4-19-6180/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. jaanuar 2020 Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-19-6180 D.B kaebus Politseija Piirivalveameti 19.11.2019

otsusele nr 284019001476 tema karistamises

liiklusseaduse 165 (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga

trahviühikut, s.o. 660 eurot, ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3

kuuks Kaebaja taotlus Taotlus lisakaristuse tühistamiseks Kohtunik Kadi Aavik Kohtuliku menetluse staadium Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri komissar Indrek Lepik Menetlusalune isik D.B

isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri D.B kaebus rahuldamata ning Politsei- 19.11.2019 284019001476 muutmata. otsus väärteoasjas nr Edastada kohtuotsus D.B-le

ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebetähtaeg on möödunud.

Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

Kaevatav otsus

Kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 19.11.2019 otsusega 284019001476 on D.B karistatud liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga trahviühikut, s.o. 165 660 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt juhtis D.B 22.10.2019 kell 23:10 xxxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxxx, juures mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,44 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,39 mg/l kohta, mõõdetud seadmeta ALCOTEST 7110 ARAF-0026. D.B rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 3.

2

Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik D.B on esitanud Tartu Maakohtule 09.12.2019 vastulause (tl 1), mida

kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsusele ning taotleb kaebuseena rahatrahvi ositi maksmist. Kohtule esitatud dokumendis selgitab D.B, et talle on juhilube vaja, sest laps on haige ja ta on töötu. D.B avaldab, et arveid on vaja maksta ja tööd otsida. D.B peab käima kriminaalhooldaja juures ja Töötukassas. D.B ei ela lapse emaga koos ja laps emaga elab

xxxxxxxxx ja tema XXXXXX , kui laps on haige ja ta lasteaias käija ei saa, siis on laps kaebajaga maal.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab oma 19.12.2019 seisukohas, et otsus tuleks jätta muutmata (tl 7-8)

Kohtuväline menetleja toob muuhulgas välja, et õ kohaldatud karistus on koosk las

menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. enetlusalune isik on süüdi M väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud,

on tahtlikult toimepandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Oma vastulauses väidab menetlusalune isik, et oli kindel oma kainuses, kuid ometi ei veendunud ta selles enne autorooli istumist. Seadust mitte järgides olid D.B-le juba varasemalt teada tema kohustused pere ees, kuid ometi ei takistanud need

teadmised teda alkoholijoobes s iduki rooli istumast. õ Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku varasema käitumisega liiklejana. D.B väärteokaristus on kehtiv 07.02.2019 toimepandud rikkumise eest LS 223 lg 1 järgi ning selle eest määratud rahaline

karistus on tasumata. D.B-le 19.11.2019 koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse alandamiseks. Juhtimisõiguse äravõ sanktsiooni miinimummääras on tmine eelk ige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku m jutamisele ja kaudselt ka isiku õ õ hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes.

KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti teinud ettepaneku

lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus lahendama VTMS §-s 133 loetletud järgnevad küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust väl - istavaid asjaolusid (p 1), kas leidis

aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas

karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9).

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 alusel ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi

0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

3

LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3

alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § s 224 sätestatud süüteo eest - lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud (p 1); kolmest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud (p 2).

Väärteoasja kohtuvälises menetluses koostatud väärteprotokollist (väärteotoimiku 22.10.2019

lk 1-1p), mille on koostanud PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik M. Maalmeister nähtub, et D.B juhtis 22.10.2019 kell 23:10 xxxxxxxxx xx

xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Volkswagen Passat Variant mootorsõidukit , registreerimismärgiga XXX XXX alkoholijoobes, alkomeetri mõõtetulemus 0,44 mg /l +/- 0,05 mg/l. Samasse protokolli on D.B omakäeliselt märkinud, et jõi umbes 3 tükki õlut ja tundis, et oli kaine lkomeetri . Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on lisaks tõendatud ka tõendusliku a

väljatrükiga (väärteotoimiku lk ütlustega 4) ning tunnistaja politseinik V. Vaheri (Vaher) (väärteotoimiku lk Sealjuures on ütluste alusel tuvastatav, et sõidukit kontrollides tundis 2-2p ).

politseiametnik õlle lõhna ning juhi ilmest oli näha, et ta võis olla tarvitanud alkoholi. Juht

tunnistas politseiametnikule, et oli vahetult enne sõitma hakkamist tarvitanud paar õlut ning sõbrad oli vaja koju viia ja läbitava tee pikkus pidi olema lühike.

Kohtuväline menetleja on otsust tehes arvestanud ka D.B vastulausega (väärteotoimiku lk

5-5p).

Eelnimetatud tõenditele tuginedes tuvastab kohus, et süüks arvatud tegu on aset D.B-le leidnud (VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud D.B, kes ise ei ole talle süüks arvatud teo toimepanemist eitanud (VTMS § 133 p 3) ja D.B käitumises esineb LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav -s 29 väärteokoosseis (VTMS § 133 p 4) ning väärteoasjas puuduvad VTMS § sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS § 133 p 1). Kohtu hinnangul on

väärtegu (KarS) § 16 lg 3 D.B poolt toime pandud otsese tahtlusega

karistusseadustiku mõttes. Samuti ei esine väärteo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras ja Piirivalveameti Lõuna D.B-le karistuse Politsei- Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja I. Lepik, kes on

täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 3

1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (VTMS § 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et

kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (VTMS § 133 p 6).

On sedastatav, et D.B-le määratud rahatrahv 165 trahviühikut ületab mõnevõrra LS § 224 lgs 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra (150 trahviühikut)

.

D.B süü suurust silmas pidades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (VTMS § 133 p 8).

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti määranud isikule rahatrahvi üle seaduses sätestatud sanktsiooni keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

4

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. eab märkima, et P

karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.B ka varasemalt samal aastal liiklussüütegude eest karistatud – 26.06.2019 LS § 223 lg 1 rikkumise eest summas 400 eurot (s.o 100 trahviühikut). Isikul on samuti kehtiv kriminaalkaristus 178 lg 1 ja katseaeg KarS § 1, KarS § 179 lg 1-KarS § 26 lg 1 rikkumiste eest kuni 06.05.2020. Seega nähtub eeltoodust, et D.B ei ole teinud järeldusi talle lühikese aja jooksul määratud karistustest ning on otsustanud jätkuvalt

liiklusnorme eirata. Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistused ilmselgelt piisavad, et

mõjutada loobuma liiklussüütegude toimepanemisest, sh alkoholijoobes rooli D.B

istumisest, mis on ühiskonnas üks levinuim süütegu, mille tagajärjed võivad olla fataalsed. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvisummaga ning D.B-le ka

lisakaristuse rakendamise vajalikkusega. Kuna varasem karistus ei mõjunud D.B liikluskäitumisele, on kohtu hinnangul põhjendatud ka täiendavalt lisakaristuse rakendamine. Asjaolu, et isikule on juhiload erinevatel argumentidel vajalikud, ei saa olla aluseks karistuse

mõistmata jätmisele, kuna liiklusnorme eirates võttis D.B endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab ka täiskasvanud inimesen D.B a kandma.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud jäävad D.B kanda. Kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei esinenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik