2-20-698/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Avaldaja esitas 15.01.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse äraolijate O. T. ja G. Ž.i varale (korteriomandi asukohaga xxx xx-xx Kohtla-Järve endise omaniku O. Ž. 22.08.2015 surnud pärijad) hoolduse seadmiseks. Avalduse kohaselt on pärijad Ukraina kodanikud ja nad elavad Ukrainas. Korteriomanikud ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul tasunud majandamiskulude arveid ning 01.01.2020 seisuga on kommunaalvõlgnevus 2496,06 eurot, mis pidevalt kasvab. Korteris mitte keegi ei ela. Avaldajal ei ole korteriomanikke täpseid kontaktandmeid ja nendega ei ole võimalik ühendust saada. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-20-698 Kohtuasi Kohtla-Järve linn Uus tn 9 korteriühistu avaldus äraolija

O. T. ja G. Ž. varale hoolduse seadmiseks ja korteriomandi võõrandamise nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Kohtla-Järve linn Uus tn 9 korteriühistu, registrikood 80265215 Avaldaja lepinguline esindaja: Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post xxx Puudutatud isikud:

O. T., sünniaeg xx.xx.xxxx, avalduses märgitud elukoht xxx xx-xx Kiiev Ukraina

G. Ž., sünniaeg xx.xx.xxxx, avalduses märgitud elukoht xxx xx-xx Kiiev Ukraina Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

2(3)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Äraolija varale hoolduse seadmine on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 4 järgi, mille kohus algatab üksnes huvitatud isiku avalduse alusel (TsMS § 476 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Äraolija varale hoolduse seadmise eesmärk tuleneb praktilisest vajadusest hooldada vara, mille omaniku viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel oma asjade eest hoolt kanda. Vara hooldaja peamiseks ülesandeks on äraolija vara heaperemehelik valitsemine, st et vara hooldaja peab kaitsma äraolija varalisi õigusi ja huve.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Pärijad on Ukraina kodanikud ja nad elavad Ukrainas.

„Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Kohus on seisukohal, et artikkel 38 p 1, 3 ja 4 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole artikli mõttes pärandvaraga. O. Ž. vara on pärijate poolt vastu võetud, seega ei ole tegemist pärandvara hooldusega.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg

1 p 1). Kohtu pädevus käesoleval juhul tuleneb artiklist 21 ning kuna pärijatel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning puudub ka poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus, siis ei ole Eesti kohtul pädevust asja menetlemiseks.

Lähtudes eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS) § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). TsMS § 150 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta

3(3) ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. RLS § 12 lg 1 teise lause kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Nõude esitamine ei möödu siiski enne menetluse lõppemist jõustunud lahendiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits Kohtunik