2-19-17775/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-17775

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2020, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17775

Tsiviilasi

Sea

Kayaking

Estonia

OÜ

sundlõpetamise

otsustamine ja likvideerija määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud

isik:

Sea

Kayaking

Estonia

OÜ

(rk 10942134; aadress Karukose, Sandra küla, Põhja-

Sakala

vald,

Viljandimaa),

seaduslik

esindaja:

Mariell Jüssi (e-post info@seakayakingestonia.com)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

menetlus

tsiviilasjas

nr

2-19-17775

Sea

Kayaking

Estonia

OÜ

sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta menetluskulud Sea Kayaking Estonia OÜ kanda. Teistele menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista Sea Kayaking Estonia OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Sea Kayaking Estonia OÜ-l tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud

makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning

selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui Sea Kayaking Estonia OÜ ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib

määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb Sea Kayaking Estonia OÜ-l tasuda kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrus toimetada kätte Sea Kayaking Estonia OÜ-le ning saata Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 13.11.2019 Tartu Maakohtu kohtunikule Sea

Kayaking Estonia OÜ (puudutatud isik) dokumendid sundlõpetamise ja likvideerija

määramise otsustamiseks. Puudutatud isik esitas registripidajale viimase majandusaasta

aruande 2015. a kohta. 12.09.2018 avaldas registripidaja Ametlikes Teadaannetes

kustutamisehoiatuse teate ning kutsus võlausaldajad üles teatama oma nõuetest

puudutatud isiku vastu. Tähtaegselt nõudeid ei esitatud. Registripidaja tuvastas riiklikke

registreid kontrollides, et puudutatud isiku omandis on kolm sõidukit, üks haagis ja kolm

kinnistut.

2.

20.11.2019 määrusega algatas Tartu Maakohus menetluse puudutatud isiku

sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule

tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada

sundlõpetamise aluseks olev puudus.

3. Puudutatud isik sai määruse kätte 09.12.2019 ning märkis, et esitab majandusaasta

aruanded.

4.

16.01.2020 teatas registripidaja, et 2016. a majandusaasta aruanne esitati

15.01.2020. Sama nähtub ka äriregistri teabesüsteemi väljavõttest.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise

alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija

määramine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud

tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata

jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama

oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu

jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing

registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja

äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2

nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise

taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate

avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta

aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal

aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist,

võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.

12.09.2018 avaldas registripidaja seoses puudutatud isiku 2016. a majandusaasta

aruande esitamata jätmisega Ametlikes Teadaannetes kustutamisehoiatuse teate. Teates

märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja likvideerimist, samuti ei esitanud

puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat põhjust selle esitamata jätmiseks

ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3

järgi. Kuna puudutatud isikule kuuluvad kinnistud, olnuks pärast kustutamist hiljem ilmselt

vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada puudutatud isiku likvideerimine. Seda

arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks algatada menetluse puudutatud isiku

sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks.

Puudutatud isik esitas 15.01.2020 eelmärgitud majandusaasta aruande ning seega

kõrvaldas kustutamise / sundlõpetamise aluseks oleva puuduse. Seda arvestades tuleb

menetlus tsiviilasjas lõpetada.

6. Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu järgnevale:

-

17.01.2020 seisuga on jätkuvalt esitamata 2017. ja 2018. a majandusaasta

aruanded;

-

ÄS § 60 kohase uue menetluse vältimiseks tuleb esitada kõik majandusaasta

aruanded nõuetekohaselt ja tähtaegselt. ÄS § 179 lg 4 I lause näeb ette, et

juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või

kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega,

kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates

majandusaasta lõppemisest;

-

ÄS § 60 lg 3 võimaldab majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingu

kustutada lihtsustatud korras. Äriseadustik ei näe sellise registrist

kustutamise eeldusena iseenesest ette asjaolu kontrollimist, kas äriühingule

kuulub vara, ning vara olemasolul asja kohtunikule üleandmist;

-

ÄS § 71 lg 2 järgi võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse

seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud

andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

ÄS § 71 lg 21 ja TsMS § 46 lg 1 järgi võib määrata trahvi kuni 3200 euro ulatuses,

aga mitte vähem kui 200 eurot.

7. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele

hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse

esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik