2-19-110077/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-110077

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-110077

Tsiviilasi

OÜ Riia 130 ja 132 hagi Lainel UÜ ja Laine Leppiku

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8206,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Riia 130 ja 132 (registrikood: 12761508)

Hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (e-post:

krista@julianus.ee)

Kostja 1 Lainel UÜ (registrikood: 12644636)

Kostja 2 Laine Leppik (isikukood: XXX )

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Lea Suurkivi

(e-post: menetlus@reinmaa.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata põhinõude 615,50 euro ulatuses ning viivisenõude 298,99

euro ulatuses.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista Lainel UÜ-lt ja Laine Leppikult solidaarselt OÜ Riia 130 ja 132

kasuks:

3.1. põhivõlgnevus 3774,71 eurot,

3.2. hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1113,81

eurot,

3.3. viivis protsendina põhinõudelt alates 12.06.2019 kuni põhinõude summas

3774,71 eurot täitmiseni 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid koos

p-s 3.2 nimetatud viivise summaga mitte rohkem kui 3774,71 eurot (s.o viivised

kokku ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat).

4. Jätta menetluskulud Lainel UÜ ja Laine Leppiku kanda.

5. Määrata OÜ Riia 130 ja 132 menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Lainel

UÜ-lt ja Laine Leppikult solidaarselt OÜ Riia 130 ja 132 kasuks välja 1185 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ Riia 130 ja 132 esitas 05.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Lainel UÜ-lt ja Laine Leppikult 5402,87 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite

esitamisega kohtunikuabi lõpetas 10.05.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 11.06.2019 esitas OÜ Riia 130 ja 132 (edaspidi: hageja) Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palus Lainel UÜ-lt (edaspidi: kostja 1) ja Laine Leppikult (edaspidi: kostja 2) hageja

kasuks välja mõista põhinõude summas 4390,31 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise summas 1412,84 eurot, kokku 5803,15 eurot, ning viivise

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse

viivisemääraga 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja 1 sõlmisid XX.XX.XXXX tähtajatu üürilepingu nr

XXX. Üürilepinguga andis hageja kostja 1 kasutusse äriruumid asukohaga I korrus Riia 130,

Tartu üldpinnaga 102,6 m². Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli igakuise üüritasu suurus 513,00

eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 3.2 alusel oli üürnik kohustatud maksma

üüri üürileandja esitatud arvete alusel üks kord kuus jooksva kuu 10 kuupäevaks. Üürileandja

kohustus esitama üürnikule nõuetekohase arve hiljemalt 7 kalendripäevas enne üüri tasumise

tähtaega. Lepingu punkti 3.5 kohaselt oli üürnik kohustatud tasuma lisaks üürile: prügiveo ja

mistahes muude kommunaalteenuste (sh vesi, kanalisatsioon, koristuse jne) eest

proportsionaalselt, lähtudes tema poolt kasutatavate ruumide suurusest, vastavalt kehtestatud

tariifidele. Lepingu punkti 6.7 järgi oli pooltel õigus leping ilma põhjuseta üles öelda, teatades

sellest teisele poolele ette vähemalt 2 kuud. Lepingu punkti 7.1 järgi oli üürnik kohustatud

lepingu viimasel päeval äriruumid üürileandjale üle andma, mille kohta koostatakse

üleandmise- ja vastuvõtmise akt.

Kostja edastas 07.01.2019 hagejale üürilepingu ülesütlemise teatise. Ülesütlemise järgselt on

pooled pidanud e-kirja teel suhtlust 08.01.2019, kus hageja palun kostjal üle vaadata ka

tähtajaks tasumata arve seis. Pooled allkirjastasid 24.01.2019 ruumide tagastamisel hagejale

üleandmise-vastuvõtmise akti. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal tasumata hageja

poolt esitatud arved üüri ja muude lepingujärgsete tasude eest summas 4390,31 eurot:

Arve nr

Kuupäev

Maksetähtpäev

Arve tasumata summa (EUR)

1043

01.08.2018

10.08.2018

622,80

1106

01.09.2018

10.09.2018

622,80

1174

01.10.2018

10.10.2018

622,80

1240

01.11.2018

10.11.2018

622,80

1346

30.11.2018

20.12.2018

221,83

1308

01.12.2018

10.12.2018

622,80

1411

31.12.2018

20.01.2019

218,10

1375

01.01.2019

10.01.2019

622,80

1474

31.01.2019

20.02.2019

213,58

Kokku

4390,31

Vastavalt lepingu p 3.9 kohustub kostja tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja

arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse

esitamiseni 05.06.2019 0,15% iga viivitatud päeva eest, kokku summas 1412,84 eurot:

Arve nr

Tasumata

(EUR)

Arvestus alates Arvestus kuni

Tasumisega

viivitatud

päevade arv

Viivis (EUR)

1043

622,80

11.08.2018

05.06.2019

283,99

1106

622,80

11.09.2018

05.06.2019

255,04

1174

622,80

11.10.2018

05.06.2019

226,08

1240

622,80

11.11.2018

05.06.2019

198,05

1346

221,83

21.12.2018

05.06.2019

57,23

1308

622,80

11.12.2018

05.06.2019

170,02

1411

218,10

21.01.2019

05.06.2019

46,13

1375

622,80

11.01.2019

05.06.2019

141,06

1474

213,58

21.02.2019

05.06.2019

35,24

Kokku

1412,84

Hageja leiab, et äriseadustiku (ÄS) § 125 lg 1 alusel täisosanik vastutab kohustuste eest kogu

oma varaga. Kostja 2 on kostja 1 täisosanik ning vastutab seega solidaarselt kostja 1

kohustuste eest.

Kostjate seisukohad

4. Kostjad leiavad, et hageja on kostja 2 vastu esitanud ennatliku nõude. Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-28-14 p-s 12 leidnud, et võlausaldaja saab esitada täisühingu osaniku vastu nõude,

mis tal on täisühingu vastu, kuid mida tal ei õnnestu täisühingu vara arvelt rahuldada. Seega

peab olema selge, et nõuet ei ole võimalik täisühingu vara arvelt rahuldada enne, kui

võlausaldaja saab esitada nõude täisosaniku vastu. Sama põhimõte kehtib ka usaldusühingu

puhul. Seega ei ole hagejal võimalik enne kostja 2 vastu nõuet esitada, kui on selge, et kostja

1 vara arvelt ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Selline olukord saab tekkida alles siis,

kui hagejal ei ole võimalik kohtuotsusega väljamõistetud nõuet kostja 1 vara arvel täita.

Hageja poolt esitatud viivisenõue on alusetu. Üürilepingu p-s 3.8 sätestatud viivise määr on

ebamõistlikult kõrge ja seetõttu on viivise kokkulepe tühine. Kostja 2 ei ole üürilepingu pool,

mistõttu ei saa üürilepingus kokku lepitud viivise määra kostja 2 suhtes kohaldada. Lisaks

tuleb arvestada, et kostja 2 puhul on tegemist tarbijaga. Arvestades Riigikohtu praktikat on

viivisekokkulepe tühine, kuna ületab seadusjärgset viivisemäära 7,5 kordselt. Isegi kui

tegemist on äriühingute vahelise kokkuleppega, ei ole selline viivise määr mõistlik. Kuna

kostjate hinnangul on viivise kokkulepe tühine, siis paluvad kostjad viivise nõude

rahuldamata jätta või alternatiivselt vähendada viivist. Lisaks tõid kostjad välja, et kostja 2

puhul on tegemist pensionäriga, kelle majanduslik seisund ei ole väga hea, mistõttu on tema

suhtes niivõrd suures määras viivise väljamõistmine ebaõiglane. Kostjad paluvad kindlasti

piirata hageja viivise nõude suurust põhinõude suurusega.

Kostjad esitavad tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus rahuldab hagejate nõuded kostjate

vastu. Kostjal 1 on hageja vastu nõue kokku summas 2518,02 eurot, mis seisneb üürilepingu

alusel makstud tagatisraha 615,60 euro tagastamata jätmises ja alusetus rikastumises seoses

asjaoluga, et hageja ei tagastanud kostjale 1 tema poolt üüripinnale paigaldatud

mööbliesemeid. Kostja 1 ostis 31.01.2018 üüripinnale puitmosaiigi maksumusega 688,90

eurot, mis jäi üürilepingu objekti tagastamisel hageja valdusse. Kostja 1 tellis 09.12.2015

üüripinnale klaasseina maksumusega 962 eurot, mis jäi üürilepingu lõppemisel hageja

valdusse. Seega on kostja 1 teinud üürilepingu esemele kulutusi summas 1902,42 eurot.

Nõude alusena tuginevad kostjad VÕS § 286 lg-le 1. Alternatiivselt tuginevad kostjad

käsundita asjaajamise sätetele vastavalt VÕS § 286 lg 2 ja VÕS § 1018 lg 1. Kostja 1 tehtud

kulutused vastavad hageja huvidele VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes, kuna tegemist on

kulutustega, mis on tõstnud kinnisasja väärtust. Isegi kui asuda seisukohale, et kulutused

kinnisasja väärtust ei tõstnud, oli hagejal võimlaik kirjeldatud mööbliesemed realiseerida ka

eraldiseisvalt. Alternatiivselt tuginevad hagejad ka VÕS § 1042 lg-le 1. Kostjate hinnangul on

hageja rikastunud kostja 1 poolt üürilepingu objektile ostetud esemete võrra, mida hageja ei

ole kostjale 1 tagastanud.

Hageja täiendavad seisukohad

5. Hageja on esitanud kostjale 1 tasumiseks arved alates 01.08.2018 kuni 31.01.2019, mida

kostja 1 ei ole suutnud tasuda, vaatamata asjaolule, et esimese tasumata arve tasumise tähtaeg

oli juba üle ühe aasta tagasi. Seega on ilmselge ja arusaadav, et kostja 1 üürilepingu

ülesütlemise põhjustas kostja 1 suutmatus nimetatud üüripinda üleval pidada. Arvete tasumata

jätmine näitab, et kostja 1 ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Olukorras, kus võlgnik

väidab, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu summas 2518,02 eurot, jääb hagejale

selgusetuks, miks ei ole kostja 1 tasunud hagejale nõuet summas 1872,29 eurot, mille osas tal

vastuväited puuduvad. taust.ee väljavõttest kostja 1 majanduslikust olukorrast nähtub, et

kostja 1 ei ole juba 2019. a algusest saati tasunud riiklikke makse ning majandustegevus

lõppes peale 2018 kolmandat kvartalit, kuna 2018 neljandast kvartalist alates kuni käesoleva

ajani puudub usaldusühingul igasugune käive. Lisaks maksehäire raporti kohaselt on kostjal 1

võlgnevus tasumata alates 05.03.2018 Intrum Estonia AS-le.

Seadusandja mõte ei saa olla, et hageja peab esitama ajaliselt kaks erinevat hagiavaldust,

esmalt kostja 1 ja seejärel kostja 2 vastu. Kuna nõuded nii usaldusühingu kui ka osaniku vastu

aeguvad samadel alustel, ei saa eeldada, et võlausaldaja peaks esmalt pöörduma kohtusse vaid

kostja 1 osas, seejärel algatama täitemenetluse, mis on ning ajaliselt kui menetluskulude

mõttes äärmiselt ebamõistlik ning võlausaldajat kahjustab.

Hageja leiab, et tegemist ei ole ebamõistlikult kõrge viivisega ega heade kommetega

vastuolus oleva viivise määraga.

Hageja lepingulisele esindajale ei olnud teada asjaolu, et tagatisraha ei olnud nõudest maha

arvestatud. Hageja vähendab hagiavalduses esitatud nõuet ja täpsustab hagiavalduses esitatud

nõuet. Kostjad võlgnevad hagejale põhisummana 3774,81 eurot ning viivisena 1113,85 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja kahjunõue summas 1902,42 eurot on tõendamata. Ruumide

üleandmisel lepingu lõppedes 24.01.2019 kostja 1 poolt nimetatud esemeid üüripinnal ei

olnud. Ruumide üleandmise-vastuvõtu aktis on kirjas, et ruumid on puhtad ning seal ei ole

märgitud, et sinna oleks jäänud mingeid kostjale 1 kuuluvaid esemeid. Hageja selgitab, et hagi

lisas 4 märgitud e-kirjavahetuses 08.01.2019 kostja 1 selgitas, mis on üüripinnal olemas ja

soovis hagejalt teada, kas hageja on nimetatud asjadest huvitatud. Viidatud e-kirjavahetusest

nähtub, et hageja vastas kostja 1 e-kirjale samal päeval ning andis teada, et nimetatud asjadest

hageja huvitatud ei ole. Hageja leiab, et kostja on alates 08.01.2019 kuni ruumide

üleandmiseni nimetatud esemed üüripinnalt ära viinud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi üüri ja kõrvalkulude ning viivise nõudes. Vaidlus

puudub selles, et hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud äriruumide üürileping ning kostja 2 on

kostja 1 täisosanik. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle

eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 kohaselt kandma muid

üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud

asja kasutamisega. Asja materjalidest nähtuvalt pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 oli jätnud

tasumata hageja poolt esitatud arved üüri ja kõrvalkulude eest kogusummas 4390,31 eurot.

8. Kostja 1 soovis tasaarvestada hageja nõuet osaliselt tagatisraha tagastamise nõudega hageja

vastu summas 615,60 eurot. Seoses eeltooduga on hageja menetluse käigus oma nõuet

vähendanud. Põhinõuet vähendas hageja 4390,31 eurolt 3774,81 eurole, st 615.50 euro võrra

ning viivisenõuet vähendas hageja 1412,84 eurolt 1113,85 eurole, st 298,99 euro võrra.

Riigikohus on selgitanud, et haginõude vähendamise puhul saab menetluslikult olla tegu

haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega

vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt nt

Riigikohtu 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508, p 17). Kuna hageja ei ole täpsustanud,

kas ta soovis haginõude vähendamisega hagi osaliselt tagasi võtta või hagist osaliselt loobuda,

peab kohus võimalikuks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel

hagi põhinõude 615,50 euro ulatuses ning viivisenõude 298,99 euro ulatuses läbi vaatamata.

9. Kostjad on tagatisraha suuruseks märkinud 615,60 eurot ja esitanud vastava maksekorralduse.

Hageja on seevastu vähendanud põhinõuet 615,50 euro võrra. 10 sendi ulatuses on hageja

põhinõue lõppenud seega tasaarvestuse tulemusena (VÕS § 197 lg 2) ning tuleb jätta

rahuldamata. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 4 sendi võrra (arve nr 1043 tasumata

summa 7,20 eurot, viivis 298 päeva eest 3,26 euro asemel 3,22 eurot). Hageja põhinõude

suuruseks jääb seega 3774,71 eurot (3774,81 - 0,1) eurot ja sissenõutavaks muutunud

viiviseks 1113,81 eurot (1113,85 - 0,04).

10. Kostja 1 soovis tasaarvestada hageja nõuet osaliselt ka nõudega hageja vastu summas 1902,42

eurot seoses kostja 1 poolt üüripinnale paigaldatud puitmosaiigi ja klaasseina tagastamata

jätmisega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et nimetatud esemed oleksid ruumide

üleandmisel üüripinnal olnud. Asja materjalidest nähtuvalt saatis Laine Leppik hagejale

08.01.2019 e-kirja, mille kohaselt olid pinnal sees veel mh klaaslükandsein ja puitvitraaž,

ning küsis, kas hageja on nendest asjadest huvitatud. Hageja vastas e-kirjale samal päeval, et

ei ole sisustusest huvitatud (hagiavalduse lisa 4). Sellega ei ole aga tõendatud, et puitmosaiik

ja klaassein olid ruumide üleandmisel 24.01.2019 veel üüripinnal. Ruumide üleandmise-

vastuvõtu aktis (hagiavalduse lisa 5) puudub märge selle kohta, nagu kostja 1 oleks

üüripinnale midagi jätnud. Seega leiab kohus, et kostja 1 nõue hageja vastu summas 1902,42

eurot ei ole põhjendatud ning hageja nõue ei ole vastavas ulatuses lõppenud.

11. Äriseadustiku (ÄS) § 125 lg 1 kohaselt usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut

tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu

kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab

ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. ÄS § 126 kohaselt täis- ja usaldusosanikule

kohaldatakse täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 101 lg

2 järgi vastutavad osanikud täisühingu kohustute eest solidaarselt kogu oma varaga. ÄS § 101

lg 5 kohaselt osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole

oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes

õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 101 lg 2 on

osaniku täiendavat vastutust reguleeriv säte. Riigikohtu hinnangul saab võlausaldaja esitada

viidatud sätte alusel täisühingu osaniku vastu nõude, mis tal on täisühingu vastu, kuid mida tal

ei õnnestu täisühingu vara arvel rahuldada (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-28-14, p12).

12. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei õnnestuks hagejal ilmselt oma nõuet kostja 1 vara

arvelt rahuldada ning hageja saab esitada nõude usaldusühingu kõrval ka täisosaniku vastu.

Kohus leiab, et selleks, et nõuet täisosaniku vastu esitada, ei pea esinema tingimata olukord,

kus täitemenetlus usaldusühingu suhtes on ebaõnnestunud. Asjaoludest nähtub, et kostja 1 ei

ole arveid pikema aja jooksul tasunud, hageja nõue on tasumata ka osas, milles kostja 1 ei ole

nõudele vastuväiteid esitanud. Hageja on 22.10.2019 seisukoha lisana 1 esitanud kostja 1

kohta väljavõtte taust.ee andmebaasist ning lisana 2 maksehäirete raporti. Neile tõenditele

tuginedes on hageja leidnud, et kostja 1 ei ole juba 2019. a algusest saati tasunud riiklikke

makse ning majandustegevus lõppes peale 2018 kolmandat kvartalit, kuna 2018 neljandast

kvartalist alates kuni käesoleva ajani puudub usaldusühingul igasugune käive; kostjal 1 on

võlgnevus tasumata alates 05.03.2018 Intrum Estonia AS-le. Kostja 1 ei ole neist tõenditest

nähtuvaid asjaolusid vaidlustanud, vaid on tõendeid pidanud asjakohatuteks.

13. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub viivise välja mõista lepingujärgses määras,

milleks oli lepingu p 3.8 kohaselt 0,15% päevas. Hageja täpsustatud nõude kohaselt

hagiavalduse esitamise aja seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1113,85 eurot, millest

kuulub maha arvamisele 0,4 senti (vt otsuse p 9). Muus osas on hageja viivisearvestus

seaduslik ja põhjendatud ning kostjad ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

14. Riigikohus on leidnud, et kuigi kokkulepitud viivisemäär (0,2% päevas) on oluliselt kõrgem

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega

vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud

üürilepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust

kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet (Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-5-13, p 49). Kuna praegusel juhul kostja 2 vastutab äriseadustikust tulenevalt kostja 1

kohustuste täitmise eest, siis tarbijakrediidi sätted kohaldamisele ei kuulu.

15. VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi

ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

16. Kohus leiab, et kostjad ei ole välja toonud ning tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse juba

sissenõutavaks muutunud viivise vähendamiseks. Selleks ei anna alust paljasõnaline väide, et

kostja 2 puhul on tegemist pensionäriga, kelle majanduslik seisund ei ole väga hea, mistõttu

on tema suhtes niivõrd suures määras viivise väljamõistmine ebaõiglane.

17. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

18. Kostjad on palunud piirata hageja viivise nõude suurust põhinõude suurusega. Riigikohus on

selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada just võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist

on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju

olemasolu suuremas ulatuses (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18)

19. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise protsendina põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos

hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui

3774,71 eurot (st viivised kokku ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostjate kanda.

21. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 500 eurot ning lepingulise esindaja

kuludest summas 1285,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagimenetluses ajakulu

13 tundi ja 20 minutit, tunnitasu 95 eurot, ilma käibemaksuta). Riigilõivu on hageja tasunud

lähtuvalt hagihinnast, seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja

menetluskulu põhjendatud. Kooskõlas TsMS §-ga 4842 kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse

kulud hüvitamisele summas 20 eurot. Lepingulise kulude osas hagimenetluses leiab kohus, et

tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7 tunni

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1185 eurot (500

+ 20 + 7 x 95).

22. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik