2-19-2093/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. jaanuar 2020

Tsiviilasja number

2-19-2093

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi Martin Annuse vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

350 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Omega Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Omega Invest OÜ (registrikood

10866568), volitatud esindaja Anne-Liis Veski

Vastustaja

(kostja):

Martin

Annus

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta Omega Invest OÜ apellatsioonkaebus Viru

Maakohtu 11. novembri 2019 otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule

eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Omega Invest OÜ (hageja) esitas 8. veebruaril 2019 hagi Martin Annuse (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 200 eurot,

intressi 63 eurot 70 senti, viivise 66 eurot 8 senti, kahjuhüvitise 50 eurot ja jooksva viivise.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Viru Maakohus jättis 10. aprilli 2019 määrusega hagiavalduse käiguta, andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, sh hageja staatuse tõendamiseks allkirjastatud teatise nõude

loovutamisest või loovutamislepingu esitamiseks.

Hageja esitas 29. aprillil 2019 hagiavalduse tervikteksti, milles märkis, et hageja ei saa esitada

loovutamislepingut, kuivõrd tegemist on konfidentsiaalse dokumendiga, mis sisaldab asjasse

mittepuutuvaid andmeid.

Viru Maakohus võttis hagiavalduse 30. aprilli 2019 määrusega menetlusse.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus jättis hagi 11. novembri 2019 tagaseljaotsusega rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja

ülesandeks tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud

loovutusega (Riigikohtu 16. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 18). Hageja ei

ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu

hagejale loovutati või endise võlausaldaja kinnitust nõude loovutamise kohta, mis võimaldab

nõude loovutamist tõendada ja seda ilma muude loovutuslepingus kajastatud konfidentsiaalsete

andmeteta.

Maakohus leidis, et 27. augusti 2014 ETK Finants AS teatisest ei ole võimalik tuvastada,

millisel viisil on teatis kostjale edastatud, mistõttu ei saa ka kindel olla, et kostja on teatise kätte

saanud. Olukorras kus põhilepingust tuleneb lepingu allkirjastamise kohustus, ei ole õiged

hageja viited tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile. Arvestades eeltoodut ei

vasta ka esitatud teatis võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg-s 2 ja VÕS §-s 172 sätestatud nõuetele

ning seega nõude loovutamist ei tõenda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

Maakohus lahendas asja tagaseljaotsusega. Kooskõlas TsMS § 657 lg-ga 2 tuleb tagaseljaotsuse

tühistamise korral saata tsiviilasi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

6. Maakohus leidis, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb seetõttu jätta

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus,

vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku

põhjendamatuse tõttu (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne. Juura 2017. – TsMS § 407/3.17). Tagaseljaotsust saab teha üksnes õiguslikult

põhjendatud (veenva) hagi puhul ning kohus saab seejuures arvestada üksnes hagiavalduses

nimetatud asjaoludega.

Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud

hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja

poolt omaks võetuks. Tagaseljaotsuse tegemise üheks eelduseks on hagi õiguslik põhjendatus

(veenvus) (TsMS § 407 lg 1). See säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise

kohustuse. Kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla

(õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest,

et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS

§ 407 lg 1 viimane lause) (Riigikohtu 14. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p

14).

7. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 järgi,

kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

Maakohus leidis, et 27. augusti 2014 ETK Finants AS teatisest ei ole võimalik tuvastada,

millisel viisil on teatis kostjale edastatud, mistõttu ei saa ka kindel olla, et kostja on teatise

nõude loovutamise kohta kätte saanud.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja kui loovutusega nõude

omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendada, et ta on nõude

omandanud loovutusega. Sama seisukohta toetab ka TsMS § 363 lg 1 p 3, millest tulenevalt

tuleb hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tõendite

esitamise kohustus sõltub aga sellest, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb ning milliseks

kujuneb tõendamiskoormis poolte vahel.

Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

väiteid ei hinda.

9. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke