2-16-8552/187 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.01.2018 otsus muutmata osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata, jaotas menetluskulud ja tühistas hagi tagamise abinõu.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

21.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-8552

Kohtuasi

Osaühingu Johnny H.W. (endine ärinimi Osaühing

Kolm Õde) pankrotihalduri Veli Kraavi hagi

TALLINNA ÄRIPANGA AS-i, AS-i TBB liising ja

PETRAMARK OÜ vastu tehingute tagasivõitmiseks,

saadu

tagastamiseks

või

hüvitamiseks

ja

alternatiivselt 6 641 609,28 euro ja viivise saamiseks

TALLINNA ÄRIPANGA AS-i ja AS-i TBB liising

vastuhagi Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri

Veli Kraavi vastu 4 329 609,28 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7 176 258,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Johnny H.W. (endine ärinimi

Osaühing Kolm Õde, pankrotis, registrikood 10749911)

pankrotihaldur Veli Kraavi, esindajad vandeadvokaat

Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Magnus Braun

Kostja I TALLINNA ÄRIPANGA AS (registrikood

10237984)

Kostja II AS TBB liising (registrikood 10570483)

Kostjate I ja II esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Kostja III Petramark OÜ (registrikood 10951624),

esindajad

vandeadvokaat

Kaidar

Sultson

ja

vandeadvokaat Karin Mölder

Kohtuistungi toimumise aeg

05.12.2019

2. Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2018 otsus osas, milles maakohus jättis kostjate

tingimusliku vastuhagi rahuldamata ning jätta vastuhagi läbi vaatamata.

3. Jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

4.1. Jätta Osaühingu Johnny H.W. (endine ärinimi Osaühing Kolm Õde)

pankrotihalduri Veli Kraavi hagi TALLINNA ÄRIPANGA AS-i, AS-i TBB liising ja

PETRAMARK OÜ vastu rahuldamata.

4.2. Jätta TALLINNA ÄRIPANGA AS-i ja AS-i TBB liising vastuhagi läbi vaatamata.

4.3. Tühistada hagi tagamine Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse alusel. Kustutada

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 480001, III jakku „koormatised ja

kitsendused“ eelmärge Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis; registrikood 10749911)

kasuks.

4.4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2019 määruse alusel seatud hagi

tagamise abinõu ja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

25578601 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale AS TBB pangale (endise

ärinimega TALLINNA ÄRIPANGA AS) kuuluvale kinnisasjale Osaühing Johnny

H.W. (endine ärinimi Osaühing Kolm Õde, pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (ik

37112092711) kasuks 1 200 000 euro suurune kohtulik hüpoteek tsiviilasjas nr 2-16-

8552 AS TBB panga vastu esitatud nõude tagamiseks ja registriossa nr 26205201

neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale AS TBB liisingule kuuluvale

kinnisasjale Osaühing Johnny H.W. (endine ärinimi Osaühing Kolm Õde, pankrotis)

pankrotihaldur Veli Kraavi (ik 37112092711) kasuks 800 000 euro suurune kohtulik

hüpoteek tsiviilasjas nr 2-16-8552 AS TBB liisingu vastu esitatud nõude tagamiseks.

4.5. Jätta tsiviilasja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühingu Johnny H.W. (endine ärinimi Osaühing Kolm Õde; pankrotis) pankrotihaldur

Veli Kraavi (hageja) esitas 31.05.2016 hagi TALLINNA ÄRIPANGA AS-i (kostja I),

AS-i TBB liising (endine ärinimi TBB LIISINGU AKTSIASELTS; kostja II) ja

PETRAMARK OÜ (kostja III) vastu, milles esitas alltoodud nõuded.

• Tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnisasja

(kinnistu) 07.08.2013 käsutamise aluseks olev tehing ehk kinnistu käsutamine täiteasjas

nr 034/2012/938.

• Tunnistada kehtetuks kinnistu 11.10.2013 käsutamise aluseks olev tehing kostjate II

ja III vahel ning kohustada kostjaid II ja III andma tahteavaldused asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis)

(võlgnik) kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sissekandmiseks või võlgniku

omanikuna sissekandmise võimatuse korral mõista kostjatelt II ja III solidaarselt

võlgniku kasuks välja 4 600 000 eurot hüvitist ja viivis seadusjärgses määras alates

kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni.

• Tunnistada kehtetuks 07.08.2013 kostjale I 1 191 953 euro 60 sendi suuruse rahalise

kohustuse täitmine (kohustuse täitmine kostjale I) ja mõista see summa koos

seadusjärgse viivisega kostjalt I võlgniku kasuks välja.

• Tunnistada kehtetuks 22.11.2013 tasaarvestuse kokkulepe võlgniku ja kostja II

vahel või alternatiivselt võlgniku rahalise kohustuse täitmine kostjale II 22.11.2013

tasaarvestuse kokkuleppe alusel (kohustuse täitmine kostjale II) ning mõista kostjalt II

võlgniku kasuks välja 849 655 eurot 68 senti koos seadusjärgse viivisega.

Esimese alternatiivina palus hageja:

• kohustada kostjaid II ja III andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks

ning kinnistusraamatus kinnistu omandi üleandmiseks ja võlgniku omanikuna

sissekandmiseks;

• kui võlgniku kinnistu omanikuna sissekandmine osutub võimatuks, siis mõista

kostjatelt II ja III solidaarselt võlgniku kasuks välja 4 600 000 eurot hüvitist koos

seadusjärgse viivisega;

• mõista kostjalt I võlgniku kasuks välja 1 191 953 eurot 60 senti koos seadusjärgse

viivisega;

• mõista kostjalt II võlgniku kasuks välja 849 655 eurot 68 senti koos seadusjärgse

viivisega.

Teise alternatiivina palus hageja mõista kostjatelt võlgniku kasuks solidaarselt välja

2 740 402 eurot 71 senti koos seadusjärgse viivisega.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja I ja võlgnik 31.12.2010 laenulepingu

(laenuleping), mille alusel andis kostja I võlgnikule 1 151 000 eurot laenu, ning

arvelduslaenulepingu (arvelduskrediidileping), mille alusel andis kostja I võlgnikule

262 000 eurot arvelduskrediiti. Samal päeval sõlmisid kostja I ja võlgnik lepingutest tulenevate

kohustuste tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu, mille tulemusel seati võlgnikule kuuluvale

kinnistule hüpoteegid kostja I kasuks summas 1 917 349 eurot 46 senti (esimesel järjekohal) ja

383 460 eurot 90 senti (teisel järjekohal). Kostja I nõuded võlgniku vastu olid lisaks tagatud

kostja I ja võlgniku vahel 31.12.2010 sõlmitud kommertspandilepinguga. Viimaks sõlmis

võlgniku osa omanik Maslé Onroerend Goed B.V. (Maslé) kostjaga I samal päeval veel

finantstagatise lepingu, mille kohaselt panditi võlgniku osa kostja I kasuks lepingutest

tulenevate kohustuste tagamiseks.

25.11.2011 ütles kostja I laenulepingu üles, sest võlgnik ei täitnud kohustusi. Ka

arvelduskrediidi jättis võlgnik tagastamata. 21.02.2012 loovutas kostja I laenulepingutest

tuleneva nõude osaliselt kostjale III. Kostja I loovutas kostjale III ka nõude tagamiseks

kinnistule kantud teise järjekoha hüpoteegi. Kostja III esitas 20.03.2012 eelviidatud hüpoteegi

täitmisele pööramiseks täitmisavalduse, mille alusel korraldas kohtutäitur kinnistu

enampakkumise. Kinnistu oli äritegevuse seisukohast tähtsaim vara, kuivõrd seal tegutses

hotell. Parima pakkumise tegi Wientjes Consultancy OÜ summaga 1 740 000 eurot. Kinnistut

jäi koormama esimese järjekoha hüpoteek kostja I kasuks. Võlgnik esitas 11.06.2012 kostja III

vastu hagi kinnistu müüki puudutava sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohus

rahuldas võlgniku hagi. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse. Tanel Mällas aga esitas

04.09.2013 võlgniku seadusliku esindajana avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagist loobumiseks, mistõttu ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas tsiviilasjas

menetluse.

Kinnistu enampakkumise võitja loovutas ostja õigused tasuta kostjale III, st vaid hinnaga, mis

vastas ostja tasutud tagatisrahale. 07.09.2013 kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse

kostja III. Kinnistu käsutamisega kahjustati võlausaldajate huve. Nõude loovutamine kostjalt I

kostjale III ei olnud majanduslikult mõistlik. Pindi Kinnisvara AS-i eksperdihinnangu kohaselt

oli kinnistu turuväärtus 2013. a augustis 4 660 000 eurot. Arco Vara AS-i hinnangu järgi oli

kinnistu väärtus 2 310 000 eurot, kuid see ei ole usaldusväärne, sest võrdlustehingud olid

aastatest 2010 ja 2011. Võlgnik andis kostjale III üle kinnistu väärtusega 2 742 650 eurot

54 senti (arvates kinnistu väärtusest maha hüpoteegi väärtuse). Seega oli soorituste vahe

võlgniku kahjuks 1 002 650 eurot 54 senti. Kuna kostja I ei ühinenud täitemenetlusega, siis jäi

kostja I hüpoteek kinnistut koormama. Kinnistu käsutamise tagajärjel said rahuldatud üksnes

kolme võlausaldaja nõuded. Pandieseme müügist saadava 15% arvel oleks olnud võimalik

tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kostja III on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse

(PankrS) § 117 lg 2 p 2 alusel, sest kostja III oli võlgniku osanik kõikide vaidlustatud tehingute

lõpuleviimise ajal.

Kostja III ei omandanud kehtivalt võlgniku osa ega kinnistut. Väidetavalt 28.05.2013 teatas

kostja I Masléle, et on laenulepingud ennetähtaegselt üles öelnud ning võlgnik võlgneb

kostjale I kokku 2 325 783 eurot 7 senti. Kostja I teatas, et kasutab pandipidaja õigust võlgniku

osa ülekandmiseks enda väärtpaberikontole. Pandiõigust ei olnud aga tekkinud, sest pandi

tekkimise eelduseks oli pandilepingu kohaselt osa kandmine Maslé pandikontole ning seda ei

olnud tehtud. Seega ei olnud alust ka osa kostjale I või hiljem kostjale III üle kanda. Lisaks ei

saanud kostja III valida kehtivalt juhatuse liikmeks T. Mällast. Kostja III võttis vastu võlgniku

ainuosaniku otsuse valida juhatuse liikmeks T. Mällas 10.06.2013 kell 12.30-12.45. Võlgniku

osa kanti Maslé väärtpaberikontolt kostja I väärtpaberikontole aga alles kell 16.26 ning kostja I

väärtpaberikontolt kostja III väärtpaberikontole kell 17.00. T. Mällas ei saanud seetõttu

võlgniku nimel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist loobuda.

11.10.2013 müüs kostja III kinnistu kostjale II (kostja I tütarühing) hinnaga 2 288 000 eurot.

Sealjuures andis kostja II kinnistu üheks aastaks kostja III kasutusse. Liisingutasu oli

2 288 000 eurot. PankrS § 116 võimaldab tagasivõitmise nõude esitada ka tehingu teinud isiku

eriõigusjärglase vastu. Kostja II teadis kinnistu võõrandamisest alla turuhinna. Lisaks sõlmisid

pooled liisingulepingu, mistõttu sisuliselt omandas kostja II kinnistu tasuta.

07.08.2013 esitas võlgniku juhatuse liige T. Mällas kohtutäiturile avalduse, milles palus kanda

enampakkumise tulemi ülejääk kostja I arvelduskontole. Kohtutäitur kandis kostjale I

1 191 953 eurot 60 senti. Kohustuse täitmine kostjale I ei olnud võlgniku majandustegevuse

jätkamiseks vajalik, sest hotelli pidamiseks vajalik kinnistu oli kohustuse täitmise ajal juba

müüdud. Võlgnikul oli täitmata kohustusi teiste võlausaldajate vastu. Võlausaldajate huve

kahjustati sõltumata nende nõuete suurusest. Kostja I oli võlgniku lähikondne PankrS § 117

lg 2 p 2 alusel, kuna 10.06.2013 sai kostja I võlgniku osanikuks ning kostja I jätkas ka pärast

osa võõrandamist kostjale III tegelikult võlgniku kontrollimist. Kostja I on võlgniku lähikondne

PankrS § 117 lg 3 alusel. Kostjal I ja võlgnikul oli ühine majanduslik huvi kahjustada teisi

võlgniku võlausaldajaid. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2012. Kostjale I kohustuse

täitmine süvendas maksevõimetust. Kostja I pidi krediidiasutusena olema maksevõimetusest

teadlik.

22.11.2013 sõlmisid võlgnik (T. Mällase esindamisel) ja kostja II kaubamärgi ja vallasvara

müügilepingu ning 849 655 euro 68 sendi suuruse tasaarvestuse kokkuleppe. Müügilepinguga

müüs võlgnik kostjale II kaubamärgi “The Three Sisters” ja vallasvara. Samas loovutas kostja I

kommertspandiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu kostjale II. Kostja II

tasus müügilepingu alusel omandatu eest tasaarvestusega, milleks kasutas kostja I loovutatud

nõuet. Kostja II pidi võlgnikule tasuma üksnes hinnale lisanduva käibemaksu. Tehingu

tagajärjel muutus võlausaldajate nõuete rahuldamine vara puudumise tõttu võimatuks. Kostja II

on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 alusel. Kostja II on kostja I tütarettevõte.

Kostjad käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitasid oma tegevusega võlgnikule

kahju. Kostjatel oli õigusvastane plaan muuta võlgnik varatuks. Võlgniku kohustused kostjate

vastu olid 31.05.2013 seisuga 2 709 252 eurot 97 senti. Võlgniku vara väärtus oli kokku

minimaalselt 5 449 655 eurot 68 senti. Seega oli võlgniku vara ja tegelike kohustuste vahe

2 740 402 eurot 71 senti. Kuivõrd kostjate õigusvastase tegevuse tagajärjel jäi võlgnik

2 740 402 euro 71 sendi ulatuses enda varast ilma, taotles hageja alternatiivselt sama suure

kahju hüvitamist.

Kostjate I ja II vastuväited

2. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Kuivõrd võlgnik laenulepingust tulenevaid kohustusi

ei täitnud, siis ütles kostja I lepingu üles. Ka arvelduskrediidi jättis võlgnik tagastamata.

Kostja I saatis võlgniku omanikule Masléle kirja, milles teavitas finantstagatise lepingu

lõpetamisest ja nõuete tagatiseks oleva võlgniku osa omandamisest. Ühtlasi teavitati, et pandi

arvel loetakse kostja I nõue võlgniku vastu 210 908 euro 44 sendi ulatuses rahuldatuks.

Kostjale I ei olnud teate saatmise ajal teada, et Maslé on tegelikult juba 16.11.2012 Hollandi

äriregistrist kustutatud. Seetõttu omandas kostja I osa heauskselt. 10.06.2013 müüs kostja I osa

kostjale III 210 908 euro 44 sendi eest.

Novembris 2013 tegi võlgnik kostjale I ettepaneku kogu oma järelejäänud võlgnevuse katteks

kaubamärk ja vallasasjad võõrandada, sest pandi tõttu läheks nende võõrandamise korral igal

juhul kogu müügitulem kostjale I. Kuigi kõnealused esemed ei olnud kaugeltki nõude jääki

väärt (708 046 eurot 40 senti), kuid muud võimalust kostja I nõude rahuldamiseks ei olnud,

otsustas kostja I omandada esemed turuhinnast kordades kõrgema hinnaga. Kostja I loovutas

oma nõude kostjale II. Seejärel sõlmisid võlgnik ja kostja II vallasvara müügilepingu ja

tasaarvestuse kokkuleppe, millega võlgnik võõrandas oma vallasvara ja kaubamärgi hinnaga

708 046 eurot 40 senti, millele lisandus käibemaks. Sealjuures tasus kostja II võlgnikule

tegelikult vaid käibemaksu summa. Vallasvara tegelik väärtus oli 58 325 eurot 27 senti.

Kuivõrd kinnistu müüs kohtutäitur avalikul enampakkumisel, siis on põhjendatud pidada

enampakkumise müügitulemit turuhinnaks. Lisaks omandas kostja II kostjalt III kinnistu

heauskselt. Marstone Limited ei ole kostja I lähikondne. Marstone Limited on tavaline kostja I

pangaklient.

Kostjate I ja II vastuhagi

3. Kostjad I ja II esitasid 31.03.2017 vastuhagi, milles palusid:

• kinnistu käsutamise kehtetuks tunnistamise, kinnistut tagastama kohustamise või

4 600 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmise korral mõista võlgnikult kostja II

kasuks välja 2 288 000 eurot;

• 07.08.2013 kohustuse täitmise kostjale I kehtetuks tunnistamise või täitmise

tühisuse tuvastamise ja saadu väljamõistmise korral mõista võlgnikult kostja I kasuks

välja 1 191 953 eurot 60 senti ja lugeda vastastikused nõuded selles summas nende

vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks;

• 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe alusel kohustuse täitmise kostjale II kehtetuks

tunnistamisel või kokkuleppe tühisuse tuvastamisel ja saadu väljamõistmisel mõista

võlgnikult kostja II kasuks välja 849 655 eurot 68 senti ja lugeda vastastikused nõuded

selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks.

Kostja III vastuväited

4. Kostja III vaidles hagile vastu ning ühines kostjate I ja II seisukohtadega. Täitemenetlus

algatati võlgniku võlgnevuse tõttu, mitte väidetava skeemi elluviimiseks. Nõuete loovutamine

tütarfirmadele või muudele isikutele, kes tegelevad edasi võla sissenõudmisega, on

krediidiasutuste tavapärane praktika. Nõude omandamiseks võttis kostja III laenu Küprose

äriühingult Marstone Limited. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes väidetav skeem

täitemenetluse korraldamisel ja täitemenetluses kinnistu omandamisel. Hageja nõuet kinnistu

käsutamise aluseks oleva tehingu tagasivõitmiseks ei tule rahuldada, sest tehinguga ei

kahjustatud võlausaldajate huve ning kostja III ei teadnud ega pidanudki teadma võlgniku

võlausaldajate kahjustamisest. Kinnistu müügihind kujunes avalikul enampakkumisel.

Pankrotimenetluses esitatud suuremad nõuded on alusetud. Võlgniku kontode arestimise tõttu

ei kasutanud võlgnik enda kontosid. Hotelli tulud ja kulud arveldati Wientjes Consultancy OÜ

kontode kaudu. Wientjes Consultancy OÜ kontot Nordea pangas ja sellel olevat raha käsitati

võlgniku varana. Lisaks oli võlgniku Swedbanki kontol 31.12.2013 seisuga 147 611 eurot

92 senti, st piisav summa jooksvate võlgnevuste tasumiseks. Kinnistu enampakkumisel

müümise tulemist võlausaldajate pandiga tagatud nõuete rahuldamine ei kahjusta hageja

võlausaldajate huve, sest pandiga tagatud nõuded rahuldatakse ka pankrotimenetluses enne

pandiga tagamata nõuete rahuldamist pandieseme võõrandamise tulemist. Võlgnik ei olnud

maksejõuetu pärast kinnistu enampakkumisel võõrandamist.

Võlgnikul ei ole võimalik tugineda tehingute võimalikule vastuolule heade kommetega ja

võlgniku nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgnikule ei ole kahju tekkinud. Kahjuhüvitise

summa on alusetu ja tõendamata.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata. Hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta tõele hageja väide, et enampakkumisel

kujunenud võõrandamishind ei vastanud turuhinnale. Hageja esitatud Pindi Kinnisvara AS-i

hindamisakt ei olnud oluliselt täpsem kui täitemenetluse ajal tellitud Arco Vara AS-i akt.

Enampakkumise järel jäi kehtima esimesel järjekohal asuv hüpoteek. Puuduvad tõendid selle

kohta, et hind ei kujunenud enampakkumisel vabalt. Enampakkumise hind vastas turuhinnale.

Hageja on võõrandamistehingu võlausaldajatele kahjulikku iseloomu sisustanud üksnes

asjaoluga, et müügihind ei vastanud turuhinnale. Kuivõrd kinnistu võõrandati turuhinnaga, ei

saanud ostja õiguste loovutamine kostjale III muuta tehingute jada võlausaldajaid kahjustavaks.

Võlausaldajaid ei kahjustanud hageja viidatud tehingute kogum. Isegi kui hinnata ostja õiguste

loovutamise tehingu asjaolusid iseseisvalt, ei muudaks see kinnistu võõrandamist tühiseks.

Puuduvad ühesed tõendid selle kohta, et dokumendi kuupäeva oleks võltsitud, ja kuna puudub

ka motiiv, siis tuleb asuda seisukohale, et 15.04.2013 dokument koostati selles märgitud ajal.

Et kostjate II ja III vahelise tehingu palus hageja kehtetuks tunnistada PankrS § 116 järgi, siis

jääb esmase nõude rahuldamata jätmisel rahuldamata ka õigusjärglase vastu esitatud nõue.

Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja I ei omandanud õiguspäraselt võlgniku osasid

ja T. Mällase nimetamine võlgniku juhatuse liikmeks ei olnud õiguspärane. Finantstagatise

lepingu p 6.2 kohaselt tõlgendasid lepingupooled lepingut selliselt, et pant tekib ka võlgniku

osadele pandi seadmisel. Seejuures ei puutu asjasse, kas võlgniku osad kanti pandikontole või

mitte.

Rahalise kohustuse täitmine kostjale I ja vallasvara müügileping ei kahjustanud võlausaldajate

huve. Pärast rahalise kohustuse täitmist pangale jätkus võlgniku majandustegevus hotelli

majandamisel kuni 2013. aasta lõpuni. Võlgnikul oli pangakontol raha 147 611 eurot 92 senti

ning sõidukeid 150 000 euro väärtuses. Tõendamata on võlgniku kohustused Wientjes

Consultancy OÜ vastu.

Vallasvara müügilepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. On tõendatud, et tehinguga

müüdi kaubamärk „The Three Sisters“ turuhinnast märgatavalt kallimalt. Kuigi vallasvara ja

kaubamärk müüdi turuhinnast kallimalt, ei oleks võlausaldajate huve kahjustanud ka mõlema

müümine turuhinnaga. Müümise ajal oli võlgnik kaotanud hotellihoone ning vallasvaral ja

kaubamärgil ei ole ilma hotellihooneta erilist majanduslikku sisu ega väärtust.

Tasaarvestamise kokkulepe kui rahalise kohustuse täitmine ei kahjustanud võlausaldajate huve.

Võõrandamistehing ja tasaarvestamise kokkulepe langesid ajaliselt ja majanduslikult kokku

ning selles olukorras võib eeldada, et ilma tasaarvestuse kokkuleppeta ei oleks kostja II tehingut

teinud või oleks teinud selle oluliselt teistsugustel tingimustel. Kui võõrandamistehing ise ei

kahjustanud võlausaldajate huve, ei saanud seda teha ka võõrandamistehingus kasutatud

rahalise kohustuse täitmise viis.

Hageja esile toodud asjaolud - kostjad tegutsesid ühiselt eesmärgiga muuta võlgnik varatuks ja

kostjate tegevuse tulemusena müüdi kinnistu, kaubamärk ja vallasvara majanduslikult

põhjendamatutel tingimustel - on kõik hinnatavad pankrotiseaduse tagasivõitmise sätete alusel.

Kui põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu

tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, siis sarnaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-ga 86 ei tule kohaldada ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8. Seega ei saa

kohus hinnata kostjate käitumist hageja esile toodud asjaoludel ka deliktiõigusliku koosseisu

järgi. Et kohus hagi ei rahulda, ei saa kohus rahuldada ka vastuhagi ning seetõttu jääb vastuhagi

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata

asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid valikuliselt ja ei põhjendanud, miks kohus hageja

väidetega ei nõustunud. Nii ei esitatud seisukohti ja ei hinnatud tõendeid seoses hageja

väidetega kostjate poolt õigusvastase plaani olemasolu kohta, et muuta võlgnik varatuks.

Täitemenetluse läbiviimine oli tühine, täitemenetluse vaidlustamisest loobumine alusetu ja

sisutu ning nimetatud asjaolud tõid kaasa hagi rahuldamise kinnistu osas tühisuse sätetele

tuginedes. T. Mällas ei saanud kunagi võlgniku juhatuse liikmeks, kuna võlgniku osa kehtivat

omandamist kostja I poolt ei toimunud.

Hageja tõendas, et võlgnikul olid võlausaldajad ning nende huve kahjustasid vaidlustatud

tehingud. Seajuures oli võlgnikul võlausaldajad ka perioodil 2012-2013. Kohus jättis hageja

sellekohased tõendid hindamata. Hageja esitas jõustunud kohtumääruse, millega kinnitati

võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanek. Kohus ei saanud jõustunud kohtulahendiga

kinnitatud jaotusettepanekut, millest nähtuvad võlgniku võlausaldajad, ümber hindama hakata.

Tegelikult ei omanud tähtsust see, kas võlausaldajad olid olemas vaidlustatud tehingute ajal,

oluline oli, et võlausaldajate huvid olid kahjustatud tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Samuti

ei saanud kohus tuvastada, kas võlgnik oli püsivalt maksejõuetu või mitte.

Seonduvalt tehingu vaidlustamisega vallasvara ja kaubamärgi osas, leidis hageja, et kohus ei

lähtunud nõude lahendamisel võlgniku esitatud nõudest. Võlgnik nõudis üksnes 22.11.2013

sõlmitud tasaarvestuse kokkuleppe kehtetuks tunnistamist, mitte kaubamärgi ja vallasvara

müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Vastupidi, võlgnik oli müügilepingu heaks kiitnud, v.a

tasaarvestuse osas.

Maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et kostjad olid hageja lähikondsed, kuigi hageja esitas

sellekohased tõendid. Maakohus jättis hindamata tehingute tühisuse tuvastamise nõuded

tulenevalt vastuolu tõttu heade kommetega ning asus ekslikult seisukohale, et kahju hüvitamist

hageja nõuda ei saanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Edasine menetluskäik

8. Ringkonnakohus tühistas 29.06.2018 maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja hagi tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine kostjale I ja rahalise

kohustuse täitmine kostjale II tasaarvestuse kokkuleppe alusel ning välja mõistmata hageja

kasuks kostjalt I 1 191 953 eurot 60 senti ja kostjalt II 708 046 eurot 40 senti ning viivise.

Ringkonnakohus rahuldas tühistatud osas hagi, jättis kostja III menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus hageja kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse hageja, kes palus tühistada

ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud

osas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada ning tunnistada kehtetuks kinnistu

käsutamise

tehingud,

kohustada

andma

tahteavaldused

võlgniku

omanikuna

kinnistusraamatusse kandmiseks või mõista välja 4 600 000 eurot ja viivis või alternatiivselt

kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitis 2 740 402 eurot 71 senti ja viivis. Menetluskulud palus

hageja jätta kostjate kanda.

10. Samuti esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse kostjad I ja II, kes palusid

tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse

ja hagi osaliselt rahuldas ning tunnistas kehtetuks kohustuse täitmised kostjatele I ja II, mõistis

kostjalt I välja 1 191 953 eurot 60 senti ja viivise ning kostjalt II 708 046 eurot 40 senti ja

viivise, jättis vastuhagi osas maakohtu otsuse muutmata ja jättis kostjate I ja II menetluskulud

nende endi kanda. Kostjad palusid teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja vastuhagi

läbi vaatamata, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või jõustada maakohtu otsus.

Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

11. Riigikohus tühistas 13.02.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, milles

ringkonnakohus tunnistas kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) 07.08.2013 kostjale I

1 191 953 euro 60 sendi suuruse rahalise kohustuse täitmise; mõistis kostjalt I Osaühing

Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 1 191 953 eurot 60 senti ja viivise; tunnistas kehtetuks

Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) rahalise kohustuse täitmise kostjale II 22.11.2013

tasaarvestuse kokkuleppe alusel; mõistis kostjalt II Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kasuks

välja 708 046 eurot 40 senti ja viivise; jättis muutmata maakohtu 08.01.2018 otsuse osas, milles

maakohus jättis vastuhagi rahuldamata; jaotas menetluskulud. Muus osas jättis Riigikohus

ringkonnakohtu lahendi muutmata. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus oli jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnisasja

07.08.2013 käsutamise aluseks olev tehing; hageja nõude tunnistada kehtetuks sama kinnisasja

11.10.2013 käsutamise aluseks olev tehing kostja II ja kostja III vahel; eelviidatud nõuetega

seotud tagasitäitmis- ja hüvitisnõuded.

12. Asja uuel lahendamisel andis ringkonnakohus 29.04.2019 menetlusosalistele võimaluse

esitada Riigikohtu otsuses väljendatud selgitustest ja järeldustest tulenevad menetlusosalise

seisukohad.

13. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel

ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.

Ringkonnakohtu lahend

14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu

ei ole enam menetluses hageja nõuded seoses kinnistu käsutamise aluseks olevate 7.08.2013 ja

11.10.2013 tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja nende nõuetega seotud tagasitäitmis- ja

hüvitisnõuded. Selle osas on maakohtu 08.01.2018 otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine

lause).

Praeguses menetluses on hageja apellatsioonkaebus maakohtuotsuse peale osas, milles kohus

jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks 07.08.2013 kostjale I rahalise kohustuse

täitmine ja 22.11.2013 võlgniku ja kostja II vallasvara ja kaubamärgi müügilepinguga seotud

nõue, st hageja müügilepingu kehtetuks tunnistamist kaebuse kohaselt ei hage, vaid 22.11.2013

sõlmitud tasaarvestuse kokkuleppe kehtetuks tunnistamist.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus ei rikkunud otsuse

tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohus, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada vastuhagi rahuldamata

jätmise osas ja kostjate vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

Esmalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid seoses 07.08.2013 võlgniku

rahalise kohustuse täitmisega kostjale I summas 1 191 953,60 eurot kehtetuks tunnistamise ja

raha tagastamisega.

Hageja on esitanud oma nõuded järgmistel alternatiivsetel õiguslikel alustel:

1) rahalise kohustuse täitmine on tagasivõidetav PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel, mistõttu üleantu

tuleb tagastada PankrS § 119 alusel;

2) kuivõrd kohustuse täitmiseks korralduse andnud T. Mällas ei olnud võlgniku juhatuse liige,

siis on tema esindusõiguseta tehtud tehing tühine TsÜS § 128 lg 2 alusel;

3) rahalise kohustuse täitmine on TsÜS § 86 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega.

Riigikohus on 13.02.2019 otsuse p-s 19 märkinud, et maa- ja ringkonnakohus on põhjendatult

leidnud, et TsÜS § 86 ei ole käesolevas asjas kohaldatav (viide Riigikohtu 23.09.2005 otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p-d 23,26; 09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 38).

Kostjad leiavad, et rahalise kohustuse täitmisega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve ja kostja

I ei ole võlgniku lähikondne.

Mõlemale vastuväitega on maakohus otsuses nõustunud ja ringkonnakohus neid põhjendusi

TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda. Riigikohus on 13.02.2019 otsuse p-s 32 ja 33, kuivõrd

praegusel

juhul

ei

olnud

kostjad

pankrotimenetluses

menetlusosalised,

ei

ole

pankrotimenetluses tehtud lahendid kostjatele kohustuslikud. Seega ei saa arvestada ainult

sellega, millised nõuded olid pankrotimenetluses tunnustatud, vaid kohtul on praeguses

menetluses õigus uuesti hinnata pankrotimenetluses tunnustatud nõuete põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud, et kohtulahendit tuleb hinnata tõendina teiste tõendite hulgas.

Maakohus on otsuse p-s 57 jj käsitlenud võlausaldajate kahjustamise teemat, viidanud kohastele

Riigikohtu lahenditele ja vastanud kõigile hageja väidetele, hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS

232 lg-ga 1. Asja materjalidest nähtuvalt olid võlgnikuga seotud isikutel- OÜ Fashion Island,

JHW Real Estate ja OÜ Wientjes Consultancy (keda esindas õlgniku eelmise juhatuse liikme

Johannes Wientjes eksabikaasa Irina Wientjes) väidetavad nõuded tekkinud varasemast ajast.

Ükski neist ei esitanud nõuet võlgnikule enne pankrotistumist, samuti OÜ Johnny H.W.

(pankrotis) juhatuse liikme Raimo Uus poolt esitatud pankrotiavalduses ei ole neid

võlausaldajatena käsitletud. Kohus on otsuses tuvastanud, et Wientjes Consultancy OÜ nõue

OÜ Johnny H.W (pankrotis) vastu oli alusetu. Kohus tuvastas, et Wientes Consultancy OÜ-l

puudus majandustegevus perioodil 2012-2103, puudusid ka töötajad, kuna MTA 12.06.2017

vastuse kohaselt esitas äriühing 2012. jaanuari kuni 2013 detsembri kohta tulu-, sotsiaalmaksu,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustuse

deklaratsioonid

nulldeklaratsioonidena. Väidetav haldusteenuse osutamine osaühingule Kolm Õde ei kajastu

eelnimetatud perioodi maksudeklaratsioonis ja on seega tõendamata. Samas leidis tõendamist,

et Wientjes Consultancy OÜ kontole laekus hotelli pidamise tulu ja tunnistaja T.Mällase

ütlustel oli käive igakuiselt ligi 80 000 eurot. Swedbank AS kontol oli hagejal seisuga

31.12.2013 raha 147 611,92 eurot. Kostjate väitel ja tunnistajate ütlustel oli võlgnikul sõidukeid

150 000 euro väärtuses. Kuna võlgnik majandas hotelli Wientjes Consultancy OÜ kaudu, kelle

kontol olevat raha 31.12.2013 seisuga 495,03 eurot sai käsitleda ka hageja varana. Tõendatud

oli, et maksunõude tõttu ei kasutanud hageja enda nimel olnud pangakontosid, et vältida hotelli

majandamisest tekkivate rahaliste vahendite arestimist. Kohus tuvastas, et Wientjes

Consultancy OÜ Nordea pangakonto algseis 01.01.2012 oli 751,57 eurot, perioodi 01.01.2012-

31.12.2013 kreedit käive oli 1466 573, 79 eurot ja deebetkäive 1 466 830,33 eurot ja perioodi

lõppjääk 495,03 eurot ja seda tingimustes, kus osaühingul majandustegevus puudus. Et hagejale

kuulunud hotelli majandati, tõendasid Wientjes Consultantcy OÜ Nordea pangakonto

väljavõttest nähtuvalt igapäevased pangakontole laekunud kaarditerminali maksed eraisikutelt,

reisibüroodelt, laeva- ja lennufirmadelt makseselgitusega hotelliteenuste või hotelli poolt

osutatud teenuste eest tasumiseks. Kontoväljavõtte alusel koostatud kokkuvõttest nähtuvalt oli

selliseid makseid laekunud kokku vähemalt 235 543, 73 eurot. Tõendatud on, et kõik

laekumised olid võlgniku tulud. Asja materjalidest nähtuvalt tehti kontolt makseid ka Fashion

Island OÜ eest, siis seega ei ületa võlgniku eest kantud kulud kontole laekunud võlgniku

tulusid. Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus põhjendatult tõendatuks, et võlgnik ei

kasutanud Wientjes Consultancy OÜ rahalisi vahendeid, mistõttu on võlgniku vastu esitatud

nõue alusetu. Nimelt põhines nõue võlgniku vastu väitel, et võlgnik kasutas Wientjes

Consultancy OÜ rahalisi vahendeid ja seda sooviti tõendada OÜ Nordea ja Krediidipanga

arveldusarvete mittetäielike väljavõtetega. Nõudeavalduse alusetust tõendab mh 20.02.2019

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tuvastatu, mille kohaselt esitas Irina Wientjesi

30.04.2014 pankrotihaldurile sisult ebaõige dokumendi, so pangakontor väljavõtted

väljamaksete kohta, jättes lisamata andmed ettevõtte sissetulekute kohta.

Hageja pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy OÜ nõue moodustab ca 80%

kõikidest tunnustatud ja jaotusettepanekus kajastatud nõuetest. Nimetatud alusetu nõue ongi

pankrotimenetluse kese. Kostjad on pidanud Fashion Island OÜ nõuet alusetuks, kuna nõue on

loovutatud ja ei kuulunud Fashion Island OÜ-le. Oma väite tõendamiseks on kostja III esitanud

nõuete loovutamise lepingud ja kirjavahetuse hageja raamatupidajaga (VI kd, lk 110 p jj), mis

on kirjalikud tõendid asjas.

Riigikohus on 13.02.2019 otsuse p-s 33 juhtinud sellele, et isegi kui kostjate viidatud kõige

suuremad pankrotimenetluses esitatud nõuded täielikult puuduksid, ei saaks ainuüksi sellest

järeldada, et võlausaldajate huve kohustuse täitmisega ei kahjustatud. Konkreetsete

võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik

teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist Üldjuhul võib

igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks

tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt Riigikohtu 2105.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12, p 10).

Seega tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvestades uuesti hinnata, kas rahalise kohustuse

täitmisega kahjustati võlgniku võlausaldajaid. Riigikohtu lahendi p 35 tuleb vastata kostja I

väitele, et rahalise kohustuse täitmise hetkel olid kostjal I võlgniku vastu pandiga tagatud

nõuded, st kostja I oleks pankrotimenetluses olnud eelistatud ning seetõttu ei kahjustanud

kohustuse täitmine ka võlausaldajate huve.

Ringkonnakohtu arvates kostja I väide on õige. 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmisega ei

kahjustatud võlausaldajate huvid, sest väljamakse tegemise ajal oli kostjal I võlgniku vastu

hüpoteegiga ja kommertspandiga tagatud nõue. See tähendab, et väljamaksega rahuldati kostja

I nõue, mis oli pandiga tagatud. Kinnistu enampakkumise müügitulemist võlausaldajate

pandiga tagatud nõuete rahuldamine ei kahjusta võlausaldajate, kelle nõuded on pandiga

tagamata, huve, sest pandiga tagatud nõuded rahuldatakse ka pankrotimenetluses enne pandiga

tagamata nõuete rahuldamist pandieseme realiseerimise tulemist. Kinnistu enampakkumisel

omandamise eest tasus kostja III 1 740 000 eurot, enampakkumise tulemi jagamise ja

täitemenetluse kulude kinnipidamise järel jäi hagejale vahendeid 1 191 953,60 eurot. Seega

hageja eksib, kui väidab, et kinnistu enampakkumise tulemusel muutus hageja võlausaldajate

nõuete rahuldamine võimatuks.

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 07.08.2013 rahalise täitmine ja

22.11.2013 vallasvara müügileping ei kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus arvestas, et

pärast rahalise kohustuse 1 191 953,60 eurot täitmist 07.08.2013 jätkus võlgniku

majandustegevus hotelli majandamisel kuni 2013 aasta lõpuni ja 2013 detsembri seisuga oli

võlgnikul raha 147 611, 92 eurot Swedbank kontol, mis oli piisav tarnijate ees võimalike

jooksvate võlgnevuste tasumiseks. Lisaks ülalmärgitud rahasummale oli võlgnikul 150 000

euro väärtuses sõidukeid, mis oli tõendatud võlgniku endise juhatuse liikme tunnistajana antud

ütlustega.

Nõustuda tuleb kostjate selgitusega, mille kohaselt isegi kui kostjale I oleks jäänud väljamakse

tegemata, siis oleks tema nõue võlgniku pankrotimenetluse raames olnud eesõigusnõue ja see

oleks rahuldatud kinnistu, kaubamärgi ja vallasvara müügi arvelt enne teiste võlgniku

võlausaldajate nõudeid. Lisaks ei oleks juhul, kui kostjale I väljamakset poleks tehtud, poleks

võlgniku teiste võlausaldajate nõuded saanud hilisem pankrotimenetluse raames rohkem

rahuldatud. Arvestada tuli, et pooled olid laenulepingu p-s 12.5 leppinud kokku maksetega

hilinemise korral viivise tasumise. Kuna laenuleping oli kehtivalt 25.11.2011 üles öeldud, oleks

võlgniku pankrotimenetluses kostjate nõue olnud tundvalt suurem (kostjate arvutuse kohaselt

1997 711,8 eurot. Tegemist oleks I rahuldamisjärgus nõudega. Seega ei kahjustanud kostjale I

tehtud 1 191 953,60 euro väljamaksega võlgniku teiste võlausaldajate huve. Ringkonnakohus

leiab kokkuvõtvalt, et 07.08.2013 rahalise kohustuste täitmisega ega ka 22.11.2013

tasaarvestuskokkuleppe sõlmimisega võlgniku teiste võlausaldajate huve ei kahjustatud. Kohus

on eelpool tuvastanud, et tõendamist leidis, et võlgnikule jäi veel vara, mille arvelt teiste

võlausaldajate kohustusi täita.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt kohus ei arvestanud, et kostjad olid

hageja lähikondsed, märgib ringkonnakohus järgmist.

PankrS § 117 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lg-tes 1

ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kolleegiumi varasematest lahenditest nähtub, et

PankrS § 117 lg 3 kohaldamiseks peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena

hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud

isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt Riigikohtu 09.05.2007

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07, p 11; 20.05.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-03, p-d 22–25).

Ringkonnakohtu hinnangul ei leidnud tõendeid hinnates tuvastamist, et võlgnikul ja kostjal I

oli ühine majanduslik huvi ja et tegutseti vaid kostja I huvides. Hageja esitatud asjaoludest ei

nähtu, milles seisnes võlgniku ja kostja I ühine majanduslik huvi, et pooled on tegutsenud

teineteise kasuks eesmärgiga kahjustada võlgniku teisi võlausaldajaid. Riigikohus on

13.02.2019 otsuse p-s 34 selgitanud, et ainuüksi tehingute tegemisest ning erinevate äriühingute

juhtorganite või osanike kattumisest ei saa järeldada lähikondsust PankrS § 117 lg 3 mõttes.

Vaidlust pole selles, et Marstone Limited on kostja I klient, kuid nimetatu ei anna iseenesest

alust pidada pangaklienti tema lähikondseks. Hageja väide, et Marstone Limited sõlmis

kostjaga III laenulepingu kostja I või kostja II korraldusel, ei leidnud poolt tõendamist. Samuti

ei ole kinnita hageja väiteid kostja I ja Marstone Limited huvide kattumisest see, et Marstone

Limited esindaja on kostja I ühe aktsionäri juhatuse liige. Nimetatu ei tõenda ringkonnakohtu

hinnangul majanduslike huvide kattumist ega anna pidada kostjat II kostja lähikondseks.

Kostjad on vastuväidetes selgitanud, et juhul kui kostja I oleks soovinud hageja kinnistut

omandada, siis oleks ta võinud seda teha otse ja ilma kolmandate isikute vahenduseta.

Riigikohus on samas asjas tehtud lahendis selgitanud, et hageja oleks pidanud tõendama kostja

I ja võlgniku ühist majanduslikku huvi ja tegutsemist kohustuse täitmise ajal. Põhjendamata on

järeldus, mille kohaselt tegutseti vaid kostja I huvides. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole

seda asjaolu tõendanud ja kostjate õigusvastase plaani olemasolu võlgnikule kahju tekitada

tuvastamist ei leidnud. Riigikohus on 13.02.2019 lahendi p-s 43 selgitanud, et isegi kui kostjatel

oli kokkulepe või plaan kinnistu omandiõiguse muutmise kohta, jäi arusaamatuks, mistõttu

tuleks plaani pidada õigusvastaseks.

Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et hagi rahuldamine PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel oli

välistatud juba kasvõi ühe eelduse tuvastamata jäämisel. Maakohus tuvastas maakohus tõendeid

hinnates õigesti, et võlgnik oli rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõuline ja ei muutunud

maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Lisaks ei ole tõendatud kostja I ja kostja II lähikondsus

võlgnikuga.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet alternatiivsel alusel. Riigikohus on ülalnimetatud

otsuse p-s 40 märkinud, et hageja nõudele ei saa kohaldada TsÜS § 86, kuid tuvastada tuleb,

kas müügilepingu ja tasaarvestuse tegemise ajal oli võlgnikku esindanud T.Mällasel

esindusõigus ning tehing on seetõttu kehtiv. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli T.Mällas oli

hageja juhatuse liikmeks 13.06.-31.12.2013 (I kd, lk 29). Hageja ei tõendanud, et kohtutäitur

K.Feinmannile 07.08.2013 avalduse esitamise ajal, mille alusel tehti kostjale I väljamakse

summas 1 191 953,60 eurot, oli kohtutäitur teadlik T.Mällase juhatuse liikme volituste

puudumisest. Samuti ei tõendanud hageja, et kostja I oleks olnud T.Mällasel juhatuse liikmete

volituste puudumisest teadlik. Kostja I kinnitab, et ta ei olnud teadlik, et T.Mällasel võisid

juhatuse liikme volitused puududa. ÄS § 34 lg 2 järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes

õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. T.Mällase

juhatuse liikmeks valimist 10.06.2013 ei ole kohtulikult vaidlustatud ega saa seetõttu valimise

otsuse tühisusele tugineda, sest ÄS § 1771 lg 3 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui

otsuse alusel tehtud kandest äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud 2 aastat. Hagi

maakohtule esitati 31.05.2016. Kostjad on lisaks eeltoodule märkinud, et isegi, kui peaks

tuvastatama minetusi juhatuse liikme valimisel, on T.Mällasel kehtivad õigused TsÜS § 118 lg

2 talumisvolituse kaudu.

Riigikohus on 13.02.209 otsuse p-s 38 selgitanud, et lepingupoole õigus oma nõue

tasaarvestada ei saa iseenesest võlausaldajate huve kahjustada. Hageja väitel on ta

müügilepingu heaks kiitnud ja kostja II on ostuhinna tasunud tervikuna sel teel, et ta tasus rahas

141 609,28 eurot ja tasaarvestusega 708 046,40 eurot. Kuna tasaarvestuse teostas kostja II, siis

T.Mällase volitused tähtsust siin ei omanud.

15. Kohus käsitleb järgnevalt kostjate vastuhagiga seonduvat. Kostjad esitasid vastuhagi

juhuks, kui kohus rahuldab hageja põhinõuded. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja selles osas

jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus on 13.02.2019 otsuse p-s 13

selgitanud, et kui kohus jätab hagi rahuldamata, on õigem jätta vastuhagi läbi vaatamata (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus nr 3-2-1-148-14, p 18). Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi tuleb

jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ja selles osas, kus maakohtus vastuhagi

rahuldamata jättis, otsus tühistada.

16. Hageja esitas ringkonnakohtule 18.12.2019 taotluse hagi tagamiseks ja tasus kohtu nõudel

27.12.2019 tagatise. Ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse seada 2 kinnisasjale

kohtulikud hüpoteegid 2 000 000 euro ulatuses. Ringkonnakohus määras: 1) kanda Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 25578601 neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale AS TBB pangale (endise ärinimega TALLINNA ÄRIPANGA AS) kuuluvale

kinnisasjale Osaühing Johnny H.W. (endine ärinimi Osaühing Kolm Õde, pankrotis)

pankrotihaldur Veli Kraavi (ik 37112092711) kasuks 1 200 000 euro suurune kohtulik hüpoteek

tsiviilasjas nr 2-16-8552 AS TBB panga vastu esitatud nõude tagamiseks ja 2) kKanda Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 26205201 neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale AS TBB liisingule kuuluvale kinnisasjale Osaühing Johnny H.W. (endine ärinimi

Osaühing Kolm Õde, pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (ik 37112092711) kasuks 800 000

euro suurune kohtulik hüpoteek tsiviilasjas nr 2-16-8552 AS TBB liisingu vastu esitatud nõude

tagamiseks.

17. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas muutmata ja TsMS

§ 386 lg 4 kohaselt tühistab hagi tagamise.

Menetluskulud

18. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab

ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda.

Hageja kanda jäävad ka vastuhagi menetlemisega seotud kulud, olgugi, et vastuhagi jäeti läbi

vaatamata. Kostjad esitasid vastuhagi üksnes põhjusel, et hageja esitas nende vastu hagi.

Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi esitamist alusetuks käesolevas menetluslikus olukorras

pidada ei saa. Kuigi hageja otsustab ise, kelle suhtes ta hagi esitab ning kostjad ei saa välistada

hagi esitamist nende vastu, kannab hageja kostja menetluskulude kandmise riski olukorras, kus

hagi jäetakse rahuldamata. Sellise reegli kehtivust ei muuda see, et võib-olla võis hageja hagi

esitamise ajal eeldada, et tal võiks konkreetse hagi esitamisel edulootus olla.

Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist

summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

Riigikohus käsitles oma otsuse nr 3-2-1-147-14 p-i 22 raames menetluskulude summaarse

kindlaksmääramisega seonduvat. Ringkonnakohus leiab, et sellest tuleb lähtuda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ja need määrab tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Gaida Kivinurm

Mati Maksing