4-19-6033/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 22.01.2020.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number

4 19 6033 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi T.R

süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

T.R ; isikukood: XXX

; EV kodakondsus; elukoht: xxxx xxxx ; töökoht: Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Jaak Paju

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi LS § järgi ning mõista karistuseks arest kümme T.R

201 lg 2

10 ( ) päeva.

Kohustada T.R 28.02.2020.a. asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

T.R-i T.R-i suhtes poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. on kättesaadav Kohtuotsus 22.01.2020.a.

Kohtus tuvastatud asjaolud:

T.R-i suhtes on koostatud 10.11.2019 1575014 selle kohta, .a väärteoprotokoll nr AB et T.R juhtis 10.11.2019.a kella 10.34 ajal Harjumaal Tallinnas, xxxx Majaka põik juures, liikudes Killustiku xxxx, tn suunas, mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust LS § 91 lg 2 p 3 alusel , olles eelnevalt

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pan toime LS § 201 lg s 2 ettenähtud väärteo. nes -

11.12.2019.a toimunud kohtuistungile T.R ei ilmunud. Kohtule ei olnud teada, kas menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uus kohtuistungi a

uueks eg ning saata uus kohtukutse menetlusalusele isikule. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 16.01.2020 kell 13.00.

16.01.2020.a toimunud kohtuistungile T.R ei ilmunud. Menetlusalusele isikule on kohtukutse isiklikult üle antud .a. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja 20.12.2019 arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.R-i netleja süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise me arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.R s kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 väärteoprotokolli päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et T.R-i süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud:

- menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab sõiduki juhtimist, selgitades, et kuna oli tööle hilinemas, siis istus autorooli

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politseija Piirivalveameti patrullpolitseinik M P kõrvaldas T.R-i

10.11.2019 xxxx, a sõiduki registreerimismärgiga , juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna xxxx T.R puudus

vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud T.R samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- maanteeameti liiklusre 14.11.2019.a T.R gistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga kehtivaid juhilubasid ei leitud.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politseija Piirivalveameti patrullpolitseinik K U kõrvaldas 07.08.2019 T.R-i sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna T.R puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni a äralangemiseni. luste T.R on

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärt e väärte toimepanemise eest LS § 201 lg 2 eokorras karistatud liiklusalas o alusel PPA 27.08.2019.a otsusega. Põhja prefektuuri

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule T.R-ile – inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 10.11.2019 puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja materjalidest, et T.R menetlusalune isik on eelnevalt, s.o enne 10.11.2019, kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS

§ 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seda tõendab sõiduki juhtimisel kõrvaldamise LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi otsus 07.08.2019.

mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le 91. Seega T.R puudus käesolevalt vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani T.R 10.11.2019 kell 10.34 Harjumaal Tallinnas, Majaka põik xxxx juures toime T.R LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Seega on selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria - juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud käitumises õigusvastasust, T.R-i süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad nin - g raskendavad asjaolud KarS § de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Kuna tegemist oli päevase ajaga ning isik, kellel puudub juhtimisõigus sõidukit tänaval, kus on tihe asus , juh ib tus ning liigub palju

rahvast, siis sellise käitumisega ohustab ta teiste liiklejate elu, tervist ning vara. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.R on varem samalaadse rikkumise toimepanemise eest karistatud rahatrahvi , mis on tasumata ga ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, siis eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni T.R . Uue rikkumise toimepanemine loobuma väärtegude toimepanemisest näitab ilmekalt, et T.R ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kuivõrd T.R rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse, on välistatud temale kergemaliigilise siis

karistuse määramine ning arvestades uue väärteo toime vaid 3 kuud , et T.R pani pärast eelmise rikkumise toimepanemist, siis tuleb tema suhtes kohaldada aresti, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. T.R karistusandmetest nähtub, et tal on 2 kehtivat väärteokaristust, üks neist liiklusalase süüteo eest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista isikule arest alla sanktsiooni keskmist määra ehk pikkusega 1 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlu salust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et T.R peab asuma kandma aresti hiljemalt 28.02.2020.a.

Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111.

Aulike Salo Kohtunik