2-19-17588/22 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ L (hageja I) ja L L (hageja II) (edaspidi koos hagejad) esitasid 11. novembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi E L (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Iga hageja palus ühises hagis mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks 11. novembrist 2019 välja 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks veebruarist 2019 välja elatise miinimummääras.
Legislator headnote
AI generated2-19-17588/22 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: 2 (3) Poolte kokkuleppe kohaselt ei saa kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (3)
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17588 Tsiviilasi J L ja L L hagi E L vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I J L (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II L L (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja H L Kostja E L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON
1. Kinnitada J L ja L L ning E L vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1. E L tasub alates 2020. a veebruarist J L ülalpidamiseks elatist kuni J L täisealiseks saamiseni vähemalt 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
1.2. E L tasub alates 2020. a veebruarist L L ülalpidamiseks elatist kuni L L täisealiseks saamiseni vähemalt 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
1.3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks H L pangaarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „laste elatisrahad“. Esimene makse tasutakse hiljemalt 10. veebruariks 2020.
1.4. J L ja L L loobuvad tagasiulatuvast elatise nõudest.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-17588.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2 (3) Poolte kokkuleppe kohaselt ei saa kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).
Asjaolud ja menetluse käik
1. J L (hageja I) ja L L (hageja II) (edaspidi koos hagejad) esitasid 11. novembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi E L (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Iga hageja palus ühises hagis mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks 11. novembrist 2019 välja 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus iga hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks veebruarist 2019 välja elatise miinimummääras.
2. Maakohus võttis 20. novembri 2019 määrusega hagi menetlusse ja palus kostjal esitada oma seisukoht hagile. Kostja esitas 3. detsembril 2019 hagile vastuse, milles vaidles elatise tasumisele nõutud ulatuse vastus ja nõustus elatise tasumisega 340 eurot kalendrikuus, kuna kostja kannab osa hagejate kuludest.
3. Maakohus arutas 16. jaanuari 2020 istungil pooltega menetluslikku olukorda, sh tõendamiskoormist ja vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ning palus pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist.
4. Pooled esitasid 23. jaanuaril 2020 maakohtule kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
7. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
8. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
9. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
3 (3) taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik