2-19-20564/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2020, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-19-20564 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A T vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, epost: xxx); Kostja: A T (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, epost: x). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) ja A T (kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja tasub põhisumma 950,81 eurot, viiviste nõue 752,72 eurot, sissenõudekulu

30 eurot, riigilõivu ½ määras summas 112,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud ½ määras summas 210 eurot, kõik kokku 2056,03 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele x Swedbank, viitenumbriga 24600813 järgmise maksegraafiku järgi:

Tasumise kuupäev Võlgnevuse summa Kuumaks Võlgnevuse jääk

1 30.03.2020 2056,03 100 1956,03

2 30.04.2020 1956,03 100 1856,03

3 30.05.2020 1856,03 100 1756,03

4 30.06.2020 1756,03 100 1656,03

5 30.07.2020 1656,03 100 1556,03

6 30.08.2020 1556,03 100 1456,03

7 30.09.2020 1456,03 100 1356,03

8 30.10.2020 1356,03 100 1256,03

2

9 30.11.2020 1256,03 100 1156,03

10 30.12.2020 1156,03 100 1056,03

11 30.01.2021 1056,03 100 956,03

12 28.02.2021 956,03 100 856,03

13 30.03.2021 856,03 100 756,03

14 30.04.2021 756,03 100 656,03

15 30.05.2021 656,03 100 556,03

16 30.06.2021 556,03 100 456,03

17 30.07.2021 456,03 100 356,03

18 30.08.2021 356,03 100 256,03

19 30.09.2021 256,03 100 156,03

20 30.10.2021 156,03 100 56,03

21 25.07.2021 56,03 56,03 0,00

1.2 Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

1.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,07% päevas kuni põhisumma täieliku tasumiseni.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-20564 menetlus.

3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 112,50 eurot ning kanda nimetatud summa hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele nr x, Swedbank AS.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A T vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8410935, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole nõutud summasid nõuetekohaselt tasunud. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastased nõuded 01.02.2018 Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 950,81 eurot, viivised 752,72 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja lisanduva viivise määras 0,07% päevas alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 950,81 euro täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled esitasid kohtule 20.01.2020 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled on teadlikud TsMS § 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-19-20564 menetluse

3

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule avaldatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 225 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 112,50 eurot ning kanda see hageja taotlusel hageja arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik