2-19-20142/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20142

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J P vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

337,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, e-post:

menetlus@plusplus.ee);

Kostja: J P (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx;

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J P hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest kliendinumbriga 8293391 (01.08.2016 arve

nr 2015950542; 01.09.2016 arve nr 2016388507) tulenev võlgnevus 149,22 eurot ja

viivis 125,36 eurot.

3. Mõista kostjalt J P hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis protsendina

põhinõudelt (149,22 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07% päevas alates

17.12.2019 kuni põhinõude (149,22 eurot) tasumiseni, kuid mitte enam, kui 23,86 euro

ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale J P avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

2-19-20142

2 (4)

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulu 25 euro nõudes.

 VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja

PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud

2-19-20142

3 (4)

kostjale 3 võlateatist (01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018). Seega hagiavaldusest

nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale

võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud

sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja

kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.

Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust

ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada,

et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ

kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 4 alusel

võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ning TsMS § 200 lg 2 alusel ei luba kohus menetlusosalisel ega

tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse

viia.

 Kohus leiab, et olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitu hagi, kus on taotletud võla

väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on pahatahtlik, kuna

sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid, nt eraldi tasutud

riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud, samuti võimaldab iga eraldiseisev

kohtulahend alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kostjale kaasa uute täitekulude

tekkimise. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-11900 on hageja

nõudnud kostjalt samast liitumislepingust, kuid 01.11.2016 arvest nr 2016897509 tuleneva

võlgnevuse 233,61 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja

nõude 22.10.2019 tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks mh välja sissenõudmiskulud 25

eurot, lisaks menetluskulud (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 90

eurot). Ka tsiviilasjas nr 2-19-4708 on hageja nõudnud samast liitumislepingust, kuid

01.03.2016 arvest nr 2014815679 tuleneva võlgnevuse 47,87 eurot väljamõistmist koos

kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude ka nimetatud tsiviilasjas 27.06.2019

tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks mh välja sissenõudmiskulud 25 eurot, mida

nõutakse kolmandat korda ka käesolevas tsiviilasjas, lisaks menetluskulud (riigilõiv 75

eurot).

 Hagiavalduste kohaselt on Elisa Eesti AS loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad

nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu juba 01.02.2018 hagejale. Kohtu hinnangul oleks

hageja saanud kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada need

ühes menetluses. Kohus leiab, et hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega,

vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega, mis raiskab muuhulgas

põhjendamatult kohtu ressursse. Kohus on seisukohal, et kuna käesolev hagiavaldus jääb

osaliselt rahuldamata ning kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud,

2-19-20142

4 (4)

siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik