2-18-13586/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13586 Tsiviilasi M P ja M P hagi A Ii (I) vastu pärandvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad M P (isikukood xxxx, aadress xxxx) M P (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Gerli Luik Kostja A I (isikukood xxxx, aadress xxxx) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-18-13586 M P (isikukood xxxx) ja M P (isikukood xxxx) loobumine hagist A Ii (I, isikukood xxxx) vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-13586.

3. Tagastada M P (P, isikukood xxxx) ja M P (P, isikukood xxxx) riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot M P 14.03.2018 tasutud riigilõivu 300 eurot arvel.

4. Kanda tagastatav riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot M P (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (LHV Pank). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (3) Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. M P ja M P (hagejad) esitasid 11.09.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse A Ii (kostja) vastu pärandvara jagamise nõudes. Hagejad loobusid 22.01.2020 kohtule esitatud avaldusega hagiavaldusest. Hagejad taotlesid poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja M Ple ega soovinud menetluskulude väljamõistmist.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hagejad on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud 22.01.2020 kirjalikus avalduses, mille kohus on toimikusse võtnud.

3. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

4. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p

2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejad on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja M Ple. Kohus tagastab poole menetluses tasutud riigilõivu 150 eurot hageja M P poolt 14.03.2018 tasutud riigilõivu arvel. Kohus määrab riigilõivu tagastamise hageja M P arveldusarvele.

5. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS §

3 (3) Hagejad loobusid hagist, sest kostja täitis nõude vabatahtlikult. Seetõttu esineb alus menetluskulude kostja kanda jätmiseks TsMS § 168 lg 5 järgi. Kuivõrd hagejad ei soovi menetluskulude väljamõistmist, jätab kohus menetluskulude poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik