4-19-6250/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-6250

K OHT UOT SU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-6250 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu

Z.G ’i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.11.2019. a otsusele väärteoasjas nr 230 4309 LS § 223 lg 1 järgi 2,19,00

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

Z.G (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik aadress: x tel: x

karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi: 1 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta Z.G’i kaebus rahuldamata ja Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.11.2019. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,004309 muutmata.

2. Rahatrahv 500 eurot tuleb tasuda edasikaebamis e tähtaja jooksul kohtuvälise

menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195130749 . Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

4-19-6250

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.11.2019 otsusega karistati Z.G’it liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot selle eest, et ta 02.04.2019 ajavahemikul 16:20-16:30 Tallinnas, Pärnu mnt ja Tõnismägi tn ristmikul ei arvestanud liiklustihedust ning muid liiklusolusid ning ei suutnud sõidukit seisma jätta sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama ja sõitis tagant otsa teel seisvale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K S’le, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Sellise tegevusega rikkus ta LS

§ 50 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat sõidukiirust; juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

2. 11.12.2019 esitas Z.G Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks kas VTMS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 2 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud ja heastanud. igusrikkumise tuvastamisel aga Õ tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.11.2019 otsus ning teha süü raskusastmele vastav karistusotsus ning vähendada rahatrahv selle minimaalse väärtuseni.

Kaebaja leiab oma kaebuses esiteks, et tuvastamata on väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, sest väärteoprotokollist ega otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks kontrollinud deliktistruktuuri ühegi elemendi esinemist, samuti on jäetud analüüsimata tõendid. Teiseks on kohtuväline menetleja kaebaja hinnangul toonud välja vale rikkumise õigusnormi, kuivõrd tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse ikust eiramisest võimal (LS § 46 lg 1), mitte aga ohutu

sõidukiiruse valimise vajadusest (LS § 50 lg 3 p 1).

Kolmandaks, väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, sest kaebaja süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning tegu on heastatud või kahju hüvitatud. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et sarnaseid olukordi esineb Eestis palju ja tema karistamisel saab kahjustatud õigustunne, sest sõiduki õrn kriimustamine ei kaalu üles karistamist ja karistusregistrisse karistuse kandmist Samuti . kinnitab ta, et kõik osapooled leppisid omavahel ära, K S sõnul pole talle varalist kahju tekkinud ning A A ei ole kannatanud tervisekahjustusi. Määratud karistus on vastuolus karistuse kohaldamise aluste ja põhimõtetega, kuivõrd rahatrahv 500 eurot on põhjendamata, ei vasta süü raskusele ega üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. -

Kaebaja taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et ’ile Z.G inkrimineeritud rikkumine

on leidnud tõendamist ja on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht arvestama muuhulgas, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama. Sõidukite ta

vaatlusprotokollidest ja sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et sõidukite teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, s.t täidetud on liiklusõnnetuse koosseis. Tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada rikkus LS § 5 , et Z.G

0 lg 3 p 1 sätestatud hoolsuskohustust. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja poolt viidatud LS § 46 lg

1 reguleerib olukorda, kus mõlemad sõidukid on liikumises, kuid käesoleva asja materjalidest

4-19-6250

nähtub, et eesolev sõiduk seisis juba pikemat aega ja ootas võimalust ristmiku e välja sõita, l mistõttu ei saa rääkida pikivahe mittehoidmisest, vaid LS § 50 lg 3 p 1 sätestatud etteaimatav ast

takistusest. Asja materjalidest tulenevalt oleks ainult Z.G saanud hoolsa ja tähelepaneliku käitumisega toimunud liiklusõnnetus ära hoida t .

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu ja süü suurust. aebaja seisukohad on ennast õigustavad, mistõttu on alust arvata, K et ta pole aru saanud oma teo tõsidusest ega teinud sellest ka enda jaoks järeldusi. Kohtuväline menetleja ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekusega VTMS § 30 lg 1 p 1 ega p 2 alusel, sest asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vabatahtlikult väärteoga tekitatud kahju hüvitanud või heastanud, asjas tekkinud kahju on hüvitanud kindlustusfirma. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU

PÕHJENDUSED

4. Väärteoprotokolli nr AB1578034 kohaselt juhtis Z.G 02.04.2019 kella 16:20-

16:30 ajal Harjumaal Tallinnas Pärnu mnt ja Tõnismägi tn ristmikul (Pärnu mnt 48) mootorsõidukit, ei arvestanud liiklustihedust ning muid liiklusolusid ning ei suutnud sõidukit seisma jätta sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama ja sõitis tagant otsa teel seisvale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju K S’le, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nr 3100.19.0.167447 (LÕ akt nr 657) ja sellele lisatud skeemist, fototabelist ning sõiduki vaatlusprotokollidest nähtub, et 02.04.2019 kella 16:30 ajal (s.o teate esitamise aeg) toimus Harjumaal Tallinnas Pärnu maantee ja Tõnismägi tn ristmikul

(Pärnu mnt 48 juures) reguleerimata ristmikul liiklusõnnetus, mille käigus sõitis Z.G ’i poolt juhitud sõiduk Mercedes Benz S450 reg.nrx tagant sisse A Ae poolt juhitud sõidukile Audi A4 Avant reg.nr x, kahjustades sõiduki Mercedes Benz numbrimärki ning tekitades stangele kriipsud ning põhjustades sõidukile Audi tagastange kahjustused.

03.05.2019 selgitas tunnistaja A A, et seisis umbes 5 sekundit Tõnismäe tee ja Pärnu mnt ristmikul suunaga Pärnu mnt poole ning o ristmikule sõitmiseks autode möödumist, kui otas

järsku sõitis talle tagant sisse teine auto. Raseduse viidi ta haiglasse tervisekontrolli. tõttu

Epikriisist nr x nähtub, et A A saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse 02.04.2019 kell 16:51 kiirabiga, sest osales autoavariis paigal seisva auto juhina, kui teine auto tagant sisse sõitis. 24.07.2019 isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr x nähtub, et haiglas teostatud uuringutega loote seisundis liiklusõnnetusega seostatavaid muutusi ei sedastatud, samuti puuduvad A Ael nimetatud liiklusõnnetusega seostatavaid vigastused/tervisekahjustused, liiklusõnnetus ei mõjutanud raseduse kulgu ega loote seisundit. Kuigi Z.G on 02.04.2019 kell 17:15 ülekuulamisel kirjeldanud täpselt kõnealust sündmust ning väärteo toimepanemise asjaolusid, on ta 22.04.2019 ja 25.10.2019 toimunud ülekuulamistel asunud seisukohale, et ta pole liiklusõnnetust põhjustanud ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega on tema ütlused ebajärjekindlad ja vastuolulised, neile ei saa tugineda kohus ja jätab need kõrvale. Tunnistaja ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist järeldub, et Z.G juhtis 02.04.2019 kella 16:20-16:30 ajal Harjumaal Tallinnas Pärnu mnt ja Tõnismägi tn ristmikul mootorsõidukit ning ei pidanud kinni LS § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustusest, mille kohaselt peab juht arvestama sõidukiiruse valikul muuhulgas liiklustihedust ja muid liiklusolusid ning seda, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama ning sõitis tagant otsa teel seisvale sõidukile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustused, mistõttu on tõendatud, et Z.G põhjustas oma tegevusega varalise kahju K S

’le, s.t

4-19-6250

täitis LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. - A Ael tervisekahjustuste puudumist tõendavad eelnimetatud epikriis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis.

5. Kaebaja on oma kaebuses esmalt leidnud, et tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse (LS § 46 lg 1) võimalikust eiramisest, mistõttu on tema teos välja toodud vale rikkumise õigusnorm. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et kaebaja ees olev sõiduk seisis juba pikemat aega ning ootas võimalust ristmikule väljasõiduks. LS § 46 lg 1 aga sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikuoludele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. See tähendab, et nõuetekohase pikivahe hoidmisest saab rääkida olukorras, kus mõlemad sõidukid on liikumises ning eesolev sõiduk ootamatult pidurdab. Seega ei saa pikivahe hoidmise kohustust üle kanda käesolevale olukorrale. lg 3 p 1 kohaselt peab juht aga LS § 50 kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama. ta Selliks takistuseks saab pidada näiteks reguleerimata ristmikul teed andvat teist sõidukit. Kuna

Z.G on rikkunud mootorsõiduki liiklusnõudeid ning tekitanud sellega teisele isikule varalise kahju, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 223 on lg 1 järgi.

6. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.G pani teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 1

8 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et liiklusõnnetus juhtus reguleerimata ristmikul „anna teed“ märgi mõjualas ning olukorras, kus Z.G ’i ees oli peatunud sõiduk eesmärgiga sõita ristmikule välja siis, kui liiklustihedus tal seda võimaldab. Kuivõrd eespool olev sõiduk ise ei saa üldjuhul vältida talle tagant otsa sõitvat sõidukit, siis oli võimalus kõnealust liiklusõnnetust vältida üksnes Z.G’il, kes omakorda oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda tõenäoliselt ka teinud. Z.G’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

7. LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisaks lubab LS § 223 lg 2 süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Z.G’it karistanud LS §

223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kuivõrd LS § 223 lg s 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset

-

karistusmäära, siis tuleneb see KarS § 47 lg- 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne st trahvimäär kolm trahviühikut. See tähendab, et LS § 223 lg 1 eest mõistetav karistus peab olema vahemikus 3-300 trahviühikut, mis teeb sanktsiooni keskmiseks määraks

150 trahviühikut

ehk 600 eurot. Seega jääb kohtuvälise menetleja poolt Z.G’ile määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Z.G’i süüd mõjutab eelkõige asjaolu, et LS § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu on ta toime pannud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo ning tekitanud seejuures varalise kahju teisele isikule. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Z.G pani teo toime ettevaatamatusest, s.t hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Kuigi Z.G

4-19-6250

kinnitab oma kaebuses, et on osapoolte ees siiralt vabandanud, tekitab tema läbivalt jäik seisukoht liiklusõnnetuse mittepõhjustamise osas ning selge kalduvus eneseõigustamisele küsitavuse väljendatud vabanduse siiruses, mistõttu ei pea kohus seda võimalikuks kergendava asjaoluna arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.G’i varasemalt karistatud ühel korral LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest 136 euro suuruse rahatrahviga (karistus täidetud 19.03.2019). Arvestades aga asjaolu, et

Z.G pani käesolevalt talle etteheidetava väärteo toime hooletusest, sõidukitele tekkinud kahju ei olnud suur ning et tervisekontrolli toimetatud teise sõiduki juht ei saanud liiklusõnnetuse tõttu kannatada, on võimalik Z.G ’ile määrata karistus alla sanktsiooni keskmise määra, mida käesoleval juhul on kohtuväline menetleja ka teinud. Kuigi tegemist on teoga, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaaskodanike elu ja tervis, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja kaebajale määratud karistuse osas õigesti hinnanud Z.G ’i süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

8. Kuivõrd kaebaja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, märgib kohus, et käesolevalt ei ole see võimalik, sest Z.G’i poolt toime pandud tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning süüline. See tähendab, et tema teos ei puudu väärteo tunnused, mis annaksid aluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti, kuna kaebaja on taotlenud asja lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel nii VTMS § 30 lg 1 p 1 kui ka p

2 alusel, siis peab kohus vajalikuks selgitada, et avaliku menetlushuvi puudumisest ei saa liiklusõnnetuste puhul kindlasti rääkida Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik . tegu, millega seatakse ohtu nii teiste isikute vara kui ka ümbritsevate isikute tervis. Igapäevane statistika liiklusõnnetuses kahjustada saanud varast ning vigastatud või hukkunud inimestest on niivõrd murettekitav, et signaal kergemate tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamisel menetluse tõenäosusliku lõpetamise kohta ei ole ühiskonnas asjakohane. Asjakohane ei ole ka VTMS § 30 lg 1 p s 2 sätestatud - alustel väärteomenetluse lõpetamine, s.t menetlusaluse isiku poolt väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitamise või heastamise tõttu Kohus selgitab, et kahju hüvitamine või heastamine . on tegevus, mis tuleneb kahju

tekitanud isiku enda vabast tahtest ning on orienteeritud eelkõige süüteole eelneva olukorra taastamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kahju hüvitamiseks või heastamiseks ei saa pidada olukorda, kus kindlustusandja hüvitab kahju kannatanud isikule liiklusõnnetuses tekkinud kahju. Kuigi on äärmiselt positiivne, et liiklusõnnetuses osalejad on omavahel leppinud ning et Z.G on K S ja A Ae ees vabandanud, ei saa seda siiski õiguslikus mõttes pidada kahju hüvitamiseks või heastamiseks

.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Z.G ’i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Z.G ’il tuleb tasuda rahatrahv 500 eurot edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul kohtuvälise menetleja 26.11.2019. a otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber.

Martin Tuulik kohtunik