1-19-813/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-813

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-813 (18230200803) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi Viru Vangla taotlus M.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu M.M ik ; XXX viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu M.M (videokonverentsi teel) kaitsja Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § määrab - -dest 426, 432, 383, 384 kohus :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. M.M

Määrata OÜ Advokaadibüroo Barrister makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M.M-i Viru Maakohtus osutatud riigi

81 (kaheksa õigusabi eest kümmend üks) eurot ja 60

13 (kolmteist) eurot ja 60 senti. senti, sh käibemaks

Mõista Vabariigi kasuks välja õigusabikulu summas M.M-ilt Eesti (kaheksa ) eurot ja 60 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kümmend üks kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700003728 M.M , 1-19-813, kriminaalmenetluse ning selgitus „ kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada saab

ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi

1-19-813

teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 13.02.2019 otsusega tunnistati M.M

424 lg 2

süüdi KarS § järgi ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 Kohaldades , KarS § 65 lg 2 sätteid mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.11.2018.

2. 06.01.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid tingimisi

M.M-i enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. karistusaeg alga M.M-i s 20.11.2018 25.02.2021.

1 p 2 07.01.2020. ja see lõppeb KarS § 76 lg kohane tähtaeg saabus Kinnipidamisasutus ei toeta

M.M-i ennetähtaegset vabanemist.

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur vangla seisukohta ega toeta

t vabanemist. M.M-i ennetähtaegse

4. Kohtuistungi eelselt edastas kohtule motivatsioonikirja, milles toodut

M.M palub arvestada vabastamisküsimuse lahendamisel. Samuti avaldas ta valmisolekut alluda elektroonilise valvele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 5. Kohtuistungil avaldas , et toetab enda ting

M.M imisi ennetähtaegset vabanemist. Vangistuses viibimise perioodil on asunud oma käitumist muutma. Läbitud on kõik vajalikud programmid. Ühtegi rikkumist vangistuses viibimisel esinenud ei ole. Viimatise süüdimõistmise teinud kohtunik asus seisukohale, et kasuks tuleb karistuse kandmine vangistuse tingimustes. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi tarbimine. Alkoholi tarbimise põhjusel on kaotanud ka perekonna. Varasemalt on proovinud loobuda alkoholi tarbimisest, kuid Olles hea see ei õnnestunud erinevatel põhjustel. spetsialist, on ainus positiivne senises elus see, et tööd kaotanud ei ole ja sissetulek on olnud hea. Võlgnevus 8000 eurot on elatise võlgnevus. kinnitab, et olemas on endise M.M tööandja garantiikiri tööle võtmise ja elukohakulude kandmise kohta. Elukohakulude osas tööandja poole pöörduda siiski vaja ei ole. Vastuseks kaitsja küsimusele alkoholi tarbimise perspektiivi osas selgitab , et ei soovi suitsetada ja meeleldi loobub alkoholi M.M tarbimisest. Poole aastane alkoholi tarbimisest eemalolek näitas, et muutub isegi suhtlusringkond ja raha jääb alles ning rohkem on võimalus suhelda lapsega. Varasem alkoholivastane ravi oli kohtu poolt määratud. Kui on efektiivset ravi, siis on sellega ka nõus. Vabanemise korral on nõus ja soovib elatist tasuda oma lapsele. Saadav töötasu on piisav elatise tasumiseks ja kiireks võlgnevuse kustutamiseks. On alati olnud valmis koostööks ja austab seadusi, kuid kon . toetab taktisik on alati suhtluses konfliktile õhutav M.M kaitsja seisukohta ja proovib kõiki tingimusi täita. Nii pikka vangistust kannab esmakordselt ja soovib alustada uut elu. On olnud aega järele mõelda.

6. Kaitsja toetas esindatava seisukohta vanglas on esindatav

, tuues täiendavalt välja, et käitunud seaduskuulekalt ning on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused sh sõltuvusprogrammi. Kaaluküsimuseks on isik ja tema käitumismuster, s.o alkoholi tarbimine. Isik on oma probleemist aru saanud ja on valmis läbima alkoholivastast ravi. soovid on reaalsed . Alkoholist loobumisel,

M.M-i ja täidetavad M.M enam kuritegusid toime ei pane. Täiendava kohustusena palub kaitsja määrata alkoholivastase ravi läbimise kohustus.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud isikliku toimiku materjalide prokuratuuri kirjaliku

M.M-i ja vastusega ning ja tema kaitsja -s 4 kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab KarS § 76 lg

1-19-813

sätestatud asjaolusid arvestades, et ennetähtaegseks vangistusest alused

M.M-i vabanemiseks puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

8. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et on ära kandnud vähemalt poole mõistetud M.M vangistusest uhul , mistõttu on tema p täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, vara -le 4 semat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg

4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus märkis järgmist 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 - [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

10. Hinnates seotud isikuandmeid, tema

M.M-iga käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et

M.M-i käitumine vangistuse ajal on olnud üldjoontes korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on M.M ta omandab riigikeelt, omab vabu rahalisi vangistusaja jooksul töötanud, vahendeid esmaseks vabanemisjärgseks toimetulekuks ta on osalenud erinevates ja sotsiaalprogrammides. Kinnipidamisasutus kinnitab vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste puudumist ja sallivat suhtumist ametnikesse. - Tema vabanemise kasuks räägivad ka kindla elu ja töökoha olemasolu, ent samuti ka kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema M.M-i ennetähtaegset vabanemist toetavad.

11. -

Käesoleva määruse p s 9 osutas kohus kõrgeima astme kohtu lahendi 1-09-14104 p-s

21 märgitule, mille kohaselt on isiku vabastamise üle otsustamisel kaalukaks isiku käitumine karistuse kandmise ajal. See seisukoht baseerub otseselt KarS § 76 lg 4 regulatsioonil. Kohus rõhutab, et Riigikohus ja KarS § 76 lg 4 kasutavad oma sõnastustes ja käsitlustes väljendit “kari tuse kandmise aeg”. Sellest tuleneb, et ennetähtaegse vangistusest vabanemise küsimuse s otsustamisel ei lähtu kohus mitte üksnes vangistusest, kui karistusajast, vaid karistuse kandmise aega tuleb hinnata selle tervislikkuses. Seega - kui süüdlast karistatakse esmalt karistusega, mida algselt täitmisele ei pöörata, kuid see pööratakse täitmisele alles hiljem, siis on tema karistusajaks nii see karistuse osa, mida isik kannab vangistuses, kui ka osa, mil ta oli tingimisi vangistusest vabastatud.

12. Seonduvalt

M.M-i karistusandmetega märgib kohus, et M.M on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks. kannab karistust eriliigiliste M.M kuritegude toimepanemise eest. M.M-ile htuotsuste kogumis liitkaristus mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks ko . Algselt mõistetu üldkasuliku töö talle antud võimalusse d vangistus asendati ga. M.M hoolivalt ei suhtunud, pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kohus mõistis M.M-ile liitkaristuseks reaalse vangistuse.

Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata M.M-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi

1-19-813

kohaldamisele ühes karistuse asendamisega, jätkas M.M on kuritegelikku käitumist. Kirjeldatud käitumismuster ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib osutab M.M naasta seegi kord ebaseadusliku ja ohustava tegevuse juurde. Seisukoha õiguskorda kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et ei ilmunud esimese karistuse M.M kandmisele selleks karistuse kandmine, koostas kohus ettenähtud ajal. Et tagada M.M-i M.M tagaotsimiseja vahistamismääruse. Et ei ilmunud iseseisvalt karistust kandma,

ja kohtulahendi siis väljendab see tema suhtumist kehtivasse õiguskorda täitmisesse käitub . Kui siia juurde arvestada iseloomustuses toodut, et kinnipeetav impulsiivselt ja ei mõtle oma tegude tagajärjele ltoodust järeldub vaid üks , siis ee - M.M ja kohtulahendi teab ise kuidas on kohane käituda ning kehtiv õiguskord nõudeid ei pruugi olla tema käitumist piiravaks regulatsiooniks. Arvestades

M.M-i suhtumist toimepandud kuritegudesse nende toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt M.M-i käitumist vangistuse kandmisele asumisel, puudub kohtul veendus, et M.M-il da hooldusega kaansevaid oleks küllal selt motivatsiooni täita kriminaal tingimusi. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, iseloomustuses toodu kohaselt ei näe kinnipeetav kriminaalhoolduses mingit kasu.

13. Iseloomustuses on vangla välja toonud sellegi, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol.

M.M-i varasemat käitumist on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Asjakohane on nentida, et alkoholivaba elu on kinnipeetav elanud viimasel ajal vaid vangistuses viibimise ajal. Teadaolev on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on keelatud ja

välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. M.M-i M.M puhul on alkoholi tarvitamine riskifaktoriks. Kuigi avaldas nõustumust alkoholi tarvitamisest vabanemiseks läbi asjakohase ravi, on ta ka varasemalt kriminaalhooldusel olles jätkanud alkoholi tarvitamist. Seda vaatamata asjaolule, et talle kohaldati alkoholi tarvitamise keeldu, ta allutati ravile, ta läbis ravi ja asjakohased sotsiaalprogramid. Seoses alkoholi tarvitamisega peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et ei M.M ilmunud ise karistuse kandmisele ettenähtud ajaks. Tema kinnipidamisel tuvastati tal alkoholi tarvitamise tunnused. M.M Eeltoodust juhtis moorotsõidukit, olles joobeseisundis. järeldub, et M.M on elanud alkoholivaba elu alates tema kinnipidamise hetkest. Üldiselt teadaolev est loobumine on pikk protsess ja nõuab on asjaolu, et alkoholi tarvita s mi enesemotivatsiooni. Kuna on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses M.M viibimise perioodil positiivset tulemit ei andnud, sest

ja varasema ravi läbimine M.M jätkas alkoholi tarvitamist, pannes alkoholijoobes toime uue kuriteo, siis puudub kohul veendumus, et

M.M-i enesemotivatsioon on sedavõrd kõrge, et ta hoiduks vabanemisel alkoholi tarvitamisest. Kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on mh alkohol ( juhtis moot ), siis erinevate M.M orsõidukit, olles joobeseisundis ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda risk viisil, mis toob kaasa teiste õigushüvide taaskordse kahjustamise.

14. Kohtuistungil avaldas

M.M , et võimaliku vabanemise järgselt on tal võimalus asuda tööle. kirjeldas, milliseid tööülesandeid ta asub täitma. M.M Iseloomustusest nähtuvalt on M.M vangistuse kandmisele eelnevalt ja vangistuses viibimise perioodil

eelistanud ka gi täitnud töökohustusi. Töökohustuste täitmist on M.M õppetöös osalemisele. Lisaks väärtustab ise oma senises elus hea spetsialistina M.M töö tegemist. Töö tegemine on taganud piisava sissetuleku. Samas tuleb välja tuua, et vaatamata pidevale töötegemisele ja legaalse sissetuleku saamisele on

M.M-il võlakohustusi ca 16 000 eurot. Kohtuistungil avaldatu on ca 8 000 eurot seotud elatisvõlgnevusega. Eeltoodust järeldub, et vaatamata töö tegemisest saadavale sissetulekule on

M.M jätnud täitmata tal lasuvad kohustused ning selle asemel on käitunud viisil, kus väärtustatud on olnud hetkeline heaolutunne ja seda mh alkoholi tarbimisest. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et vaatamata sissetuleku saamisele on asunud M.M

1-19-813

käituma viisil, mil oli põhjust esitada talle süüdistus võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil upis ja süstemaatiliselt. , mis oli toime pandud gr

Arvestades

märkimisväärses ulatuses võlanõuete olemasolu, saab M.M-i majandusliku toimetuleku edukust hinnata kasinaks. Lisaks nähtub kohtu ette toodud materjalidest, et ajal täitis vahistamisele eelneval

M.M M.M tööülesandeid. Kinnipidamise hetkel oli aga alkoholi tarvitamise tunnustega. Seega ei hoidnud ka

eemal alkoholist. Kohtu ette toodud töö M.M-i materjalide valmis muutusteks, kuid tema st on sedastatav, et sõnades on M.M eelneva sellele kinnitust . st käitumisest leida pole võimalik

15. Eeltoodust

järeldub seegi, et uute kuritegude ohuprognoosi hindamisel M.M-i on kaalukas esiteks tema sisemine soov ja tahe hoiduda/loobuda alkoholi tarvitamisest, ja teiseks tema suutlikus seda teha. Nende aspektidega on seotud isiku enda arusaam ja teadvustamine alkoholi tarvitamise keeldust, ja alkoholi tarvitamisega taolise keelu põhjustest kaasnevatest ohtudest. Kohtu veendumusel pole suhtumine ja arusaamad M.M-i alkoholi vangistuse ajal vähemalt seniks muutunud määral, mis annaks kindluse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. l Seda ei toeta ka tõik, et varasemalt on M.M äbinud kohtu määratud alkoholivastase ravi. asunud taas harjumuspärase Peale ravi kohaldamist on ta eluviisi juurde. S et poolne sisemine motivatsioon oma aab järeldada, M.M-i riskikäitumise muutmiseks on madal ja ei veena kohut, et muutused on toimunud pöördumatult lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud süütegude . Seega pole M.M-ist toimepanemiseks maandatud, temast lähtuv uute eriliigiliste kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab ennetähtaegse M.M-i vangistusest tingimisi vabastamise.

16. Eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et M.M-i rehabilitatsiooni jätkuvaks progressiks tuleb karistust täide viival asutusel kaaluda M.M-i üleviimist avavangla osakonda. Avavangla osakond tagab kinnipeetavale ulatuslikuma liiumisvabaduse, võimaldab mh välja selgitada kinnipeetava valmisolekut ja suutlikkust pidada kinni vähenenud piirangutega tingimustes kinnipidamisasutuses kehtestatud normidest. St, et riigivõim paneb suurema vastutuse isikule endale, ent vastutuse üle andmine/kandumine toimub taolises olukorras järk järguliselt. Kohus ei näe, et M.M-ile - oleks soodustusi kohaldatud. Veelgi enam, koostatud individuaalsetest täitmiskavadest nähtub, et esialgselt avavanglasse paigutamise tähtaeg on hilisemas ajakavas lükatud edasi. Soodustus, näiteks väljasõiduloa andmise kaudu, annaks samuti võimaluse tõestada suutlikkust M.M-ile järgida kehtivaid norme.

17. vabanemise korral asuks M.M

Võimaliku ennetähtaegse elama ühisele pinnale tuttavaga, ke on iseloomustuses kajastatu kohaselt kriminaalkorras karistatud da joobeseisundis

sõiduki juhtimise eest. Eeltoodust järeldub, et vabanemisel ümbritseks

M.M-i kriminaalkorras karitatud isik(ud) isiku(ud), kellel esineb alkoholi tarvitamisega seotud . Samuti ümbritseksid teda riskikäitumist. ks vabanemise korral hoiduda täielikult alkoholi Kuna tule M.M-il tarvitamisest, siis vabanemisel teda ümbritsev isikutering tema püüdlusi ei toetaks. Taolises olukorras hindab kohus riski tagasilanguseks kõrgeks. Samuti ei näe kohus, et alkoholiga seotud riskikäitumist maandaks elektrooniline valve. Elektrooniline valve võimaldab kontrollida isiku paiknemist elektroonilise valve ajakavas kokkulepitud paikades ja ajal, mitte aga suhtlust ega konkreetse isiku tegevusi. Seega ei tingi ka valmisolek alluda M.M-i elektroonilise valvele tema suhtes vabastamisotsuse tegemist.

18. Seoses suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida

M.M-i tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid M.M-i varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - just vähemalt osaliselt iseloomustatakse M.M-i varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu.

1-19-813

Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele ne – ile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

19.

kaitsja R.

M.M-i Sprengk esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks uuruses summas, sh käibemaks 81,60 euro s 13,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 45 minutit, summas 41 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 30 minutit, s.o 27 eurot. Ne

ile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg dest 1 ja 10, § 7 lg - -dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks eurot, sh käibemaks 81,60 13,60 eurot. Kõnealune menetluskul välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 u kuulub

M.M-ilt ( ).

/allkirjastatud digitaalselt/