2-19-15501/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15501

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi A K vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5 025,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Swedbank

AS

(reg.kood

10060701),

lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Kostja A K (ik xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus summas 1 988,74 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 544,79 eurot,

intressi võlgnevus 258,90 eurot ja viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 1 185,05

eurot.

3. Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev viivis

protsendina põhinõudelt (s.o 544,79 eurot) 0,058% päevas alates 22.11.2019

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus summas 2 620,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 567,81 eurot,

intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 879,73

eurot.

5. Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev viivis

põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude

täitmiseni.

6. Käsitleda Swedbank AS 21.11.2019 esitatud nõudesumma kujunemise avaldust

osaliselt hagist loobumisena laenulepingu nr xxxx alusel esitatud põhinõude 60

euro osas.

7. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-19-15501 osaline hagist loobumine ja lõpetada

osaliselt menetlus laenulepingu nr xxxx alusel esitatud põhinõude 60 euro osas.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud kostja A K kanda.

9. Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks menetluskulu, so menetluses tasutud

riigilõiv 425 eurot.

10. Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks viivis välja mõistetud

menetluskuludelt (425 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A K (kostja) Swedbank AS-iga (hageja) kaks laenulepingut

(laenulepingu nr xxxx ja nr xxxx), mille alusel andis hageja kostjale laenu 3 300 eurot aastase

intressimääraga 21% ja seejärel täiendavat laenu 1 700 eurot aastase intressimääraga 18%.

Kostja pidi laenu igakuiste osamaksetena tagastama. Kostja jäi maksetega võlgnevusse ja

hageja ütles lepingud üles. Pärast lepingu ülesütlemist leppisid pooled kokku, et kostja tasub

võlgnevuse osamaksetena. Alates 2019. aasta juunist kostja enam osamakseid ei tasunud.

Hageja on arvestanud kostja maksed põhivõlgnevuse katteks ning seetõttu on põhjendatud

viivise välja mõistmine põhivõlgnevusest suuremas ulatuses.

2. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr xxxx

tulenev võlgnevus summas 2 032,69 eurot, millest põhiosa võlgnevus 604,79 eurot, intressi

võlgnevus 258,90 eurot, viivise võlgnevus 1 169,00 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt

(s.o 604,79 eurot) 0,058% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti

palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus

summas 2 582,83 eurot, millest põhivõlgnevus 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73

eurot ja viivise võlgnevus 842,29 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05%

päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

3. 21.11.2019 kohtule esitatud nõudesumma kujunemise selgituse kohaselt laenulepingu nr

xxxx ülesütlemisel 21.10.2016 oli kostja põhivõlgnevus kokku 2 953,27 eurot. Pärast lepingu

ülesütlemist on kostja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse katteks tasunud kokku 2

408,48 eurot, mis on kõik arvestatud põhivõlgnevuse katteks. 60 eurot on kostja tasunud

pärast hagiavalduse esitamist. Laenulepingu nr xxxx ülesütlemisel 21.10.2016 oli kostja

põhivõlgnevus kokku 1 567,81 eurot. Nimetatud lepingu võlgnevus ei ole pärast lepingu

ülesütlemist vähenenud, küll aga on suurenenud viivise võlgnevus. Hageja palub mõista

kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 1 988,74 eurot,

millest põhiosa võlgnevus 544,79 eurot, intressi võlgnevus 258,90 eurot, viivise võlgnevus

21.11.2019 seisuga 1 185,05 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (s.o 544,79 EUR)

0,058% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 2 620,27 eurot, millest

põhivõlgnevus 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus

21.11.2019 seisuga 879,73 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1 567,81 EUR) 0,05% päevas

alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja

kanda, mõista need temalt hageja kasuks välja ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja selgitas, et tema sissetulek on ebastabiilne ja et

on varasemalt saanud hagejaga suuliselt kokkuleppele kohustuse täitmise osas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Tulenevalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 21.11.2019

nõudesumma kujunemise avalduse, mille kohaselt on kostja laenulepingust nr xxxx tuleneva

võlgnevuse katteks tasunud pärast hagi esitamist 60 eurot, millest tulenevalt on hageja

vähendanud enda põhinõuet kostja vastu 60 euro võrra. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

nõude vähendamise korral peab kohus selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt

loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise

lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 12).

Kohus on seisukohal, et kuna kostja on tasunud pärast hagi esitamist 60 eurot, saab käsitleda

hageja nõude vähendamist osaliselt hagist loobumisena laenulepingu nr xxxx nõude osas 60

euro osas.

7. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-

1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui

hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4

kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohus leiab, et osaline hagist loobumine laenulepingust nr xxxx tuleneva 60 euro põhinõude

osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude

osas. Hageja põhinõudeks jääb laenulepingu nr xxxx alusel 544,79 eurot.

8. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud.

8.1 Pooled sõlmisid 16.07.2015 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping 1), mille kohaselt

andis hageja kostjale laenu summas 3 300,00 eurot intressimääraga 21% aastas ning

laenusumma

tagastamise

lõpptähtpäevaga

12.07.2020

(tl

6-22).

Kostja

kohustus

tüüptingimuste p 4.1 kohaselt tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade

olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (23-24).

Kostja kohustus tüüptingimuste p 5.1 alusel iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata

laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste p 5.3 kohaselt

kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui

arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus

alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast

päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja

järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses

intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 21% aastas, s.o 0,058% päevas. Hageja

saatis 03.10.2016 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja

andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (tl 26).

8.2 Pooled sõlmisid 26.08.2015 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping 2), mille kohaselt andis

hageja kostjale laenu summas 1 700,00 eurot intressimääraga 18% aastas ning laenusumma

tagastamise lõpptähtpäevaga 20.09.2020 (tl 29-44). Kostja kohustus tüüptingimuste p 4.1

kohaselt

tagama

igakuiselt

maksegraafikus

fikseeritud

summade

olemasolu

oma

arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tl 23-24). Kostja

kohustus tüüptingimuste p 5.1 alusel iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata

laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste p 5.3 kohaselt

kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui

arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus

alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast

päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja

järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses

intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 21% aastas, s.o 0,058% päevas. Hageja

saatis 03.10.2016 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja

andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (tl 26). Hinnakirja järgi on hagejal

pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas,

s.o lepingu 2 puhul 18% aastas, s.o 0,05% päevas. Pooled käesoleva kohtuotsuse p-ides 8.1

ja 8.2 tuvastatud asjaolude üle ka ei vaidle.

9. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p

19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jäi maksetega võlgnevusse ja hageja ütles lepingud

üles. Kostja vaidleb nõudele osaliselt vastu, kuna tema sissetulek on ebastabiilne ja et on

varasemalt saanud hagejaga suuliselt kokkuleppele kohustuse täitmise osas. Pooled ei vaidle

selle üle, et pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja võlgnevust osade kaupa ning viimane

tasumine enne hagi esitamist toimus 2019. aasta juunis. Vaidlus puudub ka selles, et pärast

hagi esitamist on kostja tasunud hagejale 60 eurot.

11. Kohus täitis 19.11.2019 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 83-84). Kostja esitas 21.11.2019 kohtule nõudesumma

kujunemise selgituse (tl 86 ja 86 pöördel).

12. Hageja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 544,79 euro ja

laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 1 567,81 euro nõudes võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks

eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või

mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on

krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt

intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 kohaselt

juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti.

13. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kasutada raha, mille kostja kohustus hagejale

tagasi maksma. Seega vastasid pooltevahelised lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis

hageja kostjale teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingutest

tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 20.10.2016 (tl 26). Kostja

võlgnevust täiendavaks tähtajaks ei tasunud. Hageja käsitles nimetatud kirja lepingute

ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise

korral luges hageja lepingud ühepoolselt üles öelduks.

14. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus tarbijakrediidilepingud ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled

tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1).

Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud

kohustused (VÕS § 195 lg 2). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks

tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega

peab kostja tagastama hagejale krediidisumma, mille tasumise kohustus ei olnud lepingu

ülesütlemise seisuga maksegraafiku kohaselt saabunud. Kohus selgitab, et rahaliste vahendite

puudumine ei õigusta kohustuste täitmata jätmist ja ei ole alus nõude rahuldamata jätmiseks.

Seega kuulub rahuldamisele hageja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu

544,79 euro ja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 1 567,81 euro nõudes.

15. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused

on sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra

arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Lepingu nr

xxxx tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 21 %.

Lepingust nr xxxx nähtub kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas

23,560 %). Lepingu nr xxxx tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi

suuruseks 18%. Lepingust nr xxxx nähtub kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse

määr aastas 23,170 %). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure intressimääraga.

Kostja intressi arvestusele ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale,

et intress laenulepingu nr xxxx alusel 214,18 eurot ja laenulepingu nr xxxx alusel 147,77

eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 21.11.2019

seisuga 1 185,05 (laenuleping nr xxxx) ning laenulepingust nr xxxx tuleneva viivise

võlgnevuse 21.11.2019 seisuga 879,73 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel

juhindunud laenulepingute hinnakirjast, mille kohaselt on laenulepingu nr xxxx puhul õigus

nõuda viivist lepingujärgses intressimääras 21% aastas, so 0,058% päevas ning laenulepingu

nr xxxx puhul intressimääras 18% aastas, so 0,05% päevas. Antud juhul puudub vaidlus

asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kostja viivise suurusele ja arvestusele vastuväiteid

esitanud ei ole. Hageja selgitas, et ta on arvestanud kostja maksed põhivõlgnevuse katteks

ning seetõttu on põhjendatud viivise välja mõistmine põhivõlgnevusest suuremas ulatuses.

Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivsenõue rahuldamisele.

17. Hageja on palunud lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt välja mõista ka

põhivõlgnevuselt laenulepingust nr xxxx tulenev viivis protsendina põhinõudelt (s.o 544,79

eurot) 0,058% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni ning laenulepingust nr

xxxx tulenev viivis protsendina põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05% päevas alates

22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses

esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arvestades, et kohus mõistis kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise välja, siis tuleb

rahuldada ka hageja nõue viivise osas, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud.

18. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi kostja vastu tervikuna ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 1 988,74 eurot,

millest põhiosa võlgnevus 544,79 on eurot, intressi võlgnevus 258,90 eurot, viivise võlgnevus

21.11.2019 seisuga 1 185,05 ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o 544,79 eurot) 0,058%

päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 2 620,27 eurot, millest

põhivõlgnevus on 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus viivise

võlgnevus 21.11.2019 seisuga 879,73 eurot ning viivise põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot)

0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

20. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 425 eurot (tl 64).

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud

riigilõivu kulu 425 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot.

21.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik