Legislator Case Law & Legislation
2-19-7505/13 AI generated

2-19-7505/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-19-7505/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada M. K. (pankrotis, isikukood XXX ) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada Määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu suuruseks 729,55 eurot, millele lisandub

Legislator headnote

AI generated

2-19-7505/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kinnitada M. K. (pankrotis, isikukood XXX ) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada Määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu suuruseks 729,55 eurot, millele lisandub

Keywords

AI generated
bank charges short-term credit damage to credit forfeit money fraudulent bankruptcy remuneration of bankruptcy trustee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-7505

Tsiviilasi

M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega,

pankrotihalduri tasu määramine ja kulutuste kinnitamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik M. K. (isikukood XXX ; elukoht XXX; tel XXX; e-

post XXX)

pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M. K. (pankrotis, isikukood XXX ) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada

M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus.

2. Võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses ta ei ole raha saanud:

2. rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Jaotise

%

Rahuldamata

nõude summa

eurodes

Makserekvisiidid

1 Nord Collect OÜ

3,04

456,74

XXX SEB Pank AS

2 Põlvamaa Hoiu-

Laenuühistu

18,53

2 787,81

XXX Swedbank AS või XXX SEB Pank

AS

KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi

küla, Tilsi keskus 5

korteriühistu

36,84

5 540,49

XXX

Eesti Vabariik (Riigi

Tugiteenuste Keskuse

kaudu)

2,54

382,75

saaja: Maksu- ja Tolliamet, XXX SEB

Pank AS või XXX Swedbank AS;

viitenumber XXX

5 Elisa Teleteenused AS

2,15

323,63

saaja: Julianus Inkasso OÜ, XXX LHV

Pank AS, viitenumber XXX

6 Elektrum Eesti OÜ

2,54

381,85

saaja: Julianus Inkasso OÜ,

XXX LHV Pank AS, viitenumber XXX

7 Aktiva Finants OÜ

34,36

5 168,18

saaja: Julianus Inkasso OÜ,

XXX LHV Pank AS, viitenumber

710026510

Kokku

15 041,45

3. rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Jaotise %

Rahuldamata nõude

summa eurodes

Makserekvisiidid

1 Bigbank AS

995,41

XXX Bigbank

AS, viitenumber XXX

Kokku

995,41

3. Määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu suuruseks 729,55 eurot, millele lisandub

käibemaks 145,91 eurot, kokku 875,46 eurot, ja jätta tasu M. K. kanda. Mõista tasu välja

OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank

AS).

4. Kinnitada

pankrotihaldur

Küllike

Miti

tehtud

vajalikud

ja

põhjendatud

pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot, sh edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel

lisanduv kulu 0,16 eurot, ning jätta kulud M. K. kanda. Mõista summa välja OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

5. Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest M. K. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

6. Algatada M. K. (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

7. Jätta M. K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada M. K.

(isikukood XXX ) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

8. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest

saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning

ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb

väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. veebruaril).

9. M. K. l esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt

selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes,

andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale

väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene

aruanne esitada hiljemalt 1. septembril 2020, järgnev 1. märtsil 2021, jne.

10. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei

ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või

vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava

kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132

lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud

Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid,

arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks

Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus

ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav

hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;

töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis

ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension

seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt

represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.

12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada

võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164

lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

Tartu Maakohtu 17.06.2019 määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati

Küllike Mitt. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas 31.10.2019 kohtule taotluse jaotusettepaneku

kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 29.11.2019 määrusega.

Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule 18.10.2019 kinnitamiseks lõpparuande. Haldur palub:

1) kinnitada M. K. pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne; 2) lõpetada pankrotimenetlus; 3)

kinnitada M. K. pankrotimenetluse aegsed kulud summas 528,35 €, millest massikohustused

moodustavad 100,67 €, pankrotimenetluse kulud 427,52 € ja prognoositavad lisanduvad

pankrotimenetluse kulud 0,16 €; 4) määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS) summas 729,55 eurot, millele

lisandub käibemaks 145,91 eurot, kokku 875,46 eurot; 5) jätta pankrotihalduri tasu ja

pankrotimenetluse kulud M. K. kanda; 6) vabastada pankrotihaldur tema kohustustest; 7)

otsustada M. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 8) M. K. suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamisel kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kohustada M. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi, määrata

usaldusisik kohtu omal äranägemisel.

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

1.1. M. K. pankrotivara üldiseloomustus

1) sularaha - 0,00 €;

2) rahalised vahendid arvelduskontol XXX AS-s SEB Pank 0,95 €; Tegemist on M. K. alaealiste

laste kasuks riigi poolt makstud elatisabi jäägiga. See ei olnud M. K. sissetulek ja seda ei olnud

võimalik isiku pankrotivarasse arvata.

3) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS-s 5,78 €;

4) rahalised vahendid arvelduskontol XXX LHV Pank AS-s 0,00 €;

5) aktsiad, osad, jms väärtpaberid - puudusid;

6) pensionikontol XXX on 573,757 tk LHV Pensionifond L osakut (kohustusliku pensionifondi

osakud) NAV ´a XXX, kokku 963,37 €; Kuna nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist

varaga, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus

realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete

rahuldamise seisukohalt 0,00 €. Vabatahtliku pensionikindlustusega ei ole isik liitunud.

7) maksude ettemaks 0,00 €;

8) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus;

9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus;

10) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid;

11) relvaregistrisse kantud vara – puudus;

12) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – M. K. selgituste kohaselt ei olnud

tema faktilises elukohas temale kuuluvat realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara;

13) nõuded teiste isikute vastu – võlgniku selgituste kohaselt ei olnud tal nõudeid teiste isikute

vastu;

14) kinnisasjad – korteriomand XXX asukohaga XXX, kat. tunnus XXX, mis moodustab 802/15711

mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr XXX, mille üldpind on 80,20 m² (4-toaline korter).

M. K. omandas kõnealuse korteri 10.02.2005 algselt vallasasjana XXX (likvideerimisel, rk XXX)

hinnaga 10 500 Eesti krooni ehk 671,07 eurot. Eluruumide erastamise käigus 25.08.2006 koostatud

kinnistamisavalduse alusel kanti M. K. 10.10.2006 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna.

M. K. on oma vastuses halduri päringule 21.06.2019 avaldanud, et hindab korteriomandi väärtuseks

10 000 €. Korteriomandi seisukorda, asukohta ja erinevates müügiportaalides samalaadsete korterite

müügihindu arvestades asus haldur seisukohale, et korteri väärtus on pigem oluliselt madalam.

1.2. M. K. pankrotivara müügist laekumised

M. K. pankrotivarasse kuuluva korteriomandi registriosa XXX (krt XXX) asukohaga XXX,

müümiseks kuulutas pankrotihaldur 15.07.2019, 06.08.2019, 28.08.2019, 23.09.2019, 16.10.2019,

07.11.2019

välja

Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite

Koja

oksjonikeskkonnas

avalikud

elektroonilised enampakkumised. Enampakkumise võitis ainukese enampakkumisel osaleja – G. R.

’i (ik XXX) pakkumine summas 2500 €. Isik on kogu tema poolt pakutud summa nõuetekohaselt

tasunud ja pankrotihalduri kinnistamisavalduse alusel on G. R. 17.12.2019 kantud korteriomandi

registriosa XXX omanikuna kinnistusregistrisse.

Eeltoodut arvestades on M. K. pankrotivara müügist laekunud pankrotivarasse 2500 €.

1.3. Andmed muude laekumiste kohta

1.3.1. Laekumised töötasust

Perioodil 17.06.2019 – 08.12.2019 M. K. ei töötanud ja ei saanud palga vms võrdsustatud

sissetulekut (isik oli võtnud ennast töötuna arvele alates 15.03.2019 ja selle raames oli saanud

rehabilitatsiooni teenust ja võlanõustamist). Alates 09.12.2019 on M. K. asunud tööle V. C. OÜ -sse

(rk XXX) müüja ametikohale. Nimetatud töösuhtest ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks

laekumisi olnud.

1.3.2. Muud laekumised pankrotivarasse

Pankrotimenetluse ajal (so perioodil 17.06.2019 – 30.12.2019) on M. K. le laekunud:

1) igakuiselt Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus 7,86 €/kalendripäeva kohta; Kokku on

pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole töövõimetoetuse makseid summas 1438,44 €. TMS

§ 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei

vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku

suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel

kuulates võimalusel korral ära ka võlgniku. M. K. avalduse alusel on pankrotihaldur pidanud isiku

töövõimetoetusest vabatahtliku täitmise korras kinni 50 € / kuus. Kokku on käesolevaks hetkeks

nimetatud viisil laekunud pankrotivarasse 300 €.

2) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav puudega isiku sotsiaaltoetus 79,53 €/kuus;

Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole sotsiaaltoetuse makseid 477,17 €. TMS §

131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata.

3) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 120 €/kuus; Kokku on

pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole peretoetuse makseid 720 €. TMS § 131 lg 1 p 1

kohaselt ei saa peretoetusele sissenõuet pöörata.

4) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav elatisabi 200 €/kuus; Kokku on

pankrotimenetluse ajal laekunud M. K. kontole elatisabi makseid 1000 €. Elatisabi ei ole oma

olemuselt mitte M. K. , vaid tema laste sissetulek, mistõttu ei ole sellele võimalik ka kinnipidamist

teostada.

5) augustis 2019 Maksu- ja Tolliameti poolt makstud tulumaksu tagastus 1826,02 €; Haldur on

TMS § 130 lg 1¹ ja § 132 lg 1 ja 2 alusel teostanud tagastatud tulumaksu arvelt pankrotivarasse

kinnipidamisi summas 847,73 €.

6) septembris 2019 Eesti Töötukassa poolt makstav tööalase rehabilitatsiooniteenuse raames

makstud toetus 5 €; TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa nimetatud toetusele sissenõuet pöörata.

7) detsembris 2019 lähedastelt laekunud rahaline abi kokku 99,39 €. Arvestades detsembrikuu

muude laekumiste vähesust, ei ole haldur nimetatud summadele sissenõuet pööranud.

II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

2.1. Vara välistamise nõuded (§ 123)

M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid

ka rahuldatud.

2.2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 119 lg 4 ja 5) nõuded - M. K.

pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei

ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.

2.3. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõuded (§ 147) - M. K. pankrotimenetluses

ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid.

2.4. Pankrotimenetluse massikohustused (§ 148)

Seisuga 30.12.2019 (so perioodil 17.06.2019-30.12.2019) moodustavad M. K. pankrotimenetluse

aegsed massikohustused kokku 100,67 €.

Nimetatud summa moodustavad:

1) pankrotimenetluse ajal korteriomandiga XXX (krt nr XXX) seotud haldus-, kommunaal- jms.

kulud vastavalt XXX korteriühistu arvetele summas 99,91 €;

2) pangateenustega seotud kulud 0,76 € (2 x 0,38 = 0,76 €).

2.5. Pankrotimenetluse kulud (§ 150)

Seisuga 30.12.2019 (so perioodil 17.06.2019-30.12.2019) moodustavad M. K. pankrotimenetluse

kulud kokku 427,52 €. Nimetatud summa moodustavad:

1) kontoriruumide ja -seadmete kasutamisega seotud kulud 267,30 € (24,75 h x 9,00 = 222,75 + km

= 267,30 €);

2) nõupidamisteruumi kasutamisega seotud kulud 23,03 € (2,00 h x 9,59 = 19,18 + km = 23,03 € );

3) koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud 81,31 € (504 tk x 0,13 = 67,76 + km =

81,31 €);

4) transpordivahendi kasutamisega seotud kulud 47,06 € (Tartu-Tilsi küla-Tartu 8 l/100 x 121,53 =

9,7224 l x 1,0134289 = 9,85 + km = 11,82 €; 8 l/100 x 127 = 10,16 l x 1,3335408 = 13,55 + km =

16,26 €; 8 l/100 x 127 = 10,16 l x 1,55675 = 15,82 + km = 18,98 €);

5) tasuliste registriteenustega seotud kulud 5,00 € (2 tk x 2,00 = 4,00 €; 1 tk x 1,00 = 1,00 €);

6) pangateenustega seotud kulud 3,82 € ( 12 x 0,16 = 1,92 €;5 x 0,38 = 1,90 €);

M. K. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on

ostetud teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks

võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude

avalduste koostamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ja võlgnikuga kohtumiste läbiviimiseks,

dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks kohtuga, võlgnikuga, võlausaldajatega, ostuhuvilistega,

Maksu- ja Tolliametiga, Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, jne.

Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse

ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum).

2.6. Prognoositavad lisanduvad väljamaksed

Pankrotihaldur on esitanud koos lõpparuandega kohtule ka taotluse halduritasu määramiseks.

Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on M. K. pankrotimenetluses laekunud 3647,73 €, millest

PankrS § 651 lg 1 ja 2 kohaselt on halduritasu alammäär 729,55 € (3647,73 x 20 / 100) ning

halduritasu ülemmäär 1276,71 € (3647,73 x 35 / 100).

Haldur taotleb tasu PankrS § 651 lg 1 sätestatud alammääras - so 729,55 €. PankrS § 65 lg 1 alusel

taotleb pankrotihaldur halduritasu määramist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (so büroo, mille kaudu

pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu

lisanduks taotletavale halduritasule käibemaks 20% halduritasust - so 145,91 €. Halduritasu

ülekande tegemisel tuleb tasuda panga teenustasu 0,16 €.

Eeltoodut arvestades prognoosib pankrotihaldur halduritasu taotlemisega seoses täiendavaid kulusid

lisaks käesolevas lõpparuandes märgitutele summas 875,62 € (vastavate väljamaksete tegemiseks

on summad deponeeritud). Pankrotihalduri tasuga seotud kulud on esialgu ainult arvestuslikud.

Need saab pankrotivarast välja maksta üksnes juhul, kui kohus vastava tasu haldurile määrab.

III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

Vastavalt

Tartu

Maakohtu

29.11.2019

määrusele

tsiviilasjas

2-19-7505

kinnitatud

jaotusettepanekule kuulusid M. K. pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele

nõuded järgnevalt:

I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) - 0,00 €;

II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 17 291,15 €;

III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 995,41 €.

Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on M. K. pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku alusel

väljamakseid 2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõude rahuldamiseks 13,01% ulatuses summas

2249,70 €. Andmed jaotiste alusel igale võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised:

1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel – puuduvad;

2) rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Jaotusettepanekus

nõude summa

Rahuldatud nõude

summa eurodes

Protsent tunnustatud

nõudest (%)

1 Nord Collect OÜ

525,05

68,31

13,01

2 Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu

3 204,77

416,96

13,01

3 KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi küla,

Tilsi keskus 5 korteriühistu

6 369,16

828,67

13,01

4 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste

Keskus kaudu)

440,00

57,25

13,01

5 Elisa Teleteenused AS

372,04

48,41

13,01

6 Elektrum Eesti OÜ

438,96

57,11

13,01

7 Aktiva Finants OÜ

5 941,17

772,99

13,01

Kokku

17 291,15

2 249,70

3) rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Jaotusettepanekus

nõude summa

Rahuldatud nõude

summa eurodes

Protsent tunnustatud

nõudest (%)

1 Bigbank AS

995,41

0,00

0,00

Kokku

995,41

0,00

0,00

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)

M. K. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole M. K. pankrotimenetluses

pandieseme müüki toimunud. Korteriühistu on oma e-kirjas 18.07.2019 vastuseks halduri päringule

korteriühistu nõude pandiga tagatuse ja pandi suuruse selgitamiseks selgesõnaliselt teatanud, et

tema nõue ei ole tagatud pandiga. Seega on haldur nõuete kaitsmise koosolekul arvanud

korteriühistu nõude tähtajaliselt esitatud pandiga tagamata nõuete rahuldamisjärku. Eeltoodut

arvestades puudus ka põhjus pankrotivaras olnud korteriomandi edasiseks käsitlemiseks pandiga

koormatud varana.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

M. K. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. Lõpparuande esitamise hetkeks ei ole haldurile

teadaolevalt M. K. l teistelt isikutelt vara saada.

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (PankrS

§ 162 lg 2 p 6)

Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur:

1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi;

Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi.

2) korraldanud olemasoleva vara kohta informatsiooni kogumise ja vara pankrotimenetluse raames

müümise;

Vara müügi ülevaade on aruandes esitatud.

3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide

korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust);

M. K. pankrotimenetluses toimus 30.09.2019 nõuete kaitsmise koosolek, millel haldur tunnustas

esitatud nõudeid summas 18 286,56 €. Haldur esitas 31.10.2019 Tartu Maakohtule kinnitamiseks

M. K. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud

29.11.2019.

4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal;

Tuginedes PankrS §-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti

väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab

pankrotimenetluse ajal muul viisil. PankrS § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on

pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib

puudutada pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit andmed võlgniku töökoha ja töötasu,

võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse

ajal). Tuginedes PankrS §-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt PankrS

§-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui

võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust.

Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks.

Haldurile teadaolevalt on M. K. täitnud pankrotimenetluse ajal informatsiooni esitamise kohustust

nõuetekohaselt.

5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses

ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega

seoses blokeeritud arvelduskontodelt;

6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja koostanud seaduses

sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele.

Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (30.12.2019), mille päevakorda oli planeeritud M. K.

pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku

valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole

raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

Käesoleva lõpparuande esitamise hetkeks on võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei

ole võlausaldaja raha saanud järgmine:

1. rahuldamisjärk - pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded – puuduvad;

2. rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Jaotusettepanekus

nõude summa

Rahuldamata nõude

summa eurodes

Protsent tunnustatud

nõudest (%)

1 Nord Collect OÜ

525,05

456,74

86,99

2 Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu

3 204,77

2 787,81

86,99

3 KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi küla,

Tilsi keskus 5 korteriühistu

6 369,16

5 540,49

86,99

4 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste

Keskus kaudu)

440,00

382,75

86,99

5 Elisa Teleteenused AS

372,04

323,63

86,99

6 Elektrum Eesti OÜ

438,96

381,85

86,99

7 Aktiva Finants OÜ

5 941,17

5 168,18

86,99

Kokku

17 291,15

15 041,45

86,99

3. rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Jaotusettepanekus

nõude summa

Rahuldatud nõude

summa eurodes

Protsent tunnustatud

nõudest (%)

1 Bigbank AS

995,41

995,41

100,00

Kokku

995,41

995,41

100,00

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ega kavatseta ka esitada teiste isikute vastu.

Haldurile teadaolevalt ei ole M. K. (pankrotis) vastu teiste isikute poolt hagisid esitatud.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2

p 9)

Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud on aruandes toodud.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused

Tuginedes pankrotiseaduse §-le 162 lg 3 peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas

haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

M. K. selgituste kohaselt on tema võlakohustused tekkinud seoses isikliku raske olukorraga. Ta on

põhiharidusega. Täiendavalt on ta omandanud ka tegevusjuhendaja/hooldustöötaja kutse, kuid

seoses kehva tervisliku seisundiga (talle on 25.11.2013 määratud osaline töövõime ja 22.12.2017

keskmine liikumispuue) ta sellel erialal ei tööta. Üleüldse on tal seoses tervisega keeruline leida

sobivat töökohta. Töötanud on ta ainult lihttöölisena. Töö leidmist raskendab ka asjaolu, et ta

kasvatab XXX last. Peamiseks põhjuseks, miks tekkisid võlad, on asjaolu, et ta püüdis rahuldada

laste vajadusi, samal ajal oli ta pikalt töötu. Tööle saades oli aga palk liiga väikene, et rahuldada

perekonna esmavajadusi ning samal ajal tasuda pikema aja jooksul kogunenud võlgnevusi.

Pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon suures osas kinnitab M. K. poolt antud seletusi

maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Vaadates M. K. täitmata võlakohustuste nimekirja võib

väita, et maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et isik ei ole hinnanud

piisavalt põhjalikult laenutoodete kasutamisega seotud riske, mis talle kaasnevad juhul kui tema

igapäevased kulud suurenevad samal ajal kui tema sissetulekud ei suurene või hoopis vähenevad.

Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab

sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute

kohta. Seega on haldur seisukohal, et M. K. maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Eeltoodut

arvestades ei ole haldur pidanud põhjendatuks esitada avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Pankrotimenetluse lõpetamine

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et

lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest.

Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande

kohta avaldatud 30.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele

vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 09.01.2020 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole.

Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne M.

K. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse

põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses.

PankrS § 163 lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises

ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo

tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses

tunnustatud

nõue

on

jäänud

pankrotimenetluses

rahuldamata,

on

käesolev

määrus

täitedokumendiks.

M. K. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud

vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu

väljamaksmisel lisanduva kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on

põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu

tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

Halduri tegevuse tulemusel on M. K. pankrotivarasse laekunud 3647,73 eurot. Tulenevalt PankrS §

651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20%

pankrotivarast. Halduri tasu alammäär oleks seega 729,55 eurot. Haldur taotleb tasu alammääras

ehk summas 729,55 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri

tasu suuruseks 729,55 eurot, millele lisandub käibemaks 145,91 eurot, kokku 875,46 eurot.

PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused

pankrotitoimkonna

nõusolekul

katta

jooksvalt

pankrotivara

arvel.

Jaotusettepaneku

ja

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud

kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. M. K.

(pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud

vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot, sh edaspidi pankrotihalduri tasu

väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on

põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada.

PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest M. K.

pankrotimenetluses.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus

esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS

§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või

pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

M. K. pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.07.2019. M. K. on kohtule

esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 15.02.2019.

Võlgniku avaldus sisaldab PankrS § 170 lg-s 2 nimetatud kinnitusi. Võlgniku avaldus on seega

esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi. PankrS § 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus

põhjendatuks algatada M. K. kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173

lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab

usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud

vastuväiteid sellele, et M. K. ise täidaks usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule

kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku

kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning M.K.

ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.

Kohus kohustab M. K. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult

tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude

lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku

arvelduskontode väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. septembriks

2020, järgnev 1. märtsiks 2021, jne.

PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt M. K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile)

teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (M. K. töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet

pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid

arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud

tulust peab M. K. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata

sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (iga

aasta 15. veebruaril).

Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui

võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele,

võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha

arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on

ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud

lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava

kohta. Kui M. K. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada

arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada

usaldusisikule 75% arvestatud summast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik