2-13-31928/65 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-31928 Tsiviilasi X Xi (X, pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X Xi taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada X X kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 05.09.2013. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Vabastada Z Z X Xi usaldusisiku kohustustest.

4. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

5. Avaldada teade X Xi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Jätta menetluskulud X Xi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli X Xi pankrotimenetlus. 17.10.2014 lõpetati X Xi pankrotimenetlus ning algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisikuks Z Z.

Võlgnik ja usaldusisik on menetluses esitanud teavet ja dokumente 25.02.2016, 17.02.2017, 20.10.2017, 20.09.2018, 13.11.2019. Esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnikul on püsiv töövõimetus, tema sissetulek on töövõimetuspension ja muu vara puudub. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.

Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksuja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) võlgnikul on arvelduskonto ja kasutushoiuse konto Coop Pank AS-is, millel toimingud puudusid;

2) võlgnikul on arvelduskonto Swedbank AS-is, kuhu laekuvad võlgnikule makstavad sotsiaaltoetused; 3) Maksuja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu alates 2014 oktoobrist kuni 2018 detsembrini üksnes Sotsiaalkindlustusametist vahemikus 148,98-173,81 eurot kuus.

Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) Coop Pank AS ei toeta kohustustest vabastamist, võlgnik ei ole otsinud osalise tööajaga tööd ja pole võlausaldajale menetluse ajal midagi tasunud. 2) Lille Savtšenko teatas, et võlgnevust pole menetluse ajal tasutud.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 17.10.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Võlausaldajad on oma seisukohtades välja toonud, et võlgnik ei ole tasunud võlgnevusi ja võlgnik pole otsinud vähemalt osalise tööajaga töökohta.

Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Samas ei ole ainuüksi võlgade tasumata jätmine aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Menetluse ajal on võlgnik saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist (seda kinnitavad Maksuja Tolliameti vastus teabenõudele ja Swedbank AS-i kontoväljavõte), tuluks on toetused. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Isegi kui võlgnik oleks käinud osalise tööajaga tööl, siis tõenäoliselt ei oleks sissetulekust piisanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul oli menetluse ajal alaealine laps (sai täisealiseks 03.09.2017) ning selletõttu oleks vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 lg-le 2 suurenenud ka sissetuleku osa, mille arvelt ei pea võlgnik võlausaldajatele väljamakseid tegema (lisaks ei pea väljamakseid tegema töötasu alammäära suuruselt summalt ega toetustelt). Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal võlgnevusi tasunud, ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Kohus ei pea võlgnevuste mittetasumist ja töökoha mitteotsimist süüliseks rikkumiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb Z Z vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.

PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X Xi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik