2-19-10722/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10722

Tsiviilasi

Hüpoteeklaen AS-i hagi P S ja E L vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

43 974,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703),

lepinguline esindaja N M

Kostja 1 E L (isikukood xxx)

Kostja 2 P S (isikukood xxx)

Kostjate lepinguline esindaja R V

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista P Slt ja E Llt solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks 38 320,81 eurot,

millest põhivõlg on 35 336,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 984,47

eurot.

3. Välja mõista P Slt ja E Llt solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks viivis põhivõlalt

(35 336,65 eurot) 16% aastas alates 17.07.2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni.

4. Kostjatelt väljamõistetud summad (põhivõlg ja viivis kokku) ei tohi kogusummas

ületada käenduslepingus toodud vastutuse piirmäära 101 991 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud solidaarselt P S ja E L kanda.

6. Välja mõista P Slt ja E Llt solidaarselt Hüpoteeklaen AS kasuks menetluskulud

summas 1 000 eurot

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt andis hageja xxx OÜ-le laenu. 24.08.2016 laenulepingu lisa nr xx

muudatuse nr 2 järgi oli laenusummaks 78 454,65 eurot, intressimääraks 16% aastas ja

viivisemääraks

1%

päevas.

Laenukohustusi

tagasid

kummagi

kostjaga

sõlmitud

käendusleping maksimaalse vastutuse määraga 101 991 eurot ning kostjale 1 ja tema

abikaasale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek. Laenusaaja õigeaegselt kohustusi ei

täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu üles ning algatas hüpoteegi alusel täitemenetluse.

Täitemenetluses ei õnnestunud kogu nõuet sisse nõuda, kuna täitemenetluses laekus kokku 82

115,10 eurot. Hagejal jäi xxx vastu üles põhinõue summas 35 336,34 eurot, mistõttu esitas

hageja sissenõudmata osas võlgnevuse nõude kostjate vastu käenduslepingute alusel.

2. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 38 320,81 eurot, so põhinõue 35 336,34

eurot ja sissenõuetavaks muutunud viivis 1 984,47 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

kostjatelt solidaarselt viivis 16% aastas põhinõudelt alates 17.07.2019 kuni kohase täitmiseni,

kuid kogusummas mitte rohkem kui käenduslepingus toodud vastutuse piirang 101 991 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks

menetluses tasutud riigilõiv 1 000 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

3. Vastuseks kostjate vastuväidetele leiab hageja, et leppetrahv 5 000 eurot tuleneb hageja ja

xxx vahel 24.08.2016 sõlmitud laenulepingu xxx muudatuse nr 2 erikokkuleppest, mis

allkirjastati 24.08.2016. Nimetatud punktiga lepiti kokku, et kui laenusaaja ei esita 30

kalendripäeva jooksul Äriregistrile majandusaasta aruannet 2015. majandusaasta kohta,

rakendab laenuandja laenusaaja suhtes leppetrahvi 5 000 eurot. laenulepingu muudatuse nr 2

punktides 4.2 ja 5.3 on pooled kokku leppinud leppetrahvi summas kuni 1 000 eurot.

Kohtutäituri tasu oli kostjatel võimalus vaidlustada täitemenetluses. Hageja on kostjatele

edastanud 02.12.2016 teated laenulepingu ülesütlemise kohta lihtkirjana ja tähitud kirjana.

Kostja 2 on tähitud kirja kätte saanud, kostjale 1 saadetud tähitud kiri tagastati hoiutähtaja

möödumisel. Kostja 1 oli täitemenetluses müüdud vara tagatise omanik kui ka laenulepingu

käendaja. Kostja 1 ei ole kunagi täitemenetluses vaidlustanud asjaolu, et talle ei ole

laenulepingu ülesütlemise teadet kätte toimetatud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjate väitel pole nõue muutunud sissenõutavaks, kuna

neid pole kohustuse tekkimisest teavitatud, ning nõue on kujunenud ebaõigesti, kuna hageja

on jätnud maha arvestamata kohtutäiturilt saadud täiendavad maksed, arvestanud

täitemenetluses laekunud summa lubamatu leppetrahvi katteks, mis on kaasa toonud ka

viivisenõude ebaõigsuse. Kostjad vaidlesid vastu kohustuse täitmisega viivitamise korral

rakenduvale leppetrahvile, kuna viivitamisest tulenev kahju on kaetud juba viivisega. Nõue

peaks olema täiendavalt väiksem kohtutäituri poolt ebaõiglaselt võetud kohtutäituri tasu

võrra. Põhjendamatu on nõuda viivist suuremas summas kui järelejäänud põhivõlg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

7. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja ja xxx sõlmisid 24.08.2016 laenulepingu nr xxx

muudatuse nr 2, mille alusel andis hageja xxx-le laenu 78 454,65 eurot (tl 5). 24.08.2016

laenulepingu lisa nr xxx muudatuse nr 2 järgi oli laenusummaks 78 454,65 eurot,

intressimääraks 16% aastas ja viivisemääraks 1% päevas (tl 5 pöördel-9). Hüpoteeklaen OÜ

ja kostjad sõlmisid 24.08.2016 käenduslepingu, mille kohaselt kohustusid kostjad vastutama

hageja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest maksimaalse vastutuse määraga 101 991

eurot (tl 10-12). Laenukohustusi tagas kostjale 1 ja tema abikaasale kuuluvale kinnisasjale

seatud hüpoteek. Nimetatud kinnisasi müüdi täitemenetluses 22.05.2019 hinnaga 90 000 eurot

ning täitemenetlusest laekus hagejale kokku 82 115,01 eurot (tl 17-19).Täitemenetluses

laekunud summa arvelt ei saadud täita kõiki hageja nõudeid.

8. Kohus täitis 30.10.2019 määrusega selgituskohustust ning selgitas menetlusosalistele

kohalduvat õigust (tl 52-53). Hageja esitas vastavalt kohtu poolt nõutule lepingust tuleneva

kohustuse täitmise järjekorrale vastava nõudearvestuse (tl 61-63).

9. Hageja põhinõue kostjate vastu 35 336,34 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §

108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest

tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see

on muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel

viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse

rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kohustuse rikkumise

korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga

ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 145 lg 1). Käendaja vastutab ka rikkumisest tulenevate

tagajärgede, sh viivise ja leppetrahvi maksmise eest (VÕS § 145 lg 2 ls 2).

10. Võlausaldajatel ehk käesoleval juhul hagejatel on seega õigus nõuda kohustuse täitmist,

kuna põhivõlgnik on kohustust rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal oli kummagi

kostjaga sõlmitud käendusleping. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et põhivõlgnik

käenduslepingutega tagatud laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Vaidlust ei ole ka

selles, et täitemenetluses laekunud 82 115,01 euro arvelt ei saadud täita kõiki hageja nõudeid.

Seetõttu on kostjatel kohustus solidaarselt laenulepingust tulenev kohustus hageja ees täita.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kohustus on muutunud sissenõutavaks ja samuti on vaidlus

selles missuguses summas võib hageja nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.

11. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjatele teatise lepingu

ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks

täiendava tähtaja hiljemalt 16.12.2016 (tl 15-16). Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu

loeti laenuleping üles öelduks alates 17.12.2016. Hageja edastas 02.12.2016 kostjatele

laenulepingu ülesütlemise teatised nii liht- kui ka tähitud kirjaga. Kostja 1 on lepingu

ülesütlemise teate kätte saanud (tl 57). Kostjale 2 saadetud tähitud kiri tagastati hoiutähtaja

möödumisel (tl 56 pöördel). Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse lepingu täitmise

tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja 2 oli

täitemenetluses võlgnik, so müüdud vara tagatise omanik kui ka laenulepingu käendaja. Seega

oli kostja 2 teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Vaidlus puudub ka, et kostja 2 ei ole kunagi

täitemenetluses vaidlustanud asjaolu, et talle ei ole laenulepingu ülesütlemise teadet kätte

toimetatud. Vastuväide oli kostjal 2 võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamisega. Seega on laenulepingust tulenev nõue kostjate vastu muutunud

sissenõutavaks. Põhivõlgnevuse summa oli laenulepingu ülesütlemisel 78 454,65 eurot.

Täitemenetluses laekus põhivõla katteks 43 118,31 eurot. Seega on põhivõlgnevuse jääk

35 336,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhivõlgnevus 35 336,34 eurot kostjatel

solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks

tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

12. Järgmisena võtab kohus seisukoha leppetrahvinõue 7 000 eurot osas. Kohus on

seisukohal, et leppetrahvi vastuväite esitamine ei ole käesolevas menetluses lubatav. Hageja

on esitanud käesolevas menetluses nõude kostjate vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes.

Kohtule esitatud täitemenetluse algatamise avaldusest nähtuvalt esitas hageja kostja 2 suhtes

täitemenetluse algatamise avalduses mh nõude lepetrahvi osas 7 000 eurot. TMS § 221 lg 11

järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191

nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

Riigikohus on märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks

oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi

üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga

panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Selle hagi alusel tuleb

kindlaks teha mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõuded ning kas ja millal

muutus võlg sissenõutavaks. Kõrvalnõuete suurus tuleb selgeks teha ka siis, kui need ületavad

koos põhinõudega hüpoteegisummat, kuna eelkõige tulemi arvel viivise väär tasutuks

lugemine võib mõjutada hilisemat jääkvõlga, taotleda võib ka viivise alandamist (vt RKTKo

nr 3-2-1-162-12, p-d 15–19). Seega tuli kostjal 2 leppetrahvi lubatuse ja suuruse osas

vastuväide esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Seega ei tule edasi analüüsida

leppetrahvi lubatuse ja suuruse asjaolusid.

13. Kostjad esitasid vastuväite ka seoses kohtutäituri tasuga. Kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse

vaidlustamiseks ettenähtud korras (KTS § 52). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt, oleks

kostjal 2 tulnud esitada vastuväide kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse esitamisega. Seega

ei saa nimetatud vastuväidet esitada käesolevas menetluses.

14. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisnõude kostjate vastu 2 984,47 eurot.

Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu põhitingimustest, mille

kohaselt viivisemääraks on 1% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti.

15. Hageja poolt nõutav viivisemäär on laenulepingus kokku lepitud. Viivis on seadusandja

poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata

nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad rikkusid

maksekohustust. Põhiosa nõue oli 78 454,65 eurot, ehk kordades suurem kui viivis täna on.

Viivise arvestusele ega perioodile kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust

tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 2 984,47 eurot rahuldamisele.

16. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates

hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lepingu kohaselt kohustus xxx tasuma

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 16% aastas. Samuti kuulub rahuldamisele

hageja nõue välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis põhinõudelt (35 336,65 eurot) 16%

aastas alates 17.07.2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni.

17. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 35 336,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 984,47 eurot ja viivise

põhivõlalt (35 336,65 eurot) 16% aastas alates 17.07.2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta solidaarselt

kostjate kanda, kuna kohus rahuldas hagi.

19. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud

riigilõivust 1 000 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 1 000 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 000

eurot.

20. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik