3-20-127/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-127 Haldusasi

Eesti Kaitseväe taotlus kontrollida ajateenija reamees XX määratud distsiplinaararesti seaduslikkust RESOLUTSIOON Tunnistada seaduslikuks Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülema major A. T. 15.01.2020.a käskkirjaga nr 1P reamees XX seitsme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Eesti Kaitsevägi esitas 21.01.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX määratud distsiplinaararesti määramise seaduslikuks tunnistamiseks. Taotluse kohaselt määras 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülem major A. T. 15.01.2020 käskkirjaga nr 1P reamees XX seitsme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti rikkumise eest, mis seisnes jaoülema käsu korrastada varustus ja kapp mittetäitmises ja kaitseväelasele kehtestatud suhtlemisnõuete rikkumises sellega, et ta vaidles jaoülemale vastu ja ähvardas teda vägivallaga. Distsiplinaarjuurdlus alustati 06.12.2019 ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitati 06.01.2020. XX tutvus distsiplinaarjuurdluse materjalidega 06.01.2020 ja avaldas arvamust, mille kohaselt oli karistusega nõus. 15.01.2020 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga tutvus XX 17.01.2020 ja 20.01.2020 tutvus ta distsiplinaarkinnipidamisel viibiva kaitseväelase õiguste ja tema suhtes kohaldatavate piirangutega.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) § 173 lg 2). Kohus kontrollib, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (KVTS § 173 lg 3). Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.

2(2) Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus distsiplinaararest määramise käskkirjale 30 päeva jooksul distsiplinaarkaristuse teatavakstegemise päevast arvates.

3. Distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid (KVTS § 173 lg 1). Kohus leiab, et taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid. Taotluse esitaja ja distsiplinaararesti määranud major A. T. on taotluse esitamise ajal 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülem (Kaitseväe peastaabi ülema kolonel V.-V. P. 12.02.2019 käskkiri nr 29P).

4. Käsu saanud kaitseväelane on kohustatud teenistusalase käsu täitma (kaitseväe korralduse seadus (KKS) § 29 lg 7). Samuti on kaitseväelane kohustatud suhtlema viisakalt ja kannatlikult (Kaitseväe sisemäärustik (KVSM) p 15). Distsiplinaarsüütegu on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (KVTS § 166 p 1). Kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi (KVTS § 167 lg 1). Distsiplinaarvastutust raskendavaks asjaoluks on muu hulgas süüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus (KVTS § 183 p-d 2 ja 8). Distsiplinaarkaristuseks on muuhulgas distsiplinaararest (KVTS § 168 lg 2 p 3). Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (KVTS § 171 lg 2). Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks, ühele päevale vastab 24 tundi (KVTS § 171 lg 4). Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist (KVTS § 185 lg 1).

Käesoleval juhul on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 06.01.2020 ja distsiplinaarkaristus määratud 15.01.2020. Seega on distsiplinaarkaristus määratud KVTS § 185 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et reamees XX poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning temale seitsme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Jaoülema käsu täitmata jätmine, temaga vaidlemine ja tema vägivallaga ähvardamine on karistatav süütegu vastavalt KVTS § 166 lg-le 1, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-ile 3, § 171 lg-le 2, KKS § 29 lg-le 7 ja KVSM p-ile 15. Kohus nõustub taotlejaga, et jaoülema käsu täitmata jätmine, jaoülemaga vaidlemine ja tema vägivallaga ähvardamine on olukorras, kus isikul on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, raske rikkumine.

5. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus. Reamees XX on tutvunud oma õigustega ja ta on saanud juurdluse käigus esitada omapoolseid seletusi (menetlusaluse isiku seletuskiri), talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse materjale ja ta on saanud avaldada oma arvamust (06.01.2020 tõend distsiplinaarjuurdluse materjalidega tutvumise kohta) ning talle on 20.01.2020 tutvustatud distsiplinaarkinnipidamisel viibiva kaitseväelase õiguseid ja talle kohaldatavaid piiranguid.

6. KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli Kalevi jalaväepataljoni ülem major A. T., millest lähtuvalt oli tal distsiplinaarvõim ja ta oli pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin