2-19-121508/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23. jaanuaril 2020

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-121508

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Superator OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

310 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) volitatud

esindaja Kädi Sacik-Korn

Kostja: Superator OÜ (registrikood 11674730, asukoht

Vesse tn 3, 11415 Tallinn, e-post bulter@bk.ru) juhatuse

liige O B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Superator OÜ vastu

rahuldada ja välja mõista Superator OÜ-lt OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 270 eurot ja

sissenõudmiskulud 40 eurot

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud

Superator OÜ kanda ja välja mõista Superator OÜ-lt

menetluskulud 95 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA

kasuks

2. Välja mõista Superator OÜ-lt alates menetluskulu

väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

Superator OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 270 eurot ja

sissenõudekulud 40 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki xxxx

(VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt

alates 15.07.2013. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või

viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki

parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on

parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal

parkimiseks kehtestanud tingimused.

3. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale xxxx tee xxxx/xxxx. Hageja

tuvastas

kontrollimisel,

et

sõidukit

oli

pargitud

parkimistingimusi

rikkudes.

Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu

sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu

väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve

vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata.

Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Eelnevast tulenevalt on kostja

leppetrahvi võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga 270 eurot. Hageja nõuab

kostjalt kooskõlas VÕS § 113¹ lg-ga 1 kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostjahagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja

sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik. Kostja oli sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx

omanik perioodil 08.06.2017 – 12.07.2017 ka. Kostja ei parkinud oma sõidukit hageja

opereeritavale parkimisalale perioodil 08.06.2017 – 12.07.2017. Juunis 2017 andis kostja

oma sõiduki üle autoremondi firmale remonditööde teostamiseks. Kostja ei saa täpselt öelda

milline remondi firma võttis autot remondiks kas xxxx OÜ või xxxx OÜ. Kahjuks ei ole

kostjal arvet autoremondi firmalt, kuna remonditööd ei olnud teostatud, sest ei olnud

vajalikke varuosi. Lõpuks sõiduk xxxx numbrimärgiga xxxx oli utiliseeritud. Hageja ja kostja

vahel ei olnud lepingulist suhet, kuna kostja ei parkinud oma sõidukit opereeritavale

parkimisalale. Sõiduki fotodelt on näha, et kostja ei saanud kätte leppetrahvinõuded,

vähemalt 7 kviitungit oli korraga kojamehe vahel. Kostja leiab, et hageja ei esitanud oma

nõuded teiste kontaktide abil ja sellepärast tekkis pahatahtlik nõuete suurenemine. Autol oli

firma reklaam, kus oli kaks telefoninumbrit ja meiliaadress ja posti aadress.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik, kuid kostja

kinnitab, et ta oli sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik perioodil 08.06.2017 –

12.07.2017. Kuivõrd kõik hageja esitatud tõendid viitavad sõidukile xxxx numbrimärgiga

xxxx, siis on hagiavalduse esimesel leheküljel numbrimärgile xxxx viitamisel tegu hageja

kirjaveaga, mis ei muuda asja sisu. Et kostja on sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga

xxxx omanik/vastutav kasutaja, on tõendatud ka Maanteameti saadetud andmetega

omaniku/vastutava kasutaja kohta, s.o registrikoodiga. Maanteeameti sõiduki taustakontrolli

andmetel registreeriti sõiduk Eestis 15.07.2013 ning kustutati ajutiselt registrist 25.08.2017.

Seega kostja on sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks vähemalt alates 15.07.2013 (dtl

130).

7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2

p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud

või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu

või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud

tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale

laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).

8. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest (dtl

123-130) on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on

paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale

tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja

hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

9. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS

§ 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule

kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja

esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta

oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

10. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale

parkimisalale

xxxx

tee

xxxx/xxxx

ja

hageja

määras

leppetrahvid

08.06.2017,

leppetrahvinumber 0790 8061 7122 0508; 12.06.2017, leppetrahvinumber 0791 2061 7195

9119; 14.06.2017, leppetrahvinumber 0791 4061 7203 4024; 16.06.2017, leppetrahvinumber

0831 6061 7124 4287; 30.06.2017, leppetrahvinumber 0783 0061 7120 1321; 03.07.2017,

leppetrahvinumber 0790 3071 7204 1036; 07.07.2017, leppetrahvinumber 0790 7071 7194

5474; 10.07.2017, leppetrahvinumber 0791 0071 7204 6123; 12.07.2017, leppetrahvinumber

1211 2071 7155 0504, et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral

leppetrahvi teated, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvidest koos fotodega sõidukist (dtl 32-

122). Kokku on hageja määranud kostjale 9 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses,

kogusummas 270 eurot.

11. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-14-68-16 p-s 31,

väljendatud seisukohta, et auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki

omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik ning juriidilise isiku

osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p-s 11 asunud seisukohale, et kuni

juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle

parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis

juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel.

13. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb

tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos

piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud

270 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukit antud ajal ja

kohas parkinud, sest sõiduk oli remondis, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi

rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel

oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav

leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et

tegemist on parkimis tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised toimusid

järjepidevalt samadel parkimisaladel.

14. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega hageja e-kirjas

kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile „bulter@bk.ru“ on tõendatud, et hageja on

võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus

tasuda (dtl 135). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust

vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada

täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 270 eurot ja vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1

sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 310 eurot.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

16. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p

1 alusel õigusabikulu. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 20

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/