3-19-2198/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedWooluvabrik OÜ esitas 29.05.2019 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise (KMH) Keskkonnaamet leidis 01.07.2019 otsuses, et KMH aruanne on puudustega ning kohustas
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg; 3-19-2198/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Wooluvabrik OÜ esitas 29.05.2019 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise (KMH) Keskkonnaamet leidis 01.07.2019 otsuses, et KMH aruanne on puudustega ning kohustas
Keywords
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2020. a, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2198
Haldusasi
Wooluvabrik OÜ kaebus Keskkonnaameti 23.10.2019
otsuse
nr
6-3/19/9100-11
tühistamiseks
või
õigusvastasuse
tuvastamiseks
ja
Keskkonnaameti
kohustamiseks
otsustada
uuesti
keskkonnamõju
hindamise aruande heakskiitmise
Menetlusosalised
Kaebaja – Wooluvabrik OÜ, volitatud esindaja
vandeadvokaat Janar Urres
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED
1. Wooluvabrik OÜ esitas 29.05.2019 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise (KMH)
aruande heakskiitmiseks.
2. Keskkonnaamet leidis 01.07.2019 otsuses, et KMH aruanne on puudustega ning kohustas
Wooluvabrik OÜ-d puudused kõrvaldama.
3. 02.08.2019 edastas Wooluvabrik OÜ täiendatud KMH aruande Keskkonnaametile
heakskiitmiseks.
4. Keskkonnaamet edastas 19.08.2019 otsuse eelnõu pealkirjaga „Keskkonnamõju hindamise
aruande heakskiitmata jätmine, keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine ja vee
erikasutusloa andmisest keeldumine“.
5. 02.09.2019 esitas Wooluvabrik OÜ vastuväited Keskkonnaameti 19.08.2019 eelnõule ning
täiendatud KMH aruande.
6. 18.09.2019
toimus
Keskkonnaameti,
KMH
juhteksperdi,
Wooluvabrik
OÜ
ja
Advokaadibüroo Hansalaw vahel nõupidamine.
7. 23.10.2019 esitas Wooluvabrik OÜ Keskkonnaametile ümberstruktureeritud KMH aruande.
8. Keskkonnaamet edastas 23.10.2019 pärast tööpäeva lõppu Wooluvabrik OÜ-le otsuse nr
6-3/19/9100-11, millega jättis KMH aruande heaks kiitmata, kohustas juhteksperti aruannet
parandama ja täiendama, kohustas täiendama ekspertrühma, kaasates ihtüoloogi ja
3-19-2198
2(4)
hüdrobioloogi, vastama küsimustele, mille vastuseid ei pea Keskkonnaamet piisavateks,
esitama aruanne uuesti avalikustamise korraldamiseks ning esitada aruanne Keskkonnaametile
heakskiitmiseks hiljemalt 30.05.2020. Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel 02.09.2019
KMH aruande versioonist.
9. Wooluvabrik OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.11.2019 kaebuse Keskkonnaameti
23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 tühistamiseks või alternatiivselt Keskkonnaameti
23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti KMH
aruande heakskiitmise uuesti otsustama kohustamiseks.
9.1 Wooluvabrik OÜ hinnangul on tal kaebeõigus, kuna Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus on
haldusakt, millega tehti kaebajale negatiivne otsustus ning luuakse kohustusi täiendavate
toimingute ja kulutuste tegemiseks. Juhul, kui halduskohus leiab, et Keskkonnaameti
23.10.2019 otsus ei ole haldusakt, tuleb otsust käsitada menetlustoiminguna, mida saab
vaidlustada. KMH aruande heakskiitmine on nõutav eeltingimus, et vee erikasutusloa taotlust
sisuliselt lahendada, mistõttu ilma KMH aruannet heaks kiitmata ei ole kaebajal võimalik
saavutada vee erikasutusloa andmist. Keskkonnaametile esitatud KMH aruanne vastab
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatule.
Kui Keskkonnaamet asub mõjutama KMH aruande sisu, ei eelne enam otsustamisele seaduses
ettenähtud korras haldusmenetlust. Keskkonnaamet võib jäädagi nõudma täiendavaid selgitusi
ja uuringuid teemadele, mille osas keskkonnaekspert Keskkonnaametiga ei nõustu. Samas ei
ole sellisel juhul tegemist aruande ebapiisavusega, vaid otsustaja rahulolematusega olukorras,
kus Keskkonnaamet soovib teha otsust, mis ei ole kooskõlas KMH aruande järeldustega.
23.10.2019 otsusega nõutakse uue, KMH programmis mittenõutud eksperdi kaasamist, aga ka
uue avalikustamise korraldamist. Mõlemad on kulukad tegevused, mille finantseerimiskohustus
on pandud Wooluvabrik OÜ-le. Lisaks on vee erikasutusloa menetlus kestnud alates 2013.
aastast ja KMH menetlus alates 2015. aastast, mistõttu on Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse
õiguspärasuse kontrollimine põhjendatud ka protsessiökonoomikast tulenevalt.
9.2 Wooluvabrik OÜ peab Keskkonnaameti 23.10.2019 otsust õigusvastaseks, sest
Keskkonnaamet nõuab Natura erandi hüvitusmeetmete väljatöötamist KMH aruandes, kuid
seda tuleb teha alles siis, kui on otsustatud konkreetse alternatiivi kasuks ning leitud, et muude
meetmetega ei ole võimalik sama tulemust saavutada.
Keskkonnaamet kiitis KMH programmi ja selles sisalduva ekspertide nimekirja 05.05.2017
heaks ega pidanud ka pärast kaebaja menetlusse astumist programmi täiendamisel vajalikuks
täiendavate ekspertide lisamist, seega pole ihtüoloogi ja hüdrobioloogi kaasamise nõudmine
põhjendatud.
KMH juhtekspert on Keskkonnaameti 01.07.2019 kirja p 4 osas 02.08.2019 puuduste
kõrvaldamise raames esitanud ka KMH juhteksperdi SharePointi lingi täiendatud KMH
aruandele. Kaebajal on kahtlus, et Keskkonnaamet ei ole nimetatud selgitustega tutvunud.
KMH aruandes on erinevaid alternatiive hinnatud võrdselt. Kõiki mõjusid ei ole põhjust
erinevate alternatiivide osas sama pikalt käsitleda, kuna kõik alternatiivid ei too samasuguseid
täiendavaid mõjusid kaasa. Leevendusmeetmete loetelu on põhjendatud välja töötada vaid
KMH juhteksperdi poolt eelistatud alternatiivile ja varasemates menetlustes on Keskkonnaamet
sellist lähenemist aktsepteerinud.
Keskkonnaamet on kaebaja 02.09.2019 vastuväited ulatuslikus osas tähelepanuta jätnud, mis
on viinud väära lõppjärelduseni. Ka ei ole põhjendatud Keskkonnaameti nõudmine, et
alternatiivi 2 (elektritootmine lõpetatakse ja pais avatakse) tuleb edasi uurida.
Muinsuskaitseseaduse § 5 kohaselt on paisu hävitamine või rikkumine keelatud, mistõttu ei ole
tegemist KeHJS § 13 lg 2 mõttes realistliku alternatiiviga.
3-19-2198
3(4)
Keskkonnaameti poolt KMH heakskiitmata jätmine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse
§ 5 lg-ga 2, kuna vaatamata poolte vahel 18.09.2019 toimunud nõupidamisel KMH aruande
heakskiitmise põhjendamatu venimise vältimise osas kokkulepitule, liigub Keskkonnaamet
menetlusega tagasi avalikustamise korraldamise etappi.
Keskkonnaamet on 23.10.2019 otsuse teinud, lähtudes 02.09.2019 esitatud KMH aruande
versioonist, kuigi 18.09.2019 lepiti kokku, et Wooluvabrik OÜ esitab uue versiooni ning
23.10.2019 seda ka tegi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
11. HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud tagastamise alus on diskretsiooniline. Kohus ei saa
kergekäeliselt loobuda oma põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kaebuse võib
tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.
12. Esmalt märgib kohus, et Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus nr 6-3/19/9100-11 ei ole
haldusakt. Otsus KMH aruande heakskiitmise kohta on menetlustoiming. Tegemist ei ole
otsusega, mis on suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või
lõpetamisele, st sellisel otsusel puudub haldusaktile omane regulatiivsus (vt HMS § 51 lg 1).
KMH aruandes analüüsitakse nii alternatiivi, mille kohaselt jätkub vee paisutamine ja
hüdroenergia tootmine (kaebaja eelistatud alternatiiv), kui ka alternatiivi, kui vee paisutamine
lõpetatakse ja hüdroenergia tootmine lõpetatakse (kaebaja õigusi riivav alternatiiv). KMH
aruanne on lähtealus otsuse vastuvõtmiseks, kas anda kaebajale veeluba või sellest keelduda
ning see otsus on haldusakt. KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise puhul on
kohtu arvates tegemist menetlustoiminguga. HKMS § 37 lg 2 p 1 sätestab, et kaebusega võib
nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Seega ei ole tühistamiskaebus
Keskkonnaameti 23.10.2019 otsuse nr 6-3/19/9100-11 vaidlustamiseks lubatav, kuivõrd
menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada.
13. Ka ei nõustu kohus, et Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus oleks selline menetlustoiming,
mida kaebaja saab halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt võib
menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,
kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust
toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva
haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on menetlustoimingu vaidlustamine
võimalik vaid erandlikel juhtudel ning üldjuhul on isikul võimalik vaidlustada menetluse
tulemusel antud haldusakti või lõplikku toimingut. Riigikohus on küll leidnud, et kui
menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, on ilmselgelt
ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka
efektiivne õiguskaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2007. a otsus nr 3-3-1-51-07, p 10).
Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus ei ole kohtu hinnangul aga selline menetlustoiming.
Keskkonnaamet andis nimetatud otsusega kaebajale võimaluse KMH aruande puuduste
kõrvaldamiseks. Kui kaebaja Keskkonnaameti poolt KMH aruandes tuvastatud puudused
kõrvaldab, saab Keskkonnaamet KMH aruande heaks kiita ning seda kaebajale veeloa
väljastamisel arvestada. Seega ei välista Keskkonnaameti 23.10.2019 otsus kaebajale
lõppastmes veeloa väljastamist.
14. Keskkonnaameti hinnangul ei vasta KMH aruanne KeHJS § 13 p-le 3, § 20 lg 1 p-dele 4,6,
7 ja 71, aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks ning aruande kohta esitatud
ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud
otsuse p-des 2.1–2.2 on Keskkonnaamet põhjalikult selgitanud, miks esitatud KMH aruanne ei
vasta nõuetele ja mida kaebaja peab selles täiendama. Keskkonnaameti seisukohad on ka
3-19-2198
4(4)
õiguslikult veenvalt põhistatud. Kaebaja on olnud menetluses ka ära kuulatud (vaidlustatud
otsuse p 2.4). Kohus ei pea vajalikuks asuda kaebaja ja Keskkonnaameti seisukohti detailselt
analüüsima, kuna see tähendaks kaebuse sisulist läbivaatamist. Tutvunud esitatud materjaliga,
ei leia kohus Keskkonnaameti nõudmistes kaebaja õiguste rikkumist. Euroopa Kohtu praktika
(C-127/02 ja C-258/16) kohaselt ei tohi loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) art 6 lg 3 alusel läbi
viidud hindamises esineda lünki ning see peab sisaldama täielikke, täpseid ja lõplikke tuvastusi
ning järeldusi, mis hajutaksid kõik põhjendatud teaduslikud kahtlused asjaomasel kaitsealal
kavandatavate tööde mõju osas. Põhjendamatu on kaebaja lähenemine, et käesoleval juhul
õigustab Natura ala kaitse-eesmärkide mittesaavutamist asjaolu, et Linnamäe pais oli olemas
enne hoiuala määramist. Loodusdirektiiv ei hõlma üksnes neid mõjusid, mis tekivad peale
hoiuala määramist, vaid ka neid negatiivseid mõjusid, mis on tekkinud enne seda.
15. KeHJS § 8 lg-s 2 väljendatud põhimõte, et arendaja kannab KMH hindamisega seotud
kulud, ei tähenda arendaja õigust kujundada KMH menetlust viisil, mis ühtiks tema äriplaaniga.
KMH protsessina peab arvesse võtma kõiki potentsiaalseid mõjusid ja alternatiive ning neid
tuleb põhjalikult hinnata. Asjaolu, et selle tagajärjel muutub KMH protsess kulukamaks, ei
tähenda, et kaebaja õigusi oleks rikutud HKMS § 45 lg 3 mõttes. Kohus nõustub
Keskkonnaametiga hüvitusmeetmete väljatöötamise ja nende kajastamise vajaduse osas KMH
aruandes, samuti ihtüoloogi ja hüdrobioloogi kaasamise osas. Õigusliku aluse vastava nõude
esitamiseks annab KeHJS § 18 lg 6.
16. KeHJS § 22 lg 9 alusel tuleb arendajal esitada otsustajale otsustaja määratud tähtaja jooksul
täiendatud aruanne nõuetele vastavuse kontrollimiseks, kui otsustaja tuvastab, et
keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta KeHJS § 22 lg 5 kohaselt kontrollitavatele nõuetele.
Seega on Keskkonnaameti juhiste alusel KMH aruande täiendamine tavapärane ning KMH
aruande puuduste kõrvaldamisel tekkivaid kulutusi ei saa iseenesest pidada sellisteks, mis
tingiksid kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumise HKMS § 45 lg 3 mõttes. Juhul, kui
kaebaja siiski leiab, et Keskkonnaamet on 23.10.2019 otsusega talle kahju tekitanud, on tal
võimalik esitada riigivastutuse seaduse § 7 alusel Keskkonnaameti vastu hüvitamisnõue.
17. Ka menetlusökonoomika ei anna HKMS § 45 lg-st 3 lähtudes eraldiseisvalt alust
menetlustoimingu vaidlustamiseks. Õigus haldusmenetluse võimalikult kiirele läbiviimisele on
menetluslik õigus. Lisaks märgib kohus, et menetlustoimingu kohtulik kontroll pikendaks
haldusmenetlust rohkem kui kaebaja poolt Keskkonnaameti nõudmiste täitmine, mistõttu ei
täidaks selline kaebus ka kaebaja eesmärki.
18. Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei ole Keskkonnameti 23.10.2019 otsuse vaidlustamine
lubatav HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu, tagastab kohus kaebuse
tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
19. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee