2-19-12733/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 20.jaanuaril 2020

Tsiviilasja number

2-19-12733

Tsiviilasi

Klaasissepa OÜ hagi N OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Hagihind

1173,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Klaasissepa OÜ (registrikood 10223053, asukoht

Pähklimetsa tee 24, 75501 Saku alevik, Harjumaa)

lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja: N OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Klaasissepa OÜ hagi N OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista N OÜ-lt võlgnevus ja sissenõutavaks

muutunud viivis kokku 1173,44 eurot (üks tuhat

ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 44 senti)

Klaasissepa OÜ kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses N OÜ kanda

2. Välja mõista N OÜ-lt hagimenetluse kulud 550,00 eurot

(käibemaksuta) Klaasissepa OÜ kasuks

3. Välja mõista N OÜ-lt viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras Klaasissepa OÜ

kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. 18.12.2017 esitas hageja kostjale hinnapakkumise 6 klaasi valmistamiseks ja

paigaldamiseks. Hinnapakkumise kohaselt tuli kostjal tasuda 6 klaasi ja nende paigaldamise

eest kokku 2127,60 eurot. Hageja ettepanek kostjale sobis ja pooled sõlmisid lepingu 6

klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma ettemaksuna

50 % enne paigaldust ja 50 % pärast paigaldust. Vastav tingimus on sätestatud kostja

18.01.2018 kirjas, milles ta lubab tasuda 50 % enne paigaldust ja 50 % pärast paigaldust.

Kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu raames esitas hageja 18.01.2018 kostjale arve nr.

1890289 summas 1080 eurot. Arve nr 1890289 on tasutud 19.01.2018 täies ulatuses.

05.02.2018 kostja kinnitas, et klaasid on paigaldatud 01.02.2018 probleemideta ja täpselt

kavandite järgi. Seega on kaup üle antud kostjale tema poolt määratud kohas. Müüja

üleandmise ja paigaldamise kohustus on täidetud nõuetekohaselt. Poolte vahel puudub

vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi ja paigalduse teostamise

kohta.

2. Kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu raames esitas hageja 06.02.2018 kostjale arve nr.

1890577 summas 1047,60 eurot. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata,

jättes esitatud arve õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees

summas 1047,60 eurot. Hageja pöördus K OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse

sissenõudmiseks, kes 20.06.2019.a esitas kostjale nõudekirja. Arusaamatutel põhjustel

kostja ei tasunud 1047,60 eurot ja vaidles nõudele vastu ning viitas asjaolule, et arve ei ole

nõude aluseks. Kokku võlgnevus hagejale koos VÕS § 113 lg 1 järgi arvutatud viivistega

14.08.2019 seisuga on 1173,44 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt

jättis hageja kohtule esitamata asjas tähtsust omavaid tõendeid. Hageja pidi teadma, et

ainuüksi arve esitamine ei tõenda tööde tegemist täies mahus, mis vastaks kokkuleppele ja

kokkulepitud summale. Hageja arve oli kostja poolt viivitamatult vaidlustatud koheselt

esitamise järel, viidates varasemale kokkuleppele hageja ja kostja vahel, mida samuti jättis

hageja kohtule esitamata.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult

või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

5. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on

nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping.

6. Hageja hinnapakkumisega 18.12.2017 nr 5366, poolte kirjavahetusega ja ettemaksuarvega

18.01.2018 nr 1890289 on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolud, et hageja ja kostja

sõlmisid pakkumuse ja sellega nõustumisega vastavalt VÕS §-dele 9 lg 1 ja 11 lepingu kuue

klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks maksumusega kokku 2127,60 eurot ning, et

lepingu kohaselt pidi kostja tasuma ettemaksuna 50 % enne paigaldust ja 50 % pärast

paigaldust.

7. Hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja tasus lepingu alusel 18.01.2018 esitatud arve nr

1890289 summas 1080 eurot 19.01.2018 täies ulatuses. Järelikult tõendab see asjaolu

täiendavalt

lepingu

sõlmimist

hagiavalduses

esile

toodud

tingimustel.

Poolte

kirjavahetusega on tõendatud, et kostja kinnitas hagejale 05.02.2018, et klaasid on

paigaldatud 01.02.2018 probleemideta ja täpselt kavandite järgi. Seega on tõendatud, et

kauba üleandmisega ja paigaldamisega kostjale tema poolt määratud kohas, on leping

hageja poolt kohaselt täidetud. Poolte vahel puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba

tellimise ning kauba kvaliteedi ja paigalduse teostamise kohta.

8. 06.02.2018 arvega nr 1890577 summas 1047,60 eurot on tõendatud hageja väide, et ta esitas

lepingu raames kostjale tasumiseks arve tasumata osas. Arvelt ja hageja 6.02.2018 e-kirjast

nähtub, et hageja on sellelt maha arvestanud ettemaksu. Kostja 05.02.2018 kirjast nähtuvalt

ei nõustunud ta töömahuga, kuna temale tasuti kokkulepitust vähem, et hageja ei ole ise

klaase valmistanud ning, et arve ei ole nõude aluseks. Kohus on seisukohal, et kostja

vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna kohus tuvastas eelpool, et arve

väljastamise aluseks oli poolte vahel sõlmitud leping. Asjaolu, et kostja lepingupartner ei

tasunud kostjale kokkulepitud summat, ei ole asjassepuutuv. Samuti ei ole asjassepuutuv,

kas hageja valmistas klaasid ise või mitte, sest see ei ole olnud lepingu osaks, leping sõlmiti

klaaside müügiks ja paigaldamiseks.

9. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha

maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kuna kostja on jätnud oma

lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arve õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis

kostjal põhivõlgnevus hageja ees 1047,60 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlg 1047,60 eurot.

10. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viivitas

rahalise kohustuse täitmisega alates 14.02.2018, seega on põhjendatud viivise nõue perioodi

14.02.2018 kuni 14.08.2019 eest 125,84 eurot.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

12. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1

alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv

200,00 eurot ja õigusabikulud 350,00 eurot (käibemaksuta), kokku 550,00 eurot

(käibemaksuta).

13. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 100,00 tund

(käibemaksuta), osutatud õigusabiteenuseks oli hagiavalduse koostamine ja kohtule

esitamine 3,5 tundi. Hageja kinnitas, et menetluskulude nimekiri on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt

hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on õigusabi

osutatud põhjendatud mahus 3,5 tundi, mistõttu see kuulub koos riigilõivuga kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 20.01.2020 kohtuotsus.