Legislator Case Law & Legislation
1-10-2002/5 AI generated

1-10-2002/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-10-2002/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kärla alevikus endale kuuluvat sõiduautot VW Sharan reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani V.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Legislator headnote

AI generated

1-10-2002/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: KarS § 50 lg1 alusel lisakaristusena võtta V.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Keywords

AI generated
alcohol abuse alcohol monopoly trade in alcoholic beverages substance addiction trade tax aggravated drunk driving
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-2002

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-2002 ( 10250100093) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Madli Pihel Tõlk - Kriminaalasi V.T süüdistus kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

V.T, ik.XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.T kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni riigituludesse ( 80x90).

KarS § 66 sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus V.T poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 600 (kuussada) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

Rahaline karistus tuleb tasuda

kohtuotsusega määratud korras

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „V.T, 1-10-2002, rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KarS § 50 lg1 alusel lisakaristusena võtta V.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

V.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tühistada.

Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo OÜ Raudsepa Advokaadibüroo (asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084

) (üks tuhat kuussada kasuks 1614

neliteist)

krooni vandeadvokaat Sulev Raudsepa poolt süüdistatavale V.T-le riigiõigusabi korras kaitse osutamise eest. Arvestatud tasust on 1150 krooni tasu õigusabi osutamise eest ja 464 krooni sõidukulu ning tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise aja eest. Vabastada V.T arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

Välja mõista V.T’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . Sundraha tuleb V.T tasuda 652,50 kroonise osamaksena kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a nr.

10220034800017 AS SEB Pangas AS või AS Swedbangas nr 221023778606, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-2002, isik kelle eest tasutakse – V.T, nõude liik – sundraha.

Kui pole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

Asjaolud ja menetluse käik V.T’ t süüdistatakse selles, et tema 11.12.2009.a kella 20:45 ajal juhtis e Saare mk

Kärla alevikus endale kuuluvat sõiduautot VW Sharan reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani V.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku V.T süüdistuses KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. V.T on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav V.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid V.T-le süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus V.T-le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus

(kaheksakümmend) päevamäära, so 80x90=7200.-(seitse tuhat kakssada) krooni

riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 7200:12=600.-(kuussada) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks (3) kuuks.

V.T selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. V.T on nõus süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav

V.T, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet . Kohus leiab, et V.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna V.T päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 90 krooni, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 90 krooni (tl. 18).

KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180 lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses.

V.T kaitsjana riigiõigusabi korras esines vandeadvokaat Sulev Raudsepp OÜ

Raudsepa Advokaadibüroost. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 1614 krooni, millest 464 krooni on seotud õigusabi osutamise kohta sõitmisega . Büroo ei ole käibemaksukohuslane. Tasu taotluse põhjendused: Kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu. Tasu kaitseülesande täitmise eest kujuneb järgmiselt:

Toiming Tasumäär Tasu arvutus Summa 1.

Toimiku tutvumine

350 kr

350 kr

2.

3.

Toimiku tutvustamine süüdistatavale

Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemine

350 kr

350 kr

350 kr

350 kr

4. Kohtuis

tungil osalemine 22.02.2010.a. ½ tundi

100 kr poole tunni eest

100 kr

100 kr

KOKKU 1150 kr

464 kr

Tasumisele kuuluvad ka sõidukulud auto 330 MLU kasutamise eest 2 krooni kilomeetri eest (§ 21 lg3) (1 x Leisist Kuressaarde ja tagasi, a’ 41 km)= 2x41= 82 km, (2x 82 ) on 164 krooni ja tasu õigusabi osutamise kohta

(Kuressaarde) sõitmise eest Leisi-Kuressaare Leisi 1x 300.00=300 krooni

KÕIK KOKKU SUMMA

1614 kr

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr

1-09-8240 24.082009.a. K.Simuste süüdistusasjas) on asutud seiskohale, et juhul, kui määratud kaitsja asub piirkonnast, mis võimaldab kaitsjal taotleda sõidukulusid ja süüdistataval ei ole olnud võimalik kaasa rääkida ning arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja kaugemalt, ei ole sellise summa väljamõistmine süüdistavalt põhjendatud ja tuleb jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav V.T on juba pikemat aega töötu, tema ülalpidamisel on kakas alaealist last. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu V.T-lt on juba väljamõistetud sundraha 6525 krooni. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. V.T on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vabastada V.T arvestatud kaitsjatasu summas 1150 krooni tasumisest riigituludesse.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik