1-16-11287/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11287 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Roman Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN JAKOVLEV, isikukood 38503213723, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 28.05.2015 ja lõpp 28.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.01.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta ROMAN JAKOVLEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Roman Jakovlevilt menetluskuluna riigituludesse 110,48 (ükssada kümme eurot ja 48 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700014568. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 110,48 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Roman Jakovlevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Roman Jakovlevile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud Viru Vangla esitas 28.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 08.03.2017 otsusega tunnistati Roman Jakovlev süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat

6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 17.10.2016 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 2 kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Roman Jakovlevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.2015.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, ei toeta Roman Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Roman Jakovlevi vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on olnud pikalt vangistuses, tal on tervisega probleemid. Vabaduses asub tööle ja saab ka pensioni, on invaliid 80%. Ta läheb Töötukassa kaudu tööle, talle on kaks aastat tagasi tugiisik määratud. Vanglas on ta narkootikumide pärast. Vabaduses hakkab elama seadusekuulekat elu, suitsiidi mõtteid enam ei ole. Ta ei ole narkosõltuvuse vastu ravi saanud, on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Ta muudab oma elu ja ei hakka enam narkootikume tarvitama. Selgitab, et on eraldi kambris, kuna tal on probleemid kaaskinnipeetavatega. Emaga suhted on normaalsed, nad suhtlevad telefoni teel ja ema soovib, et teda vabastatakse enne tähtaega.

Kaitsja leiab, et vaidlust ei ole selle üle, et kinnipeetaval on kuritegelik minevik, tema elus on olnud väga palju probleeme ja need on ta endale ise põhjustanud. Minevikku muuta ei saa, kuid saame vaadata tema käitumist vanglas ja perspektiive tuleviku suhtes. Individuaalset täitmiskava on kaitsealune püüdnud täita võimetekohaselt, ta on osalenud Eluviisitreeningus, temaga on tehtud individuaalselt tööd, toimunud on psühholoogi vastuvõtud ja nõustamised. On väga oluline, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. See, et ta on olnud enamuse ajast eraldi lukustatud kambris, ei ole tingitud niivõrd tema enda käitumisest, kuivõrd ohust tema turvalisusele, sest vastasel juhul oleksid tal ka distsiplinaarkaristused. Vanglast vabanemisel ootab teda ema, kes on teda toetanud ka vanglas viibimise ajal ja on nõus teda enda juurde elama võtma ja ka vabaduses toetama. Kinnipeetav kinnitas, et soovib vabaduses tööle asuda. Ta on nõus kõigi kohustuste täitmisega, mis kaasnevad tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Vaatamata sellele, et vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, palub kaitsja kohtul kaaluda isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Jakovlev ära kandnud üle 4 aasta 7 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aastasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta juba mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise muster on jäänud samaks, ta paneb toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamiseks, eelkõige narkootikumide ostmiseks rahaliste vahendite hankimiseks. Käesolev karistus on mõistetud varguse ja röövimise toimepanemise eest narkojoobes olles. Seega on kuritegude toimepanemine otseses seoses narkootiliste ainete tarvitamisega kinnipeetava poolt.

Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Kuigi tal käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on tema käitumine kogu vangistuse jooksul olnud kõikuv. Enamuse ajast on iseloomustuse kohaselt kinnipeetav olnud oma käitumise tõttu eraldi lukustatud kambris ning ta ka ise kohtuistungil avaldas, et tal on probleeme kaaskinnipeetavatega. Positiivsena saab välja tuua, et ta on läbinud psühholoogilise nõustamise, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on läbi viidud regulaarne individuaaltöö tema igapäevase toimetuleku toetamiseks ja arendamiseks. Vabanemisjärgsed elutingimused tema vabastamist ei toeta. Tal on küll alaline elukoht koos emaga xxxx kuuluvas korteris, kuid garanteeritud töökoht, mis tagaks igakuise kindla sissetuleku, puudub. Kinnipeetav ei ole ametlikult kunagi töötanud ning enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension ja ema toetus. Vabanemisjärgselt on tal võimalus töövõimetuspension taastada ning ema on samuti lubanud poega vabanemisel toetada. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need oli enne vangistust, seega ei ole need ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Lisaks on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi üle 21 000 euro, mille tasumine isiku poolt on vähetõenäoline, kuid mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutavad. Kinnipeetaval on narkosõltuvus. Ta alustas tarvitamist 16-aastaselt ning on siiani igapäevaselt end süstinud. Suhtlusringkond on tal samuti enamasti kriminaalne ja selle moodustavad sõltlased. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav varem viibinud narkosõltuvuse ravil, kuid seni tulemusteta. Lisaks ei ole tema alanenud intellektuaalse võimekuse tõttu narkorehabilitatsioon isiku suhtes näidustatud. Seega püsib kinnipeetava puhul kõrge uue kuriteo toimepanemise risk puuduliku majandusliku toimetuleku oskuse ja narkosõltuvuse tõttu.

Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Roman Jakovlevi vabastamine ei ole põhjendatud. Enda sõnul tahab ta edaspidi narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid tema psüühilise tervise ja varasemate elutingimuste tõttu on see vähetõenäoline. Tal puuduvad tulevikuks eesmärgid, ta ei oska oma ettearvamatut käitumist kontrollida ega mõista täielikult oma tegevuse tagajärgi. Eelkõige kuritegude toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd ta on varem kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid pannud toime uue kuriteo. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 110,48 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro

Kohtunik