2-19-121215/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedkostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
Legislator headnote
AI generated2-19-121215/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
Full text
1 (5)
2-19-121215
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg
ja koht
24.01.2020. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-121215
Tsiviilasi
Aktiva Finants OÜ hagi U. M. vastu võla
ja viivise nõudes
Hagihind
1268,52 eurot
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood
10746479, asukoht a. Weizenbergi 20, 10150,
Tallinn);
Hageja
lepinguline
esindaja:
Eveli
Altunbas (OÜ Julianus Inkasso; e-post
jurist@julianus.ee);
Kostja: U. M. (isikukood xxxxxxxxxxx,
elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel
tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud
hagile
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista U. M. Osaühingu Aktiva Finants kasuks 1133,54
eurot, millest 942,41 eurot on põhivõlg ja 191,33 eurot
2 (5)
24.01.2020.
a
seisuga
sissenõutavaks
muutunud
viivis
põhivõlalt.
3. Välja mõista U. M. Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates
25.01.2020. a viivis tasumata põhivõlalt (942,41 eurolt) VÕS §
113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude
jaotus
1. Jätta menetluskulud U. M. kanda.
2. Välja mõista U. M. Osaühingu Aktiva Finants kasuks
menetluskulud summas 560 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 360
eurot lepingulise esindaja kulud.
3. Välja mõista U. M. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis
punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2.
lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest
kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,
kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise
puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte
teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt
menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 1500 eurot.
Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine
3 (5)
Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale
kätte 10.12.2019. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei
vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel
tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud
ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava
osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.
Hagi asjaolud
Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elektrilevi OÜ-ga 02.01.2014. a
võrgulepingu
nr
8657400639,
mille
alusel
osutati
kostjale
võrguteenust. Kostja ja Eesti Energia AS sõlmisid 21.10.2015. a
elektrilepingu nr 735896081399, mille alusel müüdi kostjale
elektrienergiat. Kostja kohustus eelnimetatud lepingute alusel
võrguteenuste ja elektrienergia eest tasuma vastavalt arvetele.
29.02.2016. a sõlmis kostja Eesti Energia AS-iga võlatunnistuse, mille
alusel kohustus kostja vastavalt maksegraafikule likvideerima Eesti
Energia AS-i ees tekkinud võlgnevuse summas 261,36 eurot. Kuivõrd
kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevat kohustust ega tasunud ka
lepingujärgselt esitatud arveid, lõpetati kostjale võrguteenuse
osutamine ja elektrienergia müük. Kostjaga sõlmitud lepingud on
lõppenud 07.07.2017.a. Elektrilevi OÜ teostas perioodil 22.02.2017-
27.02.2017. a kostja tarbimiskohas järelkontrolli ja tuvastas
omavolilise elektritarbimise, mille kohta esitati kostjale 28.02.2017. a
arve. Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ on oma nõuded kostja vastu
loovutanud hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga
summas 942,41 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud viivist 178,90 eurot ja edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1133,54 eurot, millest
942,21 eurot on põhivõlg ja 191,33 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga
sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus
kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras alates kohtuotsusele järgnevast päevast kuni põhinõude
täitmiseni.
TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal
algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4 (5)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja
menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste
kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks
hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud
kokku summas 560 eurot, sh 200 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 360
eurot lepingulise esindaja kulud.
Kohus leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendatud.
Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200
eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes
hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 225 eurot
hageja põhjendatud menetluskuluks.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hagejat on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Eveli
Altunbas. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja
esindaja õigusabi kokku 3 töötundi tasumääraga 120 eurot ühe
töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse käiku ja asja
keerukust saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii
hageja esindaja ajakulu kui ka taotletava tasumäära. Seega saab lugeda
hageja lepingulise esindaja tasu summas 360 eurot hageja põhjendatud
menetluskuluks.
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud
summas 560 eurot, sh 200 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 360 eurot
lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab
kohus menetluskulud summas 560 eurot hageja kasuks välja kostjalt.
Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja
kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest
kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
5 (5)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik