2-19-17573/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-17573

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17573

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Rita Raitari vastu

6773,67 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7118,30 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja

Marjana Šestel, e-post marjana.sestel@plusplus.ee;

kostja Rita Raitar (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Rita Raitari vastu 6773,67 euro ja lisanduva

viivise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Rita Raitarilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 267,53 eurot,

millest 255,76 eurot on põhinõue ja 11,77 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 11.11.2019

seisuga.

3. Välja mõista Rita Raitarilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 255,76 eurot alates 12.11.2019 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 4% ulatuses Rita Raitari kanda ja 96% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus

Capital kanda.

5. Jätta Rita Raitari menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude

puudumise tõttu.

6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 725 eurot,

millest 475 eurot on riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja kulud.

7. Välja mõista Rita Raitarilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 29 eurot.

8. Välja mõista Rita Raitarilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

29 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

2(5)

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.11.2019 Tartu Maakohtusse hagi Rita Raitari

(kostja) vastu 6773,67 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid BIGBANK AS (praegune ärinimi Bigbank AS,

esialgne võlausaldaja) ja kostja XX.XX.XXX tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega võimaldati

kostjale krediiti 4900 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidi ja tasuma intresse osade kaupa

annuiteetmaksetena alates 15.05.2014 kuni 15.04.2019. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt esialgse võlausaldaja meeldetuletusele ja ülesütlemise hoiatusele

vaatamata ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja 06.07.2016 avaldusega lepingu üles. 27.11.2017

loovutas esialgne võlausaldaja vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

11.11.2019 seisuga (hagi esitamise aeg) võlgneb kostja hagejale 6773,67 eurot, millest

4307,90 eurot

on

tagastamata

krediidisumma,

1276,48 eurot

intress,

35 eurot

võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 1154,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 6773,67 eurot ja täiendava

viivise seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt alates 12.11.2019 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingust

nr XXX koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega S 3.11, 26.05.2016 lepingu

ülesütlemise hoiatusest, 06.07.2016 lepingu ülesütlemise avaldusest, 27.11.2017 nõude

loovutamise teatisest, 18.12.2017, 18.01.2018 ja 18.02.2018 võlanõuetest ning kostja laekumiste

ja maksete katmise väljavõttest (tl 6-15, 33-34).

Kostja vastus

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kohaselt 16.12.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud:

- BIGBANK AS ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingu nr XXX (tl 6-8), mille

alusel sai kostja krediiti 4900 eurot intressimääraga 52,50% tagastamata krediidisummalt aastas.

Krediit 4900 eurot koos intressiga 9043,15 eurot kogusummas 13 943,15 eurot tuli tagastada

15.04.2019 (tl 9). Lepingule kohalduvad BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimused S 3.11;

- kostja on teinud oma lepingulise kohustuse täitmise katteks tagasimakseid kokku summas

4683,74 eurot (tl 33-34), sh krediidi katteks 592,10 eurot, intressi katteks 4061,09 eurot,

sissenõudekulu katteks 25,56 eurot ja viivise katteks 4,99 eurot;

- lepingu rikkumise tõttu on 06.07.2016 avaldusega leping üles öeldud (tl 11);

- hageja on omandanud 27.11.2017 esialgselt võlausaldajalt kostja vastu nõude loovutuse teel

(tl 15).

3. Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

mõttes, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

3(5)

VÕS § 401 lg 1 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) järgi krediidileping on leping,

millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Eeltoodud sätetest tuleneb, et tegemist on tasulise lepinguga, kuivõrd

oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidivõtjale (kostja)

võimaldatava krediidi eest makstakse tasu ehk intressi.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

4. Hageja on esitanud kohtule XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingu nr XXX rikkumisest

tulenevad nõuded.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

6. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Vaidlusaluse lepingu alusel oli kostjal raha – saadud krediidi ja sellelt intressi –

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud.

Kuigi krediidiandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta krediiti annab, on kohtu hinnangul

lepingus sätestatud intressimäär 52,50% tinginud krediidi ja intressi ebaproportsionaalsuse

(intress on laenust ligikaudu kaks korda suurem), viies poolte vastastikused kohustused

tasakaalust välja ning koormates sellega tarbijast kostjat ebamõistlikult ja ülemääraselt.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega.

Lepingu sõlmimise ajal XX.XX.XXXX kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86

lg 1 sätestas, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ja moraaliga ning eeldab objektiivset heade

kommete vastast käitumist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võivad tehingud olla vastuolus heade

kommetega erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada

ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja

õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu

tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi

heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil.

Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud

olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.

Eeltoodust tuleneb, et heade kommete vastaseks tuleb eelkõige pidada üldiselt hukkamõistetud ja

ebaõiglast tehingut.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei välista krediidilepingute tühisuse kohta käivate erisätete (kuni

01.07.2015 kehtinud TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu krediidilepingu tühisuse võimalust üksnes

TsÜS § 86 lg 1 alusel. Juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu

vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete

vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sellisel

4(5)

juhul on võimalik krediidilepingu tühisus tuvastada ka üksnes TsÜS § 86 lg 1 alusel. Mida

rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda

vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Siinjuures

on Riigikohus juhtinud seadusandja tähelepanu ka asjaolule, et TsÜS § 86 täiendatud

regulatsioonist tõhusam oleks kehtestada selle asemel (või osaliselt kõrval) seaduses otsesõnu

intressipiirang.

Olukorras, kus tarbija saab krediiti 4900 eurot, kuid peab majandus- või kutsetegevuses

tegutsevale krediidiandjale tagastama 13 943,15 eurot (peaaegu kolmekordse krediidisumma), on

9043,15 euro suurune intress kohtu hinnangul liigkasuvõtjalik, olles vastuolus õiglaselt

mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega. Kohus leiab, et vaidlusalune

krediidileping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on

hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras.

Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

7. TsÜS § 86 lg 4 (14.04.2014 kehtinud redaktsioon) sätestas, et kui tehing on heade kommete

vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu

kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu

tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi.

Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

VÕS § 94 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse

avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli kohustus tasuda intressi perioodi 15.05.2014 kuni 15.04.2019

eest maksimaalselt 8,95 eurot (intressi arvestus on esitatud intressikalkulaatorit kasutades).

Kuivõrd kostja on intressi katteks tasunud 4061,09 eurot, tuleb hageja intressinõue summas

1276,40 eurot jätta rahuldamata ning 4052,14 eurot (4061,09 – 8,95) VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel

arvestada võlgnetava krediidisumma katteks. Seega on hageja põhinõude suuruseks 255,76 eurot

(4900 – 592,10 – 4052,14).

8. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 1154,29 eurot, olles viivist

arvestanud 4307,90 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Kuna kohus on tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale 255,76 eurot, on hageja nõue perioodi

16.04.2019 kuni 11.11.2019 eest põhjendatud summas 11,77 eurot (viivise arvestus on esitatud

viivisekalkulaatorit kasutades).

9. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 12.11.2019. Hageja nõude

õiguslik alus on TsMS § 367.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

5(5)

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Kuivõrd hageja põhinõude suurus on 255,76 eurot, tuleb seadusjärgses määras viivis alates

12.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista nimetatud summalt.

10. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 255,76 eurot, 11.11.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 11,77 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 255,76 eurot alates

12.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~4% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 4% ulatuses

kostja kanda ja 96% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja ei vastanud hagile, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks

määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata menetluskulude puudumise tõttu.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 725 eurot, millest 475 eurot on

riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (vähekeerukas ja –mahukas masshagi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses ja

kus kostja hagile ei vastanud).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 29 eurot (4% 725 eurost).

13. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

29 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik