3-19-1685/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1685 Määruse kuupäev

22. jaanuar 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.Xi (X.) kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale vanglasse saadetud jooksujalanõud või paigutada need isiklike asjade lattu RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.Xi kaebus.

2. Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav X.X (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 1. septembril 2019 kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kaebajale saadeti 4. detsembril 2018 vanglasse saabunud postipakiga spordijalanõud. Viru Vangla eemaldas spordijalanõud kaebajale saadetud postipakist, kuna asus seisukohale, et spordijalanõude vanglasse saatmine on keelatud. Viru Vangla teavitas 22. märtsi 2019. a teatisega postipaki saatjat, et saatjal on võimalik spordijalanõudele kahe kuu jooksul teatise saatmisest arvates järele tulla.

2. Kaebaja on kaebuse materjalidest nähtuvalt pöördunud Viru Vangla poole talle postipakiga saadetud spordijalanõude küsimusega korduvalt. 16. mail 2019 esitas kaebaja vanglale järjekordse pöördumise, soovides vastust küsimusele, miks ei ole talle pakiga saadetud spordijalanõusid ikka veel lattu paigutatud, kuigi kontaktisikuga oli kaebajal selline kokkulepe. Viru Vangla selgitas kaebajale 2. juuli 2019. a vastuses nr 6-10/19369-2, et kaebajale pakiga saadetud spordijalanõud on kaebajale jätkuvalt vanglas keelatud ning neid hoiustatakse laos, kuhu saabuvad kinnipeetavatele saadetud pakid. Vangla selgitas, et kaebaja saab vanglast vabanemisel spordijalanõud kaasa võtta.

Kaebaja esitas Viru Vanglale 11. juulil 2019 vaide, milles taotles vangla 2. juuli 2019. a vastuse nr 6-10/19369-2 tühistamist ja talle saadetud jalanõude isiklike asjade lattu paigutamist. Viru Vangla tagastas 12. augusti 2019. a vastusega nr 6-12/235-2 kaebaja vaide, kuna 2. juuli 2019. a vastuse nr 6-10/19369-2 näol oli tegemist vastusega selgitustaotlusele, mille peale ei ole võimalik esitada vaiet. Vangla selgitas täiendavalt, et vanglal ei ole kohustust paigutada kaebajale saadetud spordijalanõusid isiklike asjade juurde lattu, kuna kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või

3-19-1685

kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju või vanglateenistuse vahendusel soetatud asju.

3. Kaebaja taotleb Viru Vangla 12. augusti 2019. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/235-2 tühistamist ja vangla kohustamist väljastama talle vanglasse saadetud jooksujalanõud või paigutama need isiklike asjade lattu. Kaebaja põhjendab oma kaebust sellega, et vangla arstid andsid loa talle vanglasse postipakiga jooksujalanõude saatmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. HKMS § 2 lõike 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et talle vanglasse saadetud spordijalanõud väljastataks talle või paigutataks isiklike asjade lattu. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud kohustamisnõude. Kaebaja palub ka tühistada vangla otsuse, millega kaebaja vaie tagastati. Kohus selgitab, et vaide tagastamisel ei anna haldusorgan haldusakti. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, mida ei saa vaidlustada tühistamiskaebusega. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ei ole kohtu hinnangul vajalik ka vaide tagastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine. Kohus hindab nii või teisiti vangla tegevuse õiguspärasust vaide menetlemisel kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebuse nõudeid kaebaja tegelikust tahtest lähtuvalt nii, et kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist väljastama talle pakiga saadetud jooksujalanõud või paigutama need isiklike asjade lattu.

6. HKMS § 47 lõige 1 sätestab: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.“ Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõike 5 kohaselt peab kinnipeetav läbima enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist kohustusliku vaidemenetluse.

7. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610 ja 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32).

Vangla tagastas kaebaja 11. juuli 2019. a vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 1 alusel põhjendusega, et selgitustaotluse vastuse peale ei ole võimalik esitada vaiet. Kohus märgib, et vangla on jätnud vaide tagastamisel tähelepanuta vaides esitatud taotluse paigutada kaebajale saadetud spordijalanõud isiklike asjade lattu. Kohtu hinnangul nähtub vaidest selgelt, et kaebaja vaidlustab vangla tegevust vanglasse saadetud spordijalatsite isiklike asjade lattu paigutamata jätmisel. HMS § 72 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on vaidemenetluses võimalik muu hulgas nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Seetõttu ei tagastanud vangla õiguspäraselt vaiet nõude osas paigutada kaebajale saadetud spordijalanõud isiklike asjade lattu.

3-19-1685

Kohus loeb kohtupraktikale ja ülaltoodud põhjendustele tuginedes VangS § 1¹ lõikest 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks nõude osas kohustada vanglat paigutama kaebajale vanglasse saadetud spordijalanõud isiklike asjade lattu.

8. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja ka spordijalanõude väljastamist. Seda nõuet mõistab kohus nõudena anda kaebajale spordijalanõud kambrisse. Vanglale 11. juulil 2019 esitatud vaides taotles kaebaja aga üksnes spordijalanõude isiklike asjade lattu paigutamist, mitte kambrisse väljastamist. Kaebaja esitas kohtule ka oma 8. aprillil 2019 vanglale esitatud vaide nr 6-12/150-1, milles ta on taotlenud spordijalanõude väljastamist. Kaebaja selgitustest ja vaidele tehtud märkest nähtuvalt võttis kaebaja aga selle vaide tagasi ega soovinud sellele vastust. Seega on jalanõude kambrisse väljastamise nõude puhul kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele ka spordijalanõude isiklike asjade lattu paigutamise nõude osas, kuna asjaoludest tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Sellest tulenevalt on kaebus kaebajale postipakiga saadetud spordijalatsite isiklike asjade lattu paigutamiseks perspektiivitu. Kuid isegi juhul, kui vangla paigutaks kõnealused jooksujalanõud isiklike asjade lattu, ei tagaks see kaebajale nende kasutamise võimalust. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.51 kohaselt on jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, kinnipeetavatele keelatud. Seetõttu oleks hüpoteetiliselt kaebuse rahuldamise korral tagatud üksnes see, et kaebajale saadetud jooksujalanõud oleksid hoiul kinnipeetavate isiklike asjade laos, mitte aga tema kasutuses. Lisaks viitab kohus sellele, et Viru Vangla on oma 2. juuli 2019. a vastuses nr 6-10/19369-2 selgitanud, et kaebajale saadetud spordijalanõud asuvad vangla laos, kuhu saabuvad kinnipeetavatele saadetud pakid, ning kaebaja saab vanglast vabanemisel jalanõud kaasa võtta. Seega on tagatud kaebajale saadetud spordijalanõude vanglas hoiustamine ning kaebaja võimalus need vanglast vabanemisel kätte saada. Kohtu hinnangul ei saa kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada kirjeldatud olukorras intensiivseks. Kohus märgib, et kaebajal on õigus soetada endale vajaduse korral spordijalanõud vangla vahendusel.

Eelnevale tuginedes on kohtu arvates riive kaebaja õigustele minimaalne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse jooksujalanõude isiklike asjade lattu paigutamiseks kohustamise nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

10. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kohus tagastab kaebuse osaliselt HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 ja osaliselt HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Kohus leiab sellegipoolest, et riigilõiv tuleb kaebajale praeguses asjas täielikult tagastada.

HKMS § 104 lõige 8 sätestab: „Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.“ Kuna kaebaja eest tasus riigilõivu teine isik, tuleb kaebajal kohut teavitada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist.

(allkirjastatud digitaalselt)