2-19-2382/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2382

Tsiviilasi

XX ja Antenor OÜ avaldus Slot OÜ (likvideerimisel)

suhtes erikontrolli läbiviimiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. juuni 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Slot OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): XX ja

Antenor OÜ, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tanel Pürn

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Slot OÜ

(likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Helmeri Indela

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2019 määrus ja saata tsiviilasi samale maa-

kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX ja Antenor OÜ (avaldajad) esitasid 13. veebruaril 2019 Harju Maakohtule avalduse

Slot OÜ (likvideerimisel, varasema nimega Mercans Estonia OÜ, puudutatud isik, edaspidi ka:

ühing) erikontrolli määramiseks. Avaldajate taotlus oli sõnastatud järgmiselt:

Määrata ühingu majandusliku seisukorra halvenemise põhjuste väljaselgitamiseks ning

juhataja tehtud tehingute turutingimustele ja tavapärasele äripraktikale vastavuse

uurimiseks erikontroll.

Erikontrolli läbiviijaks palusid avaldajad määrata vandeadvokaadi Margo Lemetti.

1.1. Avaldajad põhjendasid taotlust järgmiselt:

-

avaldajad on 1. aprillil 2015 asutatud ühingu väikeosanikud; asutamisel kuulus 67%

suurune osalus Jäääär OÜ-le (edaspidi: suurosanik);

-

kuni 2015. aasta lõpuni oli ühing kasumlik, enamus müügitulust pärines Araabia

Ühendemiraatidest, kus tegutses Mercans General Trading (edaspidi: MGT);

2 (7)

-

ühingu 2016. aasta aruanne kajastab kahjumit summas 20 604 eurot, aga ühingu

kehvast majandusolukorrast osanikke ei teavitatud, kokku ei kutsutud üldkoosolekut.

Majandusaasta aruande kinnitati ja esitati ainult juhatuse liikme RR allkirjaga;

-

ühingu põhilised tooted olid Mesaar ATS (ats.mesaar.com) ja HR Blizz (hrblizz.net),

mis praegu kuuluvad kodulehtede kohaselt MGT-le ja Mercans OÜ-le (edaspidi:

Mercans), kellest viimase nimele on praeguseks üle tõstetud domeen www.mercans.ee;

ühingu varasemaid töötajaid, tegevuskohta ja tooteid reklaamitakse kui Mercansi omi;

-

suurosaniku 2017. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et ta võttis MGT-lt laenuks

203 000, millest laenas 160 585 eurot edasi ühingule; samal ajal oli MGT ühingu

klient, kes ostis tarkvaraarenduse teenust, mistõttu võis juhataja sellise tegevusega

suunata tegeliku tulu suurosanikku ja kajastada ühingu tegelikult käibetulu võlana;

-

avaldajad soovisid korduvalt saada teavet ühingu majandusliku seisukorra kohta ning

taotlesid erikontrolli läbiviimist. Ühingu osanike 29. mai 2018 üldkoosolekul muudeti

ärinimi „Slot OÜ-ks” ning otsustati mitte viia läbi erikontrolli ühingu juhtimise ja

varalise seisundi hindamiseks;

-

ühing avaldas 9. augustil 2018 likvideerimisteate, aga avaldajate andmetel pole

likvideerimise käigus nõudeid sisse nõutud ega alustatud pankrotimenetlust.

Likvideerimist ei otsustatud osanike üldkoosolekul ja selle alustamisest ega käigust

osanikke ei teavitatud. Tulenevalt eeltoodust on alust arvata, et RR tegutses ette-

kavatsetult, et viia ühingust vara välja, eeldatavalt oma poja ettevõttesse Mercans.

1.2. Avalduses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, millega avaldajad palusid peatada

puudutatud isiku likvideerimismenetluse lõpule viimine (äriregistrist kustutamine) esmalt

erikontrolli otsustamiseni ja seejärel selle läbiviimise lõpuni. Maakohus rahuldas taotluse

7. märtsi 2019 määrusega, mis jõustus edasi kaebamata.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

erikontrolli läbiviimine on põhjendamatu ja ebaavajalik ning puudub seaduses nõutud

mõjuv põhjus. Avalduses pole nimetatud konkreetseid tehinguid ja toiminguid, mille

suhtes erikontrolli teostamist taotletakse;

-

ühing ei keeldunud väikeosanikele teabe andmisest ega ole nende huve kahjustanud;

-

kui kohus otsustab avalduse rahuldada ja viia läbi erikontrolli, siis:

o mitte määrata erikontrolli läbiviijaks M. Lemettit, kes ei tarvitse olla erapooletu,

sest ta on avaldajate lepingulise esindaja varasem töökaaslane ja seejärel

koostööpartner;

o määrata erikontrolli läbiviijaks kohtu poolt määratav erapooletu isik (sõltumatu

audiitorühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor);

o kontrollida kõiki väikeosanikega seotud Innovaatik OÜ ja ühingu vahelisi

tehingud, sh ühingu ressursside kasutust (kontoriruumid, sidevahendid jne)

viidatud osaühingu hüvanguks;

o kontrollida MM-le ja KR-le tehtud ülekandeid ja nende õiguspärasust;

o kontrollida ühingu sularahakassas olnud vahendite kasutust;

o kontrollida 2017. aastal MM initsiatiivil arendatud tootega engijobs.com

seonduvat, mh millises ulatuses kasutati projekti elluviimiseks ühingu ressursse

ja vahendeid, kui suurt kahju tekitati ühingule, kõiki projektiga seotud kulusid

ja tulusid, projekti otstarbekust, aga ka seda, kes tegelikult projekti juhtis;

o jätta menetluskulude jaotus kindlaks määramata ning määrata see alles pärast

erikontrolli tulemuste selgumist.

3 (7)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas avalduse 26. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus), määras

puudutatud isiku suhtes erikontrolli ja selle läbiviijaks M. Lemetti ning kohustas teda välja

selgitama ühingu varade kasutamisega seotud asjaolud alates 1. jaanuarist 2016 kuni

28. juunini 2019 ja vastama mh küsimusele, kas kontrollitaval perioodil olid ühingu:

(1) tehingud tehtud vastavalt turutingimustele ja tavapärasele äripraktikale;

(2) juhatuse liikmetele tehtud ülekanded õiguspärased;

(3) sularahakassas olnud vahendite kasutus õiguspärane?

3.1. Maakohus tuvastas, et avaldajate osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist

(avaldajate osade nimiväärtus on kokku 300 eurot ja suurosaniku osa 2200 eurot) ning

29. mai 2018 üldkoosolekul ühingu osanikud erikontrolli korraldamist ei otsustanud.

3.2. Maakohus tugines äriseadustiku (ÄS) § 191 lg-le 2 ja leidis, et avaldajad on põhistanud

mõjuva põhjuse olemasolu erikontrolli läbiviimiseks. Avalduses toodud asjaolude alusel võib

mõistlikul isikul tekkida kahtlus, mille kohaselt RR viis ühingu vara või kasumliku

majandustegevuse välja oma poja ettevõttesse Mercans, tekitades puudutatud isikule kahju.

3.3. ÄS § 191 lg 3 alusel määras kohus erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaadi M. Lemetti,

kes on andnud nõusoleku ja on võimeline erikontrolli nõutaval tasemel läbi viima. Kuigi

M. Lemetti ja avaldajate lepinguline esindaja on olnud töökaaslased ja koostööpartnerid, ei

välista see M. Lemetti erapooletust. M. Lemetti ei ole avaldajatest ega nende esindajast sõltuv

ega ole esitatud info põhjal saanud avaldajate või ühingu kohta konfidentsiaalset teavet.

Kuivõrd erikontrolli läbiviimise kulud kannavad avaldajad, on põhjendatud, et erikontrolli

läbiviija on isik, kellel on avaldajate usaldus ja kelle vastuseid avaldajad usaldavad.

3.4. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

avaldajate kanda, aga määras, et puudutatud isiku õigusabikulu ei tule avaldajatel hüvitada.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse tervikuna.

Puudutatud isiku palub alternatiivselt:

(1) tühistada vaidlustatud määrus või

(2) kui ringkonnakohus leiab, et erikontrolli määramine on põhjendatud, siis tühistada

vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 ning saata asi tagasi maakohtule uue erikontrolli

teostaja määramiseks või

(3) kui ringkonnakohus teeb ise uue määruse siis mitte määrata erikontrolli läbiviijaks

M. Lemettit ning asendada erikontrolli läbiviija ÄS § 191 lg-te 1 ja 2¹ alusel määrates

erikontrolli läbiviijaks kohtu määratava erapooletu isiku.

Ühtlasi palub puudutatud isik määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv, kui kohus ei jäta riigilõivu teiste menetlusosaliste kanda.

Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldajate kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 191 lg 2, kuna puuduvad erikontrolli määramise

alused. Avalduses pole nimetatud konkreetseid tehinguid ja toiminguid, mille suhtes

erikontrolli taotletakse. Maakohus tuletas need ise meelevaldselt ja väljus avalduse

piiridest;

-

maakohus leidis ÄS § 191 lg 3 ebaõigesti rakendades, et M. Lemetti on erikontrolli

läbiviimiseks sobiv ja erapooletu isik. Erikontrolli läbiviija ei saa olla isik, kes oli

varasemalt tihedates tööalastes suhetes avaldajate esindajaga.

4 (7)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 6. septembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt,

sest ringkonnakohus ei pea põhjendatuks teha täpselt ühtegi otsustutest (1)–(3), mis on

refereeritud eespool p-s 4. Vaidlustatud määruse tühistamise tõttu ei ole vaja käsitleda sama

määruse täitmise peatamisega seonduvat tulenevalt maakohtu 10. juuli 2019 määrusest.

7. Esmalt sedastab ringkonnakohus, et erikontrolli määramise üldised eeldused on

eeldatavasti täidetud, mistõttu avaldust ei saa jätta rahuldamata.

7.1. ÄS § 191 lg 1 kohaselt on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10

osakapitalist, õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes

erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. ÄS

§ 191 lg 2 esimese lause järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10

osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui

erikontrolli osanike otsusega ei määrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

need tingimused on täidetud.

7.2. Erikontrolli taotlevad aktsionärid või osanikud ei pea tõendama väiteid, millega nad

põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud

taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks äriühingul oma huve ega õigusi kaitsta (vt Riigikohtu

7. mai 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10 teine lõik). Kuigi ÄS § 191 lg 2 teine lause

näeb ette, et kohus võib erikontrolli määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse

olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Erikontrolli

määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille

võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust

arvestades ebaproportsionaalselt väike (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-158-15, p 15; kokkuvõtvalt 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 17

esimene lõik). Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et mõjuv põhjus esineb.

7.3. Käesolevas asjas tuginesid avaldajad mh väidetele, et ühingust viidi välja klient, käive,

domeen ja tooted. Vaidlustatud määrus neid väiteid eraldi küll ei kajasta, aga ringkonnakohtu

hinnangul on need koostoimes piisavad sisustamaks mõjuvat põhjust ÄS § 191 lg 2 teise lause

tähenduses.

8. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui esitas erikontrolli läbiviimiseks küsimused,

mida avaldajad ega puudutatud isik ei formuleerinud ning mida menetlusosalistega ka ei

arutatud.

8.1. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätte

kohaselt on kohtul hagita asja läbivaatamisel aktiivne roll ja ta peab rakendama

uurimispõhimõtet. Sellest ei tulene siiski, et kohus saaks ka hagita asjas ise asuda sisustama

kohtusse pöördunud isiku tahet. Nimelt näeb TsMS § 3 lg 1 ette, et kohus menetleb tsiviilasja,

kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud

õiguse või huvi kaitseks. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistel alusel määras kohus

erikontrolliga hõlmatud ajavahemiku nii, et selles sisaldub menetlusaeg kuni maakohtu määruse

tegemiseni, kuigi avaldajad pole tuginenud menetluse kestel toimunud sündmustele.

5 (7)

8.2. Erikontrolli määramine eeldab võimalikult konkreetsete küsimuste esitamist. Puudutatud

isik viitab asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peaks erikontrolli määramisel

vähemalt üldjuhul märkima kohtumääruses (resolutsioonis) küsimused, mille kohta avaldaja

erikontrolli läbiviimist soovib. Kui avaldaja tõi erikontrolli läbiviimise avalduses välja

tehingud, milliste kohta ta eelkõige selgitust soovis saada, siis peavad need kajastuma

omakorda küsimustes, mille alusel erikontroll läbi viiakse (vt 22. märtsi 2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-9-11, p 10). Kuigi avaldajad märkisid avalduses terve rea tehinguid, millel

põhinevad nende etteheited ühingu juhtimisele, ei kajastu need avalduse ega ka vaidlustatud

määruse resolutsioonis. Avaldajad on konkreetsete küsimuste esitamisest üldse hoidunud ja

maakohus sõnastas küsimused ise, sh vähemalt osaliselt väljudes avalduse piiridest.

8.3. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda TsMS § 340¹ lg 1 alusel avaldajatele

võimalus avaldust erikontrolli küsimuste osas täiendada. Kui avaldajad esitavad üldiseid

küsimusi, mis ei ole seotud tehingu või isikuga, siis tuleb neil ka põhjendada, mis takistab

konkreetsema küsimuse formuleerimist. Ühingul peab olema võimalus vastata avaldajate

koostatud küsimustele ja kohus saab avalduse lahendamisel hinnata, millised küsimused on

põhjendatud. Avalduse, sh erikontrolliks esitatavate küsimust täpsustamist kohtumenetluse

käigus on peetud lubatavaks ka senises kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 7. mai 2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 9 kolmas lõik).

8.4. Tulenevalt erikontrolli olemusest kui väikeosanike kaitseks mõeldud instrumendist, ei

peaks vähemalt üldjuhul saama erikontrolliks küsimusi esitada ühing, kelle suhtes kontrolli

läbiviimist palutakse. Kuigi puudutatud isik on käesolevas asjas sõnastanud ka ettepanekuid

küsimuste osas, siis väljuvad need avalduses märgitud raamidest ega saa eeldatavasti olla

kontrolli ese. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ei saa ühingu juhatus ise kontrollida neid

asjaolusid, mille kohta palub ühing küsimusi esitada.

9. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kaebuse väiteid seoses erikontrolli läbiviija isiku ja

tema erapooletusega.

9.1. ÄS § 191 lg 3 esimese lause kohaselt võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid ja

vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Põhimõtteliselt on õige ühingu maakohtule esitatud

vastuses ja kaebuses väljendatud seisukoht, et erikontrolli läbiviija peab olema sõltumatu ja

erapooletu. Mh tuleneb erapooletuse nõue ÄS § 191 lg 2¹ esimesest lausest, mis võimaldab

erikontrolli läbiviija tema erapoolikuse korral asendada. Avaldajad palusid määrata erikontrolli

läbiviijaks vandeadvokaadi, kelle puhul sätestab advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg 1, et ta on

õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest

ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.

ÄS § 191 lg 6 teise lause järgi kohaldatakse erikontrolli tegeva vandeadvokaadi vastutusele

AdvS-s sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul saab seetõttu vandeadvokaadist erikontrolli

läbiviija puhul eeldada, et ta on sõltumatu ja erapooletu.

9.2. Riigikohus on leidnud, et korduvat erikontrolli taotlev osanik peab tooma lisaks

formaalsetele sidemetele esile ka mingi sisulise põhjenduse või kahtluse, et erikontrolli läbiviija

on erapoolik või on varjanud mingeid olulisi asjaolusid, mis tema erapooletuses kahtlusi võivad

tekitada (vt 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 19 kolmas lõik). Viidatud asjas

tugines väikeosanikust avaldaja mh väitele, et erikontrolli läbiviija (vandeaudiitor) oli

enamusosanikku esindava advokaadibüroo partneri vend. Kõrvutades seda seost ja seadusest

tulenevaid audiitori sõltumatust tagavaid kohustusi, leidsid kohtud, et avaldaja väide ei ole

piisav seadmaks kahtluse alla erikontrolli läbiviija erapooletust. Ringkonnakohus peab korduva

erikontrolli puhul märgitud kriteeriume põhimõtteliselt ülekantavateks ka esmase erikontrolli

määramise olukorrale. Seetõttu peaks ühing vandeadvokaadi sõltumatuse ja erapooletuse

eelduse kummutamiseks tooma esile ka muid põhjendusi peale avaldajate nimetatud kandidaadi

varasema kokkupuute avaldajate esindajatega.

6 (7)

9.3. Eeltoodu ei tähenda, et asja uuel läbivaatamisel ei peaks kaaluma teisi kandidaate

erikontrolli läbiviijaks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus mh erikontrolli läbiviijaks

määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on kohtu hinnangul võimeline oma

ülesandeid vajalikul tasemel täitma ning kes on esitanud TsMS § 603 lg 3 kohase nõusoleku.

Vastavalt TsMS § 604 lg 1 teisele lausele ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud.

10. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks käsitleda erikontrolli läbiviija tasuga seonduvat.

10.1. ÄS § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviija tasustamise

korra ja tasu suuruse. Erikontrolli läbiviija määramist ning tema tasustamist reguleeritakse ka

TsMS 59. ptk-s. TsMS § 605 lg 2 teise lause alusel võib kohus nõuda avaldajalt erikontrolli

läbiviija tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist kohtu kontole. Sama sätte kohaselt võib kohus

jätta avalduse rahuldamata või menetluse lõpetada, kui kohtu määratud ettemaksu summat

määratud tähtpäevaks ei tasuta.

10.2. Erikontrolli määramisel peab kohus nõudma erikontrolli läbiviijalt eelnevat

kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga, seega

siduvat hinnapakkumist (Riigikohtu 22. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-11, p 9). Nii

toimimise eesmärk on ühest küljest anda erikontrolli läbiviija kandidaadile teada, millise sisuga

kontrolli temalt oodatakse, ning teisest küljest anda kohtule ja menetlusosalistele teavet

kontrolli eeldatava maksumuse kohta. Seega tuleb vähemalt üldjuhul esmalt selgitada välja

küsimused, mille kohta erikontrolli läbiviijalt hinnangut oodatakse ja alles seejärel saab nõuda

temalt siduva hinnapakkumise esitamist.

10.3. Käesoleval juhul toimis maakohus vastupidi ja nõudis nii hinnapakkumist kui ka kulude

katteks ettemaksu enne avalduse menetlusse võtmist. Seetõttu on M. Lemetti hinnapakkumine

sõnastatud nii, et seda ei saa pidada siduvaks eelmises p-s 10.2 märgitud tähenduses. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb viidatud puudus kõrvaldada, st esmalt selgitada välja erikontrolliks

esitatavate küsimuste maksimaalne võimalik ulatus, seejärel nõuda kandidaadilt (või

kandidaatidelt) siduvad hinnapakkumised, otsustada vajaduse korral täiendava ettemakse

nõudmine ning alles pärast seda avaldus lahendada. Koos erikontrolli määramisega peab kohus

otsustama ÄS § 191 lg 3 järgi ka erikontrolli läbiviija tasu suuruse ja tasustamise korra.

10.4. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kohtud ei ole avaldajalt ettemaksu nõudnud ja

avaldajal ei olnud võimalust tekkivaid kulutusi ette näha ning kulutusi ei saa jätta juriidilise

isiku enda kanda, võtab kohus, lubades erikontrolli läbiviimise, mille tasu ületab deposiiti

kantud rahasumma, riigile kohustuse kanda erikontrolli läbiviimise vajalikud kulud ja

erikontrolli taotleja maksejõuetuse riisiko (Riigikohtu 22. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-9-11, p 12 esimene lõik). Sellise kohustuse võtmine ei ole vähemalt üldjuhul põhjendatud.

Erikontrolli määramise mittesiduva eelarve alusel tuleb niisiis kaaluda erikontrolli määrajale

kohustuse panemist kohut viivitamatult teavitada, kui erikontrolli kulud on ületamas teatavat

rahasummat, ja oodata enne kontrolli jätkamist kohtu juhiseid.

11. Lisaks eiras maakohus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvat TsMS § 442 lg 5 esimest lauset,

kui jättis vaidlustatud määruses tegemata otsustuse esialgse õiguskaitse abinõu jätkuvuse või

lõppemise kohta. Kuigi 7. märtsi 2019 määruses on tingimuslikult määratud ühingu

kustutamise keelu kehtivus kuni erikontrolli läbiviimiseni, siis oleks menetluslikult korrektne

kajastada see ka menetlust lõpetavas lahendis.

12. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks maakohtu menetluslike rikkumiste kõrvaldamist

määruskaebuse menetlemisel ja põhjendab seda järgmiselt.

12.1. Avalduse õigeks lahendamiseks on vajalik avalduse oluline täiendamine, eelkõige selgete

küsimuste formuleerimine. Seetõttu algab asja läbivaatamine sisuliselt algusest peale, mida ei

ole põhjendatud ega menetluslikult ökonoomne teha kaebemenetluses.

7 (7)

12.2. TsMS § 477² lg 1 alusel teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetanud isiku üle.

Kohus võib selleks mh anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet

ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast

ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kuigi

ÄS § 191 lg 5 kohaselt esitavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande

osanike koosolekule, siis ei välista see vähemalt teatavas osas kohtu järelevalvekohustust (vt

ühe konkreetse võimaluse kohta eespool p 10.4 viimane lause). Maakohtule jääb nende

järelevalvetoimingute tegemise kohustus ka juhul, kui erikontrolli läbiviija määrab kõrgema

astme kohus. Samas on pigem põhjendatud, et maakohus saab ise ka teha otsustuse, keda

määrata täitma ülesannet, mille üle tuleb hiljem järelevalvet teostada.

12.3. Riigikohtu senises praktikas on samuti peetud põhjendatuks asja uueks läbivaatamiseks

saatmist maakohtule just olukorras, kus TsMS §-dest 602-605 ja ÄS sätetest juhindudes on vaja

otsustada erikontrolli määramine praktiliselt algusest peale ning mh kaaluda erikontrolli

läbiviija kandidaadiks oleva isiku sobivust ja sõltumatust (vt 9. detsembri 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 17).

13. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel

läbivaatamisel. Siis saab maakohus ka lahendada TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel puudutatud isiku

taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks, sest selle edukus oleneb määrus-

kaebusega seonduvate menetluskulude jaotusest.

13.1. Menetluskulude jaotuse kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude jaotust

erikontrolli määramise menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 6, mille kohaselt kannab

erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldjuhul juriidiline isik, kuid

kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane (Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 20 esimene

lõik). Menetluskulud peaks jääma avaldaja kanda nt juhul, kui erikontrolli määramise

taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata

(Riigikohtu 9. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 20 teine lõik). Maakohus

kasutas vaidlustatud määruses samuti sellist erandlikku võimalust, aga ei põhjendanud seda

piisavalt. Kui seadus näeb ette kulude jaotamise viisi, siis tuleb sellest kõrvalekaldumist

põhjendada.

13.2. Lisaks on maakohtu seisukohad menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

otsustamisel teataval määral vastuolulised. Kohtul on võimalik jaotada eri liiki menetluskulud

erinevalt (vt selle kohta nt Riigikohtu 21. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 36

teine lõik), aga vältida tuleks lahendust, mille korral kulude jaotuse otsustus on suures osas

üksnes näilik, st selle järgi kantavad õigusabikulud osutuvad kõik mittevajalikeks.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus

ei ole TsMS § 606 lg 2 alusel edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm