1-14-9226/87 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

16. oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9226 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Kaitsja Elle Karm Ahto Sirendi (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.D vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu

S.D , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.05.2014 ja lõpp 17.11.2020. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.10.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON

Vabastada S.D tingimisi enne Maakohtu tähtaega temale Viru 17.04.2015 karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega otsusega mõistetud ja katseajaga ning kuni määratud karistusaja lõpuni so kuni 17.11.2020 määrata tema

katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel kahekümne neljal (24 järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: ) kuul -

1) elukohas aadressil: xxxx; elama kohtu määratud

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada S.D trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 suhtes käitumiskon 1, 4, 7 ja 9 alusel järgmised kohustus : ed

- mitte tarvitada alkoholi;

- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

- mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata;

- alluda elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 751

lg 3 määrata S.D-le elektroonilise valve tähtajaks 6

(kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnit

atakse süüdimõistetu keha külge. S.D

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista S.D-lt menetluskuluna riigituludesse 155,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumbriga 99915700028213 -14-9226,

, selgitusse märkida: „1 menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 155,64 eurot (sh käibemaks 20

%) vandeadvokaadi Ahto Sirendi

poolt süüdimõistetu S.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.D vangistusest elektroonilise valve alla. tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

S.D 17.04.2015 kohtuotsusega KarS on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu § 113

järgi ning karistuseks mõisteis kohus talle 6 aastat 6 kuud vangistust. karistuse kandmise alguseks luges kohus 17.05.2014.

S.D on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalselt vangistuses viibib kolmandat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, röövimise ja omavolilise sissetungi eest. Nii varasemalt kui ka käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli isik alkoholijoobes. Erinevus seisneb selles, et praegune tapmine on toimepandud üksinda, varasemad kuriteod on grupiviisilised. Soodusteguriks on alkohol. Tulenevalt S.D ohtli

kkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla . Kohtuistung

S.D taotles vabastamist elektroonilise enda tingimisi ennetähtaega vangistusest valve alla. Kinnipeetav selgitas, et töökoht on olemas, esialgu hakkab tööle abitöölisena, kuid teda hakatakse välja õpetama autoremondi lukksepaks, samuti saab ta teha keevitustöid. Avaldas, et tal on kaela ja selgrooga probleeme, samuti on tal ainult üks neer, ta vajab ravi ning vabaduses saaks ta minna spetsialistide juurde. Väitis, et on oma elu üle sügavalt järgi mõelnud ning aru saanud, et senine elu ei ole teda kuskile viinud ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamisel on tõsised tagajärjed. Kinnitas, et vabaduses plaanib end igati piirata, vanade sõpradega suhelda ei kavatse ja elektroonilise valve ning ennetähtaega vabastamise tingimused on talle teada.

Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta S.D vabastamist elektroonilise valve ennetähtaegset kohaldamisega.

Kaitsja Ahto Sirendi esitas kohtule tõendid kinnipeetava ja tema ema tervisliku seisundi kohta.

Kaitsja oli seisukohal, et kuna kinnipeetav on haruldaselt hästi pidanud kinni oma individuaalsest täitmiskavast ning hoidunud igasugustest konfliktidest ja karistusest, siis tal on tekkinud õigustatud ootus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Vangla iseloomustus, millele toetus ka prokurör, on suunatud S.D minevikku, mida ta muuta ei saa, kuid tema käitu võimaldab prognoosida, et mine karistuse kandmise ajal kinnipeetava tulevik saab olema õiguskuulekas. Kaitsja hinnangul võiks kohus arvestada ka isiku ja tema ema tervislikku seisundit. Kaitsja toetas isiku taotlust vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuula tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning materjali ning ukohaga leiab, et S.D saab vabastada vangistusest prokuröri seis tingimisi enne tähtaega. saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses Kohus leiab, et seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. käitumine S.D

vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on see tingimus täidetud.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse xxxx. Korter on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning omanik (kinnipeetava ema) andnud. Seega on S.D olemas elukoht, mis on on vajalikud nõusolekud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud Xxxx OÜ, lisaks on isik vanglas omandanud keevitaja eriala, mis suurendab kohtu hinnangul tema konkurentsivõimet tööturul. Tööle

asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Samas tuleb märkida, et kinnipeetaval on majandusliku toimetuleku oskus puudulik, kuid välja on kujunenud kulutamisharjumused. Kohtu hinnangul võib selline eluviis suurendada uue kuriteo toimepanemise riski . arvestades, et isikul on tasumata nõudeid summas 10216,68 eurot

Kinnipeetavat on vabaduses ootamas oma perega ema ja õde . Suhted lähedastega on head ja toetavad ning kinnipeetav on koju oodatud, lisaks vajab ema oma tervisliku seisundi tõttu abi. Seega on S.D vabaduses ootamas

toetav lähisuhtevõrgustik. Samas ei saa jätta märkimata, et võivad S.D arvestades isiku korduvkaristatust,

suhtlusringi kuuluda ka kriminaalse taustaga isikud. Vangla hinnangul on isik mõjutatav ja kinnipeetava enda sõnul ei oleks ta kuritegusid üksi toime pannud, kuid grupi arvamus mõjutas teda. Kinnipeetav küll kohtuistungil kinnitas, et endiste tuttavate ja sõpradega suhtlema ei hakka, kuid ue kuriteo risk kohtu hinnangul siiski

tutvusringkonnast lähtuv u jääb püsima.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas osalenud kunstiringi töös ning

Corrigo tugigrupis, töötanud koristajana, tootmistööl pesumajas, köögitöölisena, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja selle jätkuprogrammi, „Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle jätkuprogrammi, temaga on läbi viidud vestlused teemadel kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega ning motivatsioonist elada seadusekuulekalt. Ka on isik vanglas omandanud keevitaja eriala.

Individuaalse täitmiskava läbimise

tulemusena on isik aru saanud, et kuriteo sooritamise põhjuseks on alkohol. Samuti on kinnipeetav õppinud arvestama teiste inimeste seisukohtadega, end paremini vaos hoidma ning on aru saanud, et agressioonile ei vastata agressiooniga. Kohus leiab, et S.D on vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt enda arendamiseks.

Ka on positiivne see, et S.D ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuigi kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on otsustanud alkoholi enam mitte tarvitada. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume ka nende negatiivsest , kuid on nüüdseks aru saanud mõjust talle endale ning tema lähedastele. Kinnipeetava enda sõnul olid seaduserikkumised seotud vajadusega saada raha sõltuvusainete soetamiseks. nüüd aga Isik on huvitatud

rehabilitatsioonist ning enda sõnul aitab Corrigo tugigrupist saadud info tulevikus vältida narkootikumide tarvitamist ning ennetada tagasilangust.

Kohtu hinnangul on kinnipeetava seisukohad ning arusaamad narkootikumide ja alkoholi negatiivse mõju osas kiiduväärt, kuid sõltuvusainete võimalikust tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk . jääb siiski püsima

S.D

püüab vältida konfliktolukordi, kuid vangla hinnangul tekivad vahel olukorrad, kus ta r . P isik siiski probleeme eageerib ning tegutseb mõtlematult õhiliselt püüab

vältida ning lahendada neid sihipäraselt rutleb loogiliselt, analüüsib oma mõtteid ja . Isik a käitumist. Enda sõnul on ta väga motiv eeritud seaduskuulekalt elama ja tunnistab, et varem tegutses valesti ning kaotas elus

palju. Ametnikega saab hästi läbi.

Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elute ja töökoha olemasolu, lähedas toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist , täitmiskava läbimine mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise ud risk )

võimalik id ja seetõttu leiab kohus, et S.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega t Kriminaalhooldaja ühes lisakohustus e määramisega. poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline l. abistamaks teda oma eesmärkide täitmise Siinjuures aitab S.D - üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p des 1- -des 2, 2

6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 7 ja märgitud

kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab

. sõltuvusainete võimalik tarvitamine ning isiku mõjutatavus

Ka leiab kohus, et S.D tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks

on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §

-s

75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Igapäeva eluga kohanemiseks vabaduses peab kohus põhjendatuks määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud.

Lõpetuseks märgib kohus, et usest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kinnipeetava vangist ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud kari lõplikult vabanenuks siiski vaid stuse osast loetakse S.D katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab S.D suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik