2-19-16863/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

(ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-16863

Tsiviilasi

Common Invest OÜ hagi CEOCAN OÜ vastu

hoonestusõiguse

tagasilangemiseks

nõusoleku

andmiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Common Invest OÜ (registrikood 11416873),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun

Kostja:

CEOCAN

OÜ

(registrikood

12674809),

seaduslik esindaja juhatuse liige U Õ

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Kohustada kostjat CEOCAN OÜ (registrikood 12674809) andma nõusolek Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud

hoonestusõiguse omanikukande parandamiseks selliselt, et CEOCAN OÜ kohta

tehtud omaniku kanne kustutatakse ja hoonestusõiguse omanikuna kantakse

kinnistusraamatusse Common Invest OÜ (registrikood 11416873) ning asendada

CEOCAN OÜ nõusolek omanikukande parandamiseks käesoleva kohtulahendiga.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

mõista kostjalt CEOCAN OÜ hageja Common Invest OÜ kasuks välja menetlus-

kulude hüvitis summas 1750 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot ning põhjendatud

õigusabikulu 750 eurot). Menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal tasuda hagejale

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-19-16863

2 (3)

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

Kostja võttis 05.12.2019. a vastuses hagi õigeks ning teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov on hagis esitatud nõuet tunnustada. Hageja ei

vaidle kostja õigeksvõtule vastu ning on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja esitas koos

hagiga menetluskulude nimekirja ja palub mõista kostjalt välja 1750 eurot (riigilõiv hagilt

1000 eurot ja lepingulise esindaja tasu 750 eurot) ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul

põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise

otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus ei pea võimalikuks

menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 6, kuna hagi esitamine ei ole hagejale

etteheidetav. Hageja hoiatas kostjat enne hagiavalduse esitamist, et notarisse ilmumata

jätmise korral pöördub hageja nõudega kohtusse. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid,

millest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik hageja e-kirjaga tutvuda ja sellele vastata või muid

asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et kostja ei andnud enda käitumisega põhjust hagi

esitamiseks. Kuna kostja vabatahtlikult tahteavaldust ei andnud ega teatanud hagejale ka

põhjustest selle mitteandmiseks, oli põhjendatud kohtusse pöördumine. Seetõttu tuleb

menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg 1 kohasest üldreeglist.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohtutoimiku ja hageja menetluskulude nimekirja põhjal on hageja menetluskuludeks riigilõiv

ja lepingulise esindaja tasu. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud vajalikud ja

põhjendatud ning vastavad menetluse käigule ning esitatud dokumentide koostamiseks

vajalikule tööle, st 5 tundi hagi koostamiseks, sh materjalidega tutvumiseks, lisade

kokkupanemiseks, kliendiga nõupidamiseks ja kõigi muude kaasnevate toimingute tegemiseks

ei ole ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse keerukust

arvestades on lepingulise esindaja tasumäär põhjendatud. Hageja ei nõua käibemaksu

hüvitamist menetluskuludelt. Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel, et

hüvitatavatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

2-19-16863

3 (3)

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)