokkuleppega vastu, pidi hageja oma väiteid tõendama.

Maakohus on hinnanud ka hageja esitatud ainust tõendit Konekesko Eesti AS-i pakkumist.

13. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide VÕS § 637 lg 1 alusel. Olukorras, kus

hageja ei olnud tõendanud, kui suur oleks vastavalt asjaoludele tavaline tasu või, et mõistlik

4 (5)

tasu ületaks kostja poolt talle juba makstud 1560 eurot, ei olnud maakohtul alust ka VÕS § 637

lg-t 1 kohaldada.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista

ka asjaolu, et maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulu 450 eurot ning

kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda.

Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses

kindlaks

määranud

menetluskulude

rahalise

suuruse,

menetlusosaline

vaidlustab

apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2

sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Riigikohus on seda

seisukohta põhjendanud sellega, et vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas

menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11).

Kostja ei ole praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et talt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole

kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS §

178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist

lahendust ning sellega seoses menetluskulude jaotust, kuid maakohtu otsuses on menetluskulud

kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist

tõlgendust ei seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks

olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega.

Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse

menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik

vaidlustada menetluskulude jaotust, mida on TsMS § 178 lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses

seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast

kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus

maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse

sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud

menetlusse võtmisest

keeldumise

aluse

olemasolule, samas kui

ta võiks jätta

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa

vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile.

Teiseks ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu

kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on

olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus

kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas

TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus oleks olemas.

Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus

kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist

lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel ka

asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt

on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud

menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi

asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

5 (5)

15. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole kaebuse menetlusse võtmise

staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostja apellatsioonkaebuse

menetlemise kulusid. Hageja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus

selgitab, et hagejal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1

p 2 alusel.

16. Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust kostjale kätte.

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt

tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

17. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Liis Arrak

Ande Tänav