2-19-10157/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10157

Tsiviilasi

Kohtutäituri

avaldus

V

U

juhtimisõiguse

piiramiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, esindaja

kohtutäituri abi Õnne Kivi

Puudutatud isik 1 (võlgnik) V U (isikukood xxx),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Puudutatud isik 2 (sissenõudja) V U (isikukood xxx)

Puudutatud isik 3 (sissenõudja) E U (isikukood xxx)

Puudutatud isikute 2 ja 3 seaduslik esindaja K H

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kohtutäitur Risto Sepp avaldus V U õiguste peatamiseks.

2. Peatada täitemenetluse seadustiku § 177² lg 1 p-i 2 alusel võlgniku V U

(isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxx, välja antud

11.04.2018)

kehtivus

tähtajatult.

Juhtimisõigus

loetakse

peatunuks

kohtumääruse jõustumisest arvates.

3. Keelata V Ule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.

4. Määruse jõustumisel edastada määrus Maanteeametile.

5. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale

õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on

tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga

elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme

järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise

lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise

kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).

2(5)

6. Kohtumääruse jõustumisel on V U kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse §

127).

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku 1 kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. Kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur) esitas kohtule avalduse V U (võlgnik) mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise keelamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused 027/2017/1837 ja

027/2017/1839 V U ja E U (sissenõudjad) avalduste alusel. Kohtutäitur arestis 24.11.2017

võlgniku arveldusarved, mille tulemusena ei ole sissenõudjate kasuks ühetegi laekumist

toimunud. Samuti ei ole võlgnik ise tasunud ühtegi summat. Avalduse esitamise hetkeks oli

võlgnikul elatise võlgnevus mõlema sissenõudja suhtes kokku 11 006 eurot. 04.12.2019

seisuga on elatise võlgnevus kummagi sissenõudja suhtes 6 853 eurot.

3. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgnikul B-kategooria juhtimisõigus. Kohtutäitur edastas

10.06.2019 võlgniku poolt varasemalt kasutatud e-posti aadressile hoiatuse juhilubade ära

võtmise kohta. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse

kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177¹ lõikes 1

nimetatud tingimust. Kuna võlgnik pole näidanud üles mingit initsiatiivi võla

likvideerimiseks, peab kohtutäitur põhjendatuks taotleda võlgniku juhtimisõiguse piiramist.

Võlgniku seisukoht

4. Võlgnik leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna õiguste peatamine takistaks

oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnikul on lisaks sissenõudjatele

veel kaks last. Võlgniku ülalpidamisel on ka tema töövõimetu abikaasa. Kuna võlgnik kaotas

töö, siis pole tal olnud võimalik elatist maksta. Võlgnik on põhiharidusega ja osalise

töövõimega, mistõttu on tal sobivat tööd raske leida. Võlgnik on töötuna arvel ja käis

karjäärinõustamisel. Võlgniku üks võimalikest töökohtadest, mida ta saaks pidada, on

taksojuht. Kui kohus võtab juhtimisõiguse ära, siis pole tal võimalik üldse tööd leida.

5. Võlgniku leibkonnas on küll mitu autot, kuid neist kasutatakse ainult ühte, mis on väikeste

kuludega. Teised sõidukid plaanib võlgnik maha müüa, kui neile saab tehtud vajalikud

parandused. Juhtimisõiguse piiramine ei võimaldaks transpordikulutusi vähendada, kuna nii

võlgniku emal kui ka abikaasal on liikumispuue, mistõttu on sõiduki kasutamise vajadus

perekonnas hädavajalik. Kui pereliikmed peaksid hakkama kasutama taksot, siis sõidukulud

suureneksid veelgi. Samuti ei saaks võlgnik vajadusel sõidutada sissenõudjaid.

Sissenõudjate seisukoht

6. Sissenõudjate seaduslik esindaja pidas juhtimisõiguse ära võtmist põhjendatuks.

Sissenõudjate väitel on võlgnevus juba 13 706 eurot. Võlgniku pere kasutuses on 3

sõiduautot, mis peavad vajama kulutusi. Võlgnik elab suures majas Nõmmel, mille

ülalpidamine vajab samuti rahalist panust. Kuna võlgnik väidab, et ta on töötu, siis on

võimalik tal liigelda ühistranspordiga, mis võimaldaks kokku hoida transpordi kuludelt ja

tasuda elatist.

3(5)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus vaatab TsMS § 475 lg 1 p 17 alusel avalduse läbi hagita menetluses. Kohus vaatab

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti

(TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1).

Kohus selgitas menetlusosalistele 30.10.2019 määrusega kohalduvat õigust ja missuguseid

asjaolusid peavad pooled veel välja tooma (tl 30-31).

8. Kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist

maksnud ja kohtutäituril pole võlga õnnestunud sisse nõuda ka võlgniku vara arvelt, hoiatab

kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ja

andmise keelamise võimalusest, kui võlgnik ei tasu vähemalt 1 kuu elatist, sõlmi

maksegraafikut elatise tasumiseks ja tasu selle alusel vähemalt esimest osamakset ega

põhjenda, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane (TMS § 1771 lg 1). Kui

kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud juhtimisõiguse peatamise kohta, võib täitur esitada

kohtule taotluse juhtimisõiguse peatamiseks ja õiguse andmise keelamiseks, kui võlgnik ei

ole täitnud ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust (TsMS § 1773 lg 1). Kohus võib

sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku

hoiatamine, peatada tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole

lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul

korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel

(TMS § 1772 lg 1 p 2). Vaidlust ei ole, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused

027/2017/1837 ja 027/2017/1839, võlgnik ei ole elatise kohustust täitnud enam kui aasta ning

kohtutäituril pole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda ka võlgniku vara arvelt. Asjas on

tõendatud, et võlgnikule on kätte toimetatud hoiatus juhtimisõiguse peatamise ja andmise

keelamise kohta ning võlgnik pole pärast seda asunud tasuma elatisevõlgnevust, sõlminud

maksegraafikut ega põhjendatud enne kohtu poolt selgituskohustuse täitmist, et võlgnikul

esineks mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks. Ühtegi laekumist täitemenetluses ei ole

toimunud.

9. Riigikohus on rõhutanud, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et

võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku õiguste

piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul.

Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel

juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist

taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma

(vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751/34, p 20). Riigikohus on selgitanud, et võlgniku õiguste

piiramise menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab

väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKo 2-16-14071, p 18.1).

10. Kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui pärast avalduse

menetlusse võtmist on võlgnik asunud elatisnõuet täitma ja tasunud vähemalt 2 kuu eest

elatise, sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku või põhjendanud, et õiguste piiramine oleks

tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui

õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetavate toimetulekut (TMS § 1774 lg 2).

11. Võlgnik leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna õiguste peatamine takistaks

oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kuna võlgnik kaotas töö, siis pole tal

olnud võimalik elatist maksta. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas võlgnik töövõime

4(5)

hindamise taotluse 17.07.2019, so pärast kohtutäituri poolt avalduse kohtusse esitamist (tl

43). Võlgnik on osalise töövõimega (tl 43-44).Võlgnik on alates 18.09.2019 töötuna arvel ja

käis karjäärinõustamisel (tl 45-46). Elatis mõisteti võlgnikult välja 26.10.2017

kohtuotsusega. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on tekkinud raske majanduslik olukord

võrreldes ajaga, kui elatis välja mõisteti. Võlgnik ei ole ka tõendanud enda väidet, et

võlgniku abikaasal on liikumispuue, mistõttu on sõiduki kasutamise vajadus perekonnas

hädavajalik. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus peres on kolm sõiduautot, teised

pereliikmed autot ei juhi ning ainult ühel isikul on üksnes võimalik autot juhtida. Kohus leiab,

et kolme auto olemasolu viitab asjaolule, et nii võlgniku abikaasa ja ema sõidavad ise autoga.

Sissenõudjad ei ole märkinud, et nende liikumisvõimalus halveneb juhul, kui võlgniku

juhtimisõigust piiratakse.

12. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine

ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole

senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise

sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud

kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on

proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks

kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnik on esitanud väite, et ta soovib asuda tööle autojuhina ning

juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks. Kohus osundab,

et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning

asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib

käesoleval juhul kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu

ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnikul on kohtu hinnangul

võimalik teha ka lihtsamat tööd, kus ei ole esmavajalik juhilubade olemasolu.

Karjäärinõustamise kokkuvõttest nähtuvalt on võlgnik ise esile toonud, et hetkel sobib talle

kõige paremini taksojuhi amet, seda siis paindliku tööaja tõttu. Karjäärinõustaja on

märkinud, et võlgnikul tuleb leida ka tootmise ja laovaldkonna tööpakkumisi ning on kästud

võtta tööandjatega ühendust töötamise võimaluste täpsustamiseks.

13. Kohus on seisukohal, et alaealised lapsed ei pea ootama, kuni tema vanem leiab endale

sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõistliku aja

jooksul sobivat tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele ja

tervislikule seisundile. Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada

enam kui 13 706 euro suuruseks. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu

puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Seega ei ole kohus veendunud, et

võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohustust laste ees. Vastupidi

– kohtule ei tundu eluliselt usutav, et osalise töövõimega mees ei suuda leida endale mitte

mingit tööd ega sissetulekut. Oluline on ka see, et töötuna on võlgnik arvele võetud alles

18.09.2019. Tulenevalt sellest on kohtul alust eeldada, et võlgnikul olid alates elatise

väljamõistmise lahendi tegemisest sissetulek olemas, kuid vaatamata sellele võlgnik lastele

elatist ei tasunud. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt ei ole võlgnik tasunud ühtegi senti

elatise katteks ega teinud ka muid ettepanekuid/pingutusi nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole

võlgnik esitanud ühtegi mõjuvat põhjust nõude mitte tasumiseks (tl 34).

14. Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku

suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Kohus on veendunud, et juhtimise piiramise meetmel võib

ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku laste elatiskohustust täitma ja võlgniku

õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Juhul, kui võlgnikule on

juhtimisõigus eluliselt vajalik, sh autojuhina töötamiseks ja ülalpeetavate sõidutamiseks, siis

teeb võlgnik endast kõik, et maksta lastele elatist. Võlgniku enda seletuste kohaselt annab

juhtimisõigus talle võimaluse alles 2020. aasta kevadel saada tööd autojuhina. Auto omamine

5(5)

ja menetluses vandeadvokaadi palkamine näitab, et võlgnikul on majanduslikult võimalik

lastele elatist maksta. Sealjuures jääb kohtule ka selgusetuks, millistest vahenditest tasub

võlgnik auto kütuse ja muude auto korrashoiuks/hooldamiseks vajalike kulude eest. See

süvendab kohtu veendumust, et isik varjab enda tegelikke sissetulekuid. Samuti on kohus

veendunud, et kuni töötuna arvele võtmiseni pidi olema võlgnikul regulaarne sissetulek.

Vaatamata sellele võlgnik elatist ei tasunud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et võib

eeldada, et õiguste piiramine paneb võlgniku tegutsema ning leidma vahendeid elatise

maksmiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus laste elatisevõlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.

16. Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva

jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 177⁵

alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale

õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud

vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks

maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3)

õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes

ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Avaldusega kohtusse pöördumine oli igati põhjendatud, mistõttu

menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealiste laste kanda (kelle huvides seda menetlust

tegelikult peetakse), oleks ebamõistlik ja ebaõiglane. Võlgnik on andnud oma käitumisega

kohtutäiturile aluse enda vastu laste huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule

esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb

jätta puudutatud isiku 1 kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik