2-19-15772/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15772

Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A S vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 393,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 110051834) Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post arvi.luhakooder@gmail.com) Kostja: A S (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post riho.viik@gmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista A Selt AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks kahju 364,28 eurot, viivis 0,40 eurot ja alates 10.10.2019 viivis arvestatuna kahjult (364,28 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kahju tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud A Se kanda.

4. Välja mõista A Selt AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulud kokku 448 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 348 eurot.

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni A Sel tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (448 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu. 04.07.2019 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 01.07.2019 korteris nr xxx veekahju. KÜ Tallinn, xxx juhatuse liige esitas hagejale selgituse, mille kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx. Hageja on kahju hüvitanud ja esitanud kostja vastu nõude, kuivõrd veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud.

14.01.2020 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei võtnud kostja hagi kohe õigeks, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg

1 järgi hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulud kokku on 664 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja esindajakuludest summas 564 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta (tlk 65-66).

Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu, kuivõrd tegemist ei olnud keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohus leiab, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks on 3 tundi. Nimetatud ajakulu kohus ei vähenda. Hageja ei ole kostja 24.10.2019 esitatud hagiavalduse vastuse osas menetlusdokumenti koostanud. Arvestades esitatud vastuse sisu ja mahuga, ei saa sellega tutvumine olla põhjendatud üle 5 minuti. Kohus jätab nimetatud toimingu eest kulu välja mõistmata 10 minuti ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt istungiks ettevalmistamiseks välja toodud aeg tund arvestades menetluses esitatud menetlusdokumentide vähesust, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks on 20 minutit. Kohus vähendab antud ajakulu 40 minuti võrra. Istungil osalemise ajakulu on põhjendatud vastavalt istungi kestvusele 27 minutit.

Eeltoodust tulenevalt on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 3 tundi ja 52 minuti ulatuses.

Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana jurist, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul algavad vandeadvokaatide tunnihinnad 120 eurost, mistõttu saab juristi puhul põhjendatud tunnitasuks olla 90 eurot tunnis.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks esindajakulu 348 eurot ja riigilõiv 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik