2-17-15259/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15259

Tsiviilasi

YY ja XX avaldus kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja XX ühine määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

ühine

lepinguline

esindaja advokaat Teet Lehiste

Puudutud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX; samuti

AA, Soome Vabariigi isikukood XXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määruse resolutsioon muutmata,

täiendades osaliselt määruse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määrus on jõustunud resolutsiooni p-de 1.1-1.2,

1.4-1.10, 1.12-6 ja menetluskulude jaotuse osas.

3. Jätta YY ja XX määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt YY ja XX

kanda.

5. Määrata kindlaks CC-le hüvitatavate menetluskulude suurus ja mõista YY-lt ja XX-

lt solidaarselt CC kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 780 eurot.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda CC-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõusutmisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2 (7)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. YY ja XX (avaldajad) esitasid 13. oktoobril 2017 Harju Maakohtule avalduse, mida

täpsustasid 20. mail 2019, Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX)

kasutuskorra määramiseks. Mh palusid avaldajad kindlaks määrata, et korteri 1 sissepääs

elamusse toimub ainult XXX tänava poolsest välisuksest ja korteri 2 sissepääs elamusse toimub

ainult sisehoovi poolsest välisuksest. Menetluskulude palusid avaldajad jätta kostja kanda.

Avalduse kohaselt on avaldajad ja CC (puudutatud isik) Tallinnas XXX asuva kinnisasja

kaasomanikud. Avaldajatele kuulub 156/450 ja puudutatud isikule 294/450 mõttelist osa

kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahepereelamu (elamu), mille eluruumide (korterid 1 ja 2)

kasutuskord on selge, kuid ebaselge on kasutuskord elamu sissepääsude, keldri,

parkimiskohtade ja maa kasutuse osas. Puudutatud isik ei ole kasutuskorra kokkuleppe

sõlmimisest huvitatud ja eirab teiste kaasomanike õigusi. Kasutuskorra kindlaksmääramiseta ei

ole tagatud elamu säilimine (sh tuleohutus) ja kinnisasja korrashoid. Kuna tegemist on

kahepereelamuga, on mõistlik seada kasutuskord selliselt, et peredel on eraldi sissepääsud oma

eluruumidesse ning kasutada erinevad abihooned ja maa-ala. Varem oli korterisse 1 sissepääs

üksnes tänava poolt.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus puudutatud isik jätta avaldajate kanda. Puudutatud isiku vastuse kohaselt on kinnisasjal

olemas väljakujunenud kinnistu valdamise ja kasutamise kord ning puuduvad mõjuvad

põhjused selle korra muutmiseks. Tööde teostamine kinnisasja korrashoidmiseks ja

parendamiseks on võimalik kõigi kaasomanike kokkuleppel. Nõustuda ei saa kaasomandi

kasutuskorra muutmisega keldriruumide ja parkimiskorra osas. Korterisse 1 ei ole kunagi olnud

sissepääsu tänava poolt. Kinnisasja kasutuskorra muutmine viisil, mille kohaselt hakkaks

juurdepääs korterisse 1 toimuma tänavapoolse välisukse kaudu, oleks puudutatud isiku jaoks

põhjendamatult koormav ja ebaõiglane.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus määras 18. oktoobri 2019. a määrusega Tallinnas XXX asuva kinnisasja

kasutuskorra järgmiselt:

•

korteri 1 koosseisu kuuluvad elamu esimesel korrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud

kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 3 numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja sinise

viirutusega. Korter 1 jääb puudutatud isiku ainukasutusse (resolutsiooni p 1.1);

•

korteri 2 koosseisu kuuluvad elamu mansardkorrusel asuvad ruumid, mis on tähistatud

kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 3 numbritega 7, 8, 9 ja punase

viirutusega. Korter 2 jääb ühiselt YY ja XX ainukasutusse (resolutsiooni p 1.2);

•

korterisse 1 ja korterisse 2 toimub sisspääs elamu sisehoovi välisuksest, mis on

tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 1 (otsvaade) punase

viirutusega ning korterisse 1 toimub täiendavalt sissepääs XXX tänavaga piirnevast

küljest mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 1 (esivaade)

sinise viirutusega (resolutsiooni p 1.3);

•

elamu pööningule ja katusele pääseb väljastpoolt redeliga või seestpoolt trepikoja

kaudu. Kinnisasja igakordsed omanikud võimaldavad trepikoja kaudu elamu

pööningule ja katusele juurdepääsu elamu remondi- ja hooldustööde tegemiseks

(resolutsiooni p 1.4);

3 (7)

•

puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse jäävad elamu keldrikorrusel asuvad

ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2

numbritega 7, 8 ja sinise viirutusega (resolutsiooni p 1.5);

•

avaldajate ühisesse ainukasutusse ja valdusesse jääb elamu keldrikorrusel asuv ruum,

mis on tähistatud käesoleva kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2

numbriga 6 ja punase viirutusega (resolutsiooni p 1.6);

•

kaasomanike ühiskasutusse ja valdusesse jäävad elamu keldrikorrusel asuvad sissepääs

ja ruumid, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 2

numbritega 1, 2, 3, 5 ja kollase viirutusega ning numbriga 4 punase viirutusega

(resolutsiooni p 1.7);

•

kõikidel omanikel tuleb tagada, et ühiskasutuses olevaid keldriruume saavad kõik

omanikud kasutada ühiselt ja hoiustada seal enda asju võrdses ulatuses (resolutsiooni p

1.8);

•

puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse jääb kinnisasja maa-ala ja sellel asuv kuur,

mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 sinise viirutusega

ja tähisega „PK“ (resolutsiooni p 1.9);

•

avaldajate ühisesse ainukasutusse ja valdusesse jääb kinnistu maa-ala ja sellel asuv kuur,

mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4 punase viirutusega

ja tähisega „G“ (resolutsiooni p 1.10);

•

avaldajatel tuleb tagada nende ainukasutusse jäävalt maa-alalt sisehoovi trepi juurest

puudutatud isikule ja korteri 1 kasutajatele juurdepääs korterisse 1 (resolutsiooni p

1.11);

•

kaasomanike ühiskasutusse ja valdusesse jääb kinnisasja maa-ala ja sellel asuvad kaks

parkimiskohta, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks oleval eksplikatsioon plaanil 4

kollase viirutusega ja tähisega „P1“ ja „P2“ (resolutsiooni p 1.12);

•

puudutatud isik saab ainukasutusse parkimiskoha „P1“ (resolutsiooni p 1.13);

•

avaldajad saavad ühiselt ainukasutusse parkimiskoha „P2“ (resolutsiooni p 1.14);

•

igakordsed

kaasomanikud

kohustuvad

parkima

kinnistul

üksnes

käesoleva

kasutuskorraga ette nähtud parkimiskohal. Parkimiskohtade loomisega seotud kulutused

kannavad kaasomanikud võrdsetes osades (resolutsiooni p 1.15);

•

igakordsel kaasomanikul on õigus teiste kaasomanike nõusolekuta anda tema

ainukasutusse jäävat osa kolmanda isiku kasutusse. Seejuures säilib kasutusse andjal

kohustus tagada, et kaasomandi osa kasutamisel (sealhulgas kolmandate isikute poolt)

järgitaks kõiki käesoleva kaasomandi kasutuskorra tingimusi, ennekõike tagataks teiste

kaasomanike õigused (resolutsiooni p 1.16);

•

kaasomaniku ainukasutuses oleva elamu osa ja kinnistu maa-alaga seotud kulutused

(sealhulgas hooldusega seotud kulutused) kannab täies ulatuses see kaasomanik, kelle

ainukasutuses elamu osa ja kinnisasja maa-ala on ning tal ei ole õigust nõuda kulutuste

hüvitamist teistelt kaasomanikelt (resolutsiooni p 1.17);

•

puudutatud isiku ainukasutusse ja valdusesse ning avaldajate ühiskasutusse ja

valdusesse kuuluvad maa-alad kinnisasjal eraldatakse üksteisest loodusliku piirde, heki

või aiaga, millised kulud kannab see omanik, kes kulutuse teeb (resolutsiooni p 1.18);

•

avaldajad hooldavad kinnisajaga piirnevate naaberkinnistute XXXA, XXX 17B ja YYY

ühiseid piirdeaedu ja katavad hooldusega seotud kulud ning puudutatud isik hooldab

ülejäänud kinnisasjaga piirnevate naaberkinnistute ühiseid piirdeaedu ja katab

hooldusega seotud kulud (resolutsiooni p 1.19).

Maakohus jättis rahuldamata avaldajate taotlused kaasomandile tehtud kulutuste kandmise

korra, elamusse eraldi sissepääsude, trepikoja kaudu elamu pööningule ja katusele remondi- ja

hooldustööde tegemise juurdepääsu korra kindlaksmääramiseks, samuti keldriruumi D (nr 4)

avaldajate ainukasutusse määramiseks (resolutsiooni p 2). Maakohus jättis rahuldamata

4 (7)

puudutatud isiku taotlused kaasomandile tehtud kulutuste-, maa-ala kasutamise- ja

parkimiskorra kindlaksmääramiseks, samuti kokkuleppel täiendavate ehitiste ehitamise korra ja

YY kanalisatsioonitorude parendamistööde tegemise kohustamiseks (resolutsiooni p 3).

Määruse lahutamatuks lisaks on sellele lisatud plaanid 1–4 (resolutsiooni p 4). Maakohus

asendas puudutatud isiku tahtevalduse kinnistusraamatusse kasutuskorra kohta märkuse

tegemiseks (resolutsiooni p 5) ning jättis rahuldamata avaldajate taotluse saata määrus

kinnistusosakonnale täitmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldajate ja puudutatud isiku kaasomandis on Tallinnas

XXX asuv kinnisasi, millest avaldajatele kuulub 156/450 (ca 35% kaasomandist) ja puudutatud

isikule 294/450 (ca 65% kaasomandist) mõttelist osa. Vaieldakse kinnisasja parkimiskohtade,

maa kasutukorra, elamu sissepääsude ja keldri kasutuskorra osas.

Maakohus leidis, et kinnisasja kasutuskord tuleb kindlaks määrata, arvestades menetlusosaliste

ettepanekuid ja huve. Maakohus võttis aluseks avaldajate 20. mai 2019. a avalduse täpsustuse.

Kaasomandi esemega seotud kulutuste kandmist reguleerib seadus, mistõttu kasutuskorra

kindlaksmääramine selles osas ei ole põhjendatud (asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 4 ja § 75 lg

1). Kuna vaidlust ei ole, et puudutatud isikul on õigus ainuisikuliselt kasutada korterit 1 ja

avaldajatel korterit 2 koos nende juurde kuuluvate ruumidega, tuleb selles osas taotlus

rahuldada.

Maakohtu hinnangul tuli jätta taotlus korteritele 1 ja 2 eraldi sissepääsude määramiseks

rahuldamata. Põhjendamatu on sellise kasutuskorra kindlaksmääramine, mis piiraks ajalooliselt

projektiga ette nähtud ja välja kujunenud korterite sissepääsu sisehoovi poolt. Tunnistajate MM

ja AA ütluste ning elamu projekti ja eksplikatsiooni plaanidega on tõendatud, et ajalooliselt on

korteri 1 sissepääs ette nähtud nii tänava poolt kui ka sisehoovi poolt. 29. novembri 2018. a

paikvaatluse protokollist nähtub, et elamusse sisenetakse sisehoovi, mitte XXX tänavaga

piirnevast küljest. Kaasomandis oleva kinnisasja omanikud peavad arvestama, et kaasomandis

olevat asja ei ole võimalik kasutada selliselt, nagu oleks see avaldajate ainuomandis. Elamusse

sisehoovipoolse sissepääsu ühisesse kasutusse määramine ei piira avaldajate ja puudutatud isiku

ainukasutuses olevate korterite kasutust. Eelnevat arvestades on põhjendatud kasutuskord, mille

järgi korteritesse 1 ja 2 pääseb sisehoovi välisuksest ning korterisse 1 täiendavalt XXX tänavaga

piirnevast küljest.

Veel määras maakohus kindlaks elamu pööningu ja keldrikorruse ruumide, kinnistul asuvate

abiruumide ning maa-ala kasutamise ja valdamise, sh ainukasutusse jäävad parkimiskohad.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määruse tühistada resolutsiooni p-de 1.3 ja 1.11 osas (korteritesse sissepääsu määramine) ja

teha uue määruse, millega määrata kindlaks elamusse sissepääs selliselt, et: 1) korteri 1

sissepääs toimub ainult XXX tänava poolsest sissepääsust (tähistatud plaanil 1 sinise

viirutusega); 2) korteri 2 sissepääs ainult sisehoovipoolsest sissepääsust (tähistatud plaanil 1

punase viirutusega).

Määruskaebuse kohaselt tuvastas maakohus valesti, et ajalooliselt on korteril 1 olnud kogu aeg

kaks eri sissepääsu. Kui maakohus oleks arvestanud MM kirjaliku kinnitusega ja ütlustega,

XXX majavalduse plaaniga ja 1986. a ostu-müügi lepinguga, oleks ta jõudnud järeldusele, et

ajalooliselt ja praktilises elus on korteril 1 olnud sissepääs üksnes XXX tänava pool.

Maakohus jättis tähelepanuta avaldajate väite, mille puudutatud isik menetluses omaks võttis,

et puudutatud isik ja temale eelnenud korteri 1 omanik kasutasid sisehoovipoolset korteri ust

(mis avaneb kööki) üksnes trepikojas asunud kuivkäimla kasutamiseks. Vaidlust ei ole, et

mõlemal korteril on välja ehitatud korterisisesed WC-d, mistõttu korteril 1 puudub vajadus

sisehoovipoolset välisust kasutada.

Veel ei arvestanud maakohus sellega, et puudutatud isik hoiustab sisehoovipoolses trepikojas

oma prügikotte ja muid esemeid, mis takistavad niigi väikses ja kitsas trepikojas liikumist ning

5 (7)

juurdepääsu korterisse 2. Samuti sellega, et sisehoovipoolne trepikoda on väga halvas

seisukorras, trepikoja katus laseb läbi ning elektrijuhtmed vanas kuivkäimlas on pinge all,

mistõttu on elamu ohtlik. Kui sisehoovipoolne trepikoda oleks avaldajate ainukasutuses, teeksid

nad selle omal kulul korda.

Maakohtu määratud kasutuskord korterite sissepääsu küsimuses ei lahenda sissepääsu

probleemi ja tekitab edaspidi menetlusosaliste vahel pingeid ja konflikte, mis ei ole kooskõlas

hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Puudutatud isiku tõttu ei ole olnud võimalik elamut

kindlustada ega selle remontimiseks pangast laenu saada.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kui korter 2 saab oma ainukasutusse sisehoovipoolse

sissepääsu, on kaitstud mõlema perekonna privaatsus, tagatud perekonna ja eraelu puutumatus.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude palus puudutatud isik jätta avaldajate kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus TsMS §-ga 659)

alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada

määruse põhjendusi.

TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Avaldajad vaidlustavad maakohtu määrust osaliselt, s.o korteritesse sissepääsude

määramise osas (resolutsiooni p-d 1.3 ja 1.11). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud

(TsMS § 466 lg 3).

8. Ringkonnakohtus vaidlevad kaasomanikud selle üle, kas kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramisel tuleb määrata korteri 1 sissepääs ainult XXX tänava poolsest sissepääsust

(plaanil 1 sinise viirutusega) ja korteri 2 sissepääs ainult kinnistu hoovipoolsest sissepääsust

(plaanil 1 punase viirutusega; vt 13. oktoobri 2017. a avalduse lisa 1; tl 5).

9. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide maakohtu poolt oluliste

menetlusõiguse normide rikkumiste kohta, mis on viinud asja ebaõige lahendini. Maakohus on

välja selgitanud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning on tõlgendanud ja kohaldanud

õigesti kaasomandi kasutuskorra määramise kohta käivaid sätteid (AÕS § 72 lg 5).

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi tõendite hindamise osas, sest

maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks avaldajate poolt esitatud

tõendid nende väiteid ei kinnita.

9.1.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul on kasutuskorra

määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning

arvestades kõigi oluliste asjaoludega, mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi

mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste

asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt ka Riigikohtu 23.

veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12). Tulenevalt TsMS § 477 lg-

st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus

ei ole eeltoodud põhimõtete vastu eksinud.

9.2.

Maakohus ei ole hinnanud 17. oktoobri 1986. a kaasomandi mõttelise osa

müügilepingut (tl-d 46-47). Kolleegium lisab põhjendused, miks nimetatud tõend ei

oma asja lahendamisel tähtsust. Esiteks ei ole praegused menetlusosalised selle lepingu

pooleks. Teiseks ei saa nõustuda avaldajate poolt müügilepingu p-le 9 antud

tõlgendusega. Müügilepingu p 9 järgi on müügilepingu pooled kokku leppinud

majavalduse kasutuskorras järgmiselt: ostja kasutusse läheb majavalduse katusekorrus,

6 (7)

milles on kaks tuba ja köök ning trepikoda; üks 8 m² suurune keldriruum ja 10 m²

suurune kuur. Avaldajate poolt välja toodud lepingupoolte ühist tegelikku tahet -

trepikoja all oli mõeldud hoovipoolse välisukse ainukasutus - ei ole avaldajad tõendanud

(VÕS § 29 lg 1). Mõistliku isiku tõlgenduse kohaselt saab sellise kokkuleppe

sõnastusest järeldada, et trepikoja all peeti silmas trepiga ruumi mansardkorrusel, mis

viib teisele korrusele, kus asub korter 2 (vt vaatusprotokolli fotod 23 ja 25).

9.3.

Muus osas ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud

(TsMS § 232 lg 1). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud asja

lahendamisel arvesse praeguse olukorra, kus korteri 1 sissepääs on üksnes hoovipoolsest

välisuksest, teine sissepääs korteri 1 sees on kinni ehitatud ning tänavapoolse välisukse

trepp on lammutatud (vt 29. novembri 2018. a vaatlusprotokoll; fotod 3, 4, 32, 34).

Tunnistaja AA ütluste kohaselt on alates puudututud isiku kaasomandi osa

omandamisest olnud elamusse sissepääs hoovipoolse välisukse kaudu, kuna

tänavapoolne välisuks on olnud kogu aeg kinni ehitatud. Eeltoodud tunnistaja ütluste

usaldusväärsust ei ole maakohus kahtluse alla seadnud ning selleks pole kolleegiumi

hinnangul ka põhjust. Tunnistaja ütlused haakuvad teiste asjas esitatud dokumentaalsete

tõenditega. XXX elamu ehitamise projekti ja elamu plaani kohaselt on elamul kaks

sissepääsu ning korteri 1 ruumidesse saab siseneda kahelt poolt (tl-d 42 ja pöördel; 85-

86 pöördel). Maakohus on hinnanud tunnistaja MM ütlusi, kus ta kirjeldas 1967. aastal

aset leidnud vestlust, koos teiste tõenditega ja leidnud, et kasutuskorra määramisel ei

saa piirata ajalooliselt projektiga ette nähtud ja välja kujunenud korterite sissepääsu

sisehoovi poolt.

9.4.

Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et puudutatud isik oleks alates kaasomanikuks

saamisest, s.o 2. august 2000, tänavapoolset välisust kasutanud. Puudutatud isik ei ole

oma kirjaliku seletusega kinnitanud väidet, et korteri 1 juurdepääs hoovipoolsesse

esikusse oli üksnes seetõttu, et saaks kasutada kuivkäimlat. Selline avaldajate tõlgendus

puudutatud isiku 26. veebruari 2018. a seisukoha p-st 3.1.1 on meelevaldne. Nimetatud

seisukohas on puudutatud isik selgitanud, et alates 2000. aastast ei ole tänavapoolset

välisust kasutatud ning arvestades korteri 1 planeeringut, on tänavapoolne välisuks otse

korteri magamistuppa. Selle välisukse kasutamine eeldaks korteri 1 planeeringu

muutmist (tl-d 21-24). Samuti ei saa avaldajate esitatud väidete ja ühe foto pinnalt

tuvastada puudutatud isiku pahatahtlikku käitumist – prügi ladustamine esikusse (tl 41).

9.5.

Avaldajad väidavad, et oma korterisse pääsemiseks peavad nad avama ja

sulgema kokku neli ust. Eeltoodud asjaolu ei ole selline oluline asjaolu, mis tingiks

hoovipoolse välisukse avaldajate ainukasutusse jätmise. Asjast ei nähtu, et uste arv

sõltuks puudutatud isiku poolt välisukse kasutamisest. Planeeringu järgi ei ole tegemist

kahepereelamuga.

Elamu

on

projekteeritud

individuaalelamuks

(vt

elamu

eksplikatsioon; tl-d 85-86 pöördel).

9.6.

Täiendavalt on avaldajad esitanud põhjendusi, miks peaks hoovipoolse välisukse

kasutamine jääma nende ainukasutusse (määruskaebuse p-d 4.3 ja 4.4) – hoovipoolne

trepikoda on halvas seisukorras ja ohtlik ning puudutatud isiku tõttu ei ole saanud teha

elamule kindlustust ega võtta pangast elamu remontimiseks laenu. Eeltoodud asjaolud

ei mõjuta praeguses asjas hoovipoolse välisukse kasutamise määramist olukorras, kus

puudutatud isikul puudub oma korterisse teine sissepääs.

9.7.

Avaldajad on viidanud ka vajadusele kaitsta nende perekonna- ja eraelu ning

kodu puutumatust. Kolleegiumi hinnangul ei riiva puudutatud isiku poolt hoovipoolse

välisukse kasutamine avaldajate põhiseadusega kaitstud õigusi. Maakohus on kaalunud

kõigi kaasomanike huve ning leidnud põhjendatult, et kaasomandis oleva kinnisasja

omanikud ei saa eeldada, et saavad kaasomandis olevat asja kasutada enda

ainuomandina. Avaldajate korter asub teisel korrusel, mis tagab neile täieliku kodu

puutumatuse ka juhul, kui puudutatud isik kasutab hoovipoolset välisust (vt tl 173).

7 (7)

10. Kuna avaldajate määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10.1. Puudutatud isiku 8. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt on

määruskaebuse menetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1014 eurot

(käibemaksuga), sh kulus esindajal toimingutele 6 tundi ja 30 min tunnihinnaga 130

eurot (käibemaksuta) (tl-d 197-198).

Kolleegiumi hinnangul saab ajakulu 6 tundi ja 30 min lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ning

määruskaebuse sisu ja mahtu arvestades võis vandeadvokaadil sellega tutvumisele, kliendiga

konsulteerimisele ja seisukoha koostamisele selline aeg kuluda. Puudutatud isik taotleb

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

Puudutatud isiku esindaja tunnihinda 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa praeguse

vaidluse puhul lugeda põhjendatud tasumääraks. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud lugeda

tasumääraks 120 eurot (käibemaksuga). Seega on puudutatud isikule hüvitatavate

menetluskulude suurus 780 eurot.

Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

10.2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler