2-20-51/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-20-51 1(4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-20-51 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi S Ga ja D Ga hagi A Gi vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind

10 256 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hagejad: S Ga (ik xxx) D Ga (ik xxx) Hagejate seaduslik esindaja: S A (ik xxx, elukoht: xxx ) Kostja: A G (ik xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S Ga ja D Ga hagi A Gi vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A Gilt (ik xxx) elatis S Ga (ik xxx) kasuks alates 02.01.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni S Ga täisealiseks saamiseni s.o. xxx.

3. Välja mõista A Gilt (ik xxx) elatis D Ga (ik xxx) kasuks alates 02.01.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni D Ga täisealiseks saamiseni s.o. xxx.

4. Jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.

5. Välja mõistetud elatis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja S A pangakontole.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-20-51 2(4) Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes ja palub välja mõista elatise miinimumsummas ja tagasiulatuvalt 2019 aasta eest kokku summas 5000 eurot. Viru Maakohtu 03.01.2020 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg 14 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse koos hagimaterjalidega kätte isiklikult 07.01.2020.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 07.01.2020. Kostja hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 21.01.2020. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

2-20-51 3(4) TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates on alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest pool on 292 eurot. PKS §

108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja 4.

Hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ei ole põhjendatud. Tegemist oleks märkimisväärse summaga mis asetaks kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 584 eurot täitma veel ühekordse kohustuse. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Kohus märgib, et hagejatel oli võimalik sellist olukorda vältida esitades elatise nõue kohtule juba varem.

Välja mõistetud elatis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 10 256 eurot (9*292*2+5000).

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-20-51 4(4) TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/